Uudised

24. dets 2008

Pühadetervitus

Rahulikke jõule ja tegusat uut aastat!

Postitaja: Unknown kell 00:28
Sildid

14. dets 2008

Essee looduskaitsehaldusest (aastast 2005)

Kirjutasin alltoodud essee 24. mail 2005. aastal. Kõhklesin pikalt, kas antud tekstil ka tänapäeva lugejaile, kolm ja pool aastat hiljem, midagi öelda on...

Otsustasin aga siiski peaaegu kogu essee siinjuures avaldada (tehtud on vaid paar väikest vormilis-stiililist õgvendust), et praegused reformide kavandajad tunnetaksid neid põhimõtteid, mis KAVO-protsessis mul meeles mõlkusid.



Eesti riikliku looduskaitse haldussüsteemi loomisest möödub tänavu 70 aastat – 26. aprillil 1935 asutati Riigiparkide Valitsus ja 11. detsembril 1935 võeti vastu esimene Looduskaitse seadus. Ajalisest vaatenurgast lähtudes on sümboolne, et oleme 2005. aastal jõudnud haldussüsteemi arengus uue etapi künnisele ja loome esmakordselt meie looduskaitseajaloos kogu looduskaitsevaldkonda ja kogu riiki hõlmavat looduskaitseasutust.

Meie tänases uuendusprotsessis on eriti oluline astuda julgelt edasi, samas unustamata möödanikku ning aja jooksul kogunenud tarkust ja kogemusi. Lisaks ajale on looduskaitse haldusprotsessis olemas ka ruumiline mõõde: looduskaitse on 95-aastase ajaloo jooksul (alates esimese Eesti kaitseala loomisest Vaika saartel) muutunud haruldaste üksikobjektide ja pisikeste alade kaitsjast terviklike ökosüsteemide ning „tavaliste“ ja igapäevaste koosluste kaitsjaks. Enamgi veel, nüüd räägime juba looduskaitsest väljaspool kaitsealasid ning loome üleeuroopalisi looduskaitsevõrgustikke rahvusvahelises koostöös lähemate ja kaugemate naabritega. Kõik see seab uue looduskaitseasutuse ette mitmekülgseid ning uudseid ülesandeid ja väljakutseid.

Siinjuures võib kindlasti ka küsida, et miks me vajame muudatusi looduskaitsehalduses, sest meil on olemas 1950ndate aastate lõpus aluse saanud looduskaitsehalduse mudel, mida on täiendatud pea igal järgneval aastakümnel vastavalt vajadustele ning samuti on meil välja arendatud mitmekülgne kaitsealade (looduskaitsealade, rahvuspargid ja maastikukaitsealad/looduspargid) võrgustik, millele lisandub lähiajal terve rida hoiualasid? Vastus sellele küsimusele aga tulenebki otseselt viimatikirjeldatust – olemasolevatele kaitsealadele lisandub mitmeid uusi ning kõiki neid tuleb kaitsta ja arendada kaasaegsel tasemel. See on meie looduskaitsehalduse ees olevatest väljakutsetest suurim – integreerida olemasolevasse kaitsealade võrgustikku uued üleeuroopalised alad (ja lisada olemasolevatele kaitsealade üleeuroopaline komponent). Sealjuures tuleb tagada kõigi nende alade vastavus üleeuroopalistele põhimõtetele ning arendada ka meie omi looduskaitsetraditsioone ning parimat praktikat, mis kogunenud pea saja aasta jooksul. Eelöeldud integratsiooni vajame aga mitte lihtsalt direktiivide täitmiseks, vaid esmajoones meie looduskaitse ja selle traditsioonide edendamiseks.

Samal ajal aga ei tohi unustada ajatut väljakutset, või õigemini missiooni, mis kõikjal looduskaitsjate ees seisab - tagada meie looduse kaitstus pidevalt muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. Seda nii globaalprotsesse silmas pidades (kliimamuutused ja sellega kaasnevad mõjud, võõrliigid jms.) kui ka meie omamaiseid ebakohti elimineerides (ehitamine ja kinnisvaraarendus [eriti randades], metsade kaitsmine, poollooduslike koosluste kaitsmine, Läänemere ja selle elustiku kaitsmine jms.).

Siinjuures tuleb leida ka parimaid omamaiseid praktikaid, mida Euroopa looduskaitse edendamiseks teistelegi välja pakkuda. Olen kindel, et seegi pisikene väljakutse seisab meie ees. Tasub vast äramärkimist, et Soome Metsaameti (Metsähallitus) põhimõtteid oleme natukene isegi mõjutanudki – nimelt on viimasel aastakümnel mitmetes rahvusparkides hakatud looduskaitsele lisaks ka muinsuskaitsega tegelema (Seitseminen, Liesjärvi, Syöte jt.).

Meie olemasolev ja ka tulev looduskaitsevõrgustik, millega ka uus organisatsioon aktiivselt tegelema hakkab, ei koosne pelgalt vaid kaitsealadest, vaid ka parkidest, üksikobjektidest ja kaitsealustest liikidest. Kindlasti kujuneb omaette väljakutseks uue organisatsiooni arendamine tegeliku looduskaitse oskuskeskuseks, kust tulevikus nõustatakse nii metsaomanikke, omavalitsusi (muuhulgas omavalitsuste loodud kaitsealade haldamise osas) kui ka eraisikuid looduskaitse- ja planeerimisküsimustes.

Uue organisatsiooni loomis- ja arendamisprotsessis tuleb silmas pidada, et tegemist on kahe samaaegse protsessiga:

  • looduskaitse arenguprotsessiga, ning
  • kaitsealade haldamiseks loodava looduskaitseasutuse arenguprotsessiga.
Algusest peale pean oluliseks rõhutada, et looduskaitseasutus koos oma arenguga on looduskaitse ja selle arengu teenistuses. Ainult sel moel suudame lahendada väljakutseid ja tõsta meie looduskaitses mõtestatud ühise tegevuse taset.

Uue organisatsiooni arendamise ja tegevuse peamine märksõna on koostöö. Ja seda kolmel tasandil:
  • sisekoostöö
  • väliskoostöö
  • rahvusvaheline koostöö.

Mida ma nende sõnadega silmas pean?

Sisekoostöö – kõigi praegu tegutsevate kaitsealade looduskaitsetöötajate kogemuste ja teadmiste kasutamine kõige paremal moel uue organisatsiooni ülesehitamisel, sest organisatsiooni peamine ressurss on teadmised ja informatsioon.. Üks teetähis sisekoostöö edendamiseks on põhimõte, et tsentraliseerida tuleb uues organisatsioonis vaid kõige hädavajalikumad tegevused. Kõik probleemid, mille lahendamisega saadakse hakkama kohtadel, tuleb ka seal lahendada. Neid tegevusi peab aga toetama kaasaegne tugiteenuste võrk (IT-lahendused ning tugiteenusi osutavad töötajad/struktuurid) ning kaasaegne paindlik omavahel seotud üksustega juhtimissüsteem (lisaks vertikaalse juhtimise komponentidele ka horisontaalne funktsionaalne juhtimissüsteem, mis üheskoos moodustavad teineteist täiendava horisontaalse suunitlusega maatriksjuhtimisvõrgustiku). Sarnasel moel tagatakse otsustustasandi viimine piisavalt kompetentsele tasandile, samas säilitades organisatsiooni terviklikkus. Siinjuures pole määravalt oluline, kas uus looduskaitseasutus toimib kohtadel uute moodustatavate piirkondade või hoopis olemasolevate kaitsealade administratsioonide baasil.

Arvestades looduskaitsetöö spetsiifikat ning üle riigi laiali asuvat töötajaskonda, on mõistlik luua võimalused kaugtööks.

Väliskoostöö – looduskaitseasutus ei toimi iseenesest vaakumis. Viimastel aastakümnetel on looduskaitse üha enam ja enam nihkunud ühiskonnaelu keskmesse, muutudes ühiskonnaga mitmel moel seotud valdkonnaks. Väliskoostöö partnerid on kõikvõimaliku looduskaitsega külgnevad asjalised – ministeeriumid, maakondade keskkonnateenistused, RMK, akadeemilised asutused ja isikud, kohalikud omavalitsused, VVO-d, mitmesugused huvirühmad ja rühmitused. Üha olulisemaks töövahendiks tegelikul looduse kaitsmisel on kujunenud erinevate tasandite planeeringud. Planeeringute looduskaitse teenistusse rakendamiseks on vaid üks võimalus – aktiivne koostöö kõigiga. Väliskoostöö on samuti asendamatu abivahend nii loodushariduse edendamiseks, loodusobjektide hooldamiseks kaitsmiseks jne. jne. Väliskoostöö hõlmab väga erinevaid vorme – institutsionaalsed suhted ning ühised andmebaasid erinevate asutustega (Keskkonnaministeerium, keskkonnateenistused, RMK, Muinsuskaitseamet, PRIA jt.), ühised projektid jne. jne.

Rahvusvaheline koostöö – tänapäeva looduskaitse on mõeldamatu piiriülese koostööta, seda eriti veel Euroopa Liidus. Rahvusvahelise koostööta on mõeldamatu Natura-võrgustiku ülesehitamine ning sarnane koostöö annab võimaluse ka oma häid kogemus naabritele välja pakkuda, realiseerimaks üht eespool mainitud väljakutset. Eraldi tuleb aga üles tõsta traditsioonilist Eesti-Soome looduskaitsekoostööd, koostööd Põhjamaadega (eriti Rootsi ja Taani) laiemalt, koostööd Saksamaa rahvusparkidega, piiriülest koostööd Lätiga ning tulevast naabruskoostööd Venemaaga. Tähelepanu alt ei tohi välja jääda suhted Ülemaailmse Looduskaitseliidu (IUCN) ja Föderatsiooniga Europarc (Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsioon).

Lõpptulemusena tekib dünaamiline, professionaalne ja kaasaegne looduskaitseasutus.

Loomulikult ei kulge ühegi uue organisatsiooni loomine valutult, kuid võimaluse korral peab püüdma probleeme ette näha, neid vältida ja pehmendada. Loetlen siin üles neist peamised:

  • olemasoleva looduskaitsekogemuse ja -spetsialistide uude organisatsiooni kaasamise ja integreerimise ebaõnnestumine – kõige suurem läbikukkumine, kuna tegemist on informatsiooni ja teadmiste kadumisega koos inimestega,
-- vältimiseks tuleb:

---- piisava põhjalikkusega sõnastada organisatsiooni visioon ning teed selle saavutamiseks,
---- selgitada võimalikult kiiresti personalivaliku kriteeriume ja üleminekuprotsesse, vältimaks praegustes looduskaitsetöötajates muutustega paratamatult kaasneva stressi kuhjumist,
---- kaasata juba algusest peale eri tasandite töötajaid organisatsiooni ülesehitusprotsessi.

  • tugistruktuuride ebapiisav ülesehitamise (näiteks finantsvahendite nappuse tõttu) – probleem pärsib katastroofiliselt uue üleriigilise organisatsiooni tõhusat ülesehitust,
-- vältimiseks tuleb:

---- tagada organisatsiooni ülesehituseks piisavad finantsvahendid,
---- tagada tugistruktuuri arendamine sünkroonselt kogu organisatsiooni arenguga.

-- arvesse tuleb võtta:

---- kaasaegne organisatsioon on pidevas muutustes (a la nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa), mis nõuab algusest peale paindlike ja avatud lahenduste leidmist, mis ei pruugi maksumuselt olla kõige odavamad.

  • töötajate uue motivatsioonisüsteemi ülesehitamise ebaõnnestumine (näiteks finantsvahendite nappuse tõttu),
-- vältimiseks tuleb:

---- tagada töötajaile piisavalt motiveeriv põhipalk ning paindlik, looduskaitsetöö spetsiifikat arvestav, lisamotivatsioonisüsteem,

-- arvesse tuleb võtta:

---- organisatsioonis, mille peamine ressurss on informatsioon ja teadmised, tähendab kogenud töötaja lahkumine auku organisatsiooni „põhivaras“

  • organisatsiooni kapseldumine iseendasse ning tegeliku koostöö kärbumine (stagnatsioon):
-- vältimiseks tuleb:

---- tagada pidev avatud ja arusaadav juhtimisprotsess,
---- luua töötajaile tõhus koolitussüsteem,
---- tagada dialoog Keskkonnaministeeriumi ning teiste asjalistega

  • looduskaitseasutuse juhtkonna ja töötajate politiseerimine,
-- vältimiseks tuleb:

---- võimaldada organisatsiooni arendada ja kaadrit valida professionaalsetest oskustest lähtudes


Probleeme ja kitsaskohti, samuti „tõmblemist“ organisatsiooni arendamisel, aitab vältida konkreetse ja selge riigipoolse „lähteülesande“ seadmine looduskaitseasutuse ette. Pean siin silmas kahte protseduuri:
  • Riigi looduskaitse arengukava (strateegia), mis sätestab üldise tegevusraamistiku, ja
  • Igal aastal looduskaitseasutusele konkreetsete ülesannete seadmine Keskkonnaministeeriumi poolt (protsessi käigus hinnatakse ära ka möödunud aastaste ülesannete täitmine), mis loob muuhulgas aluse ka tulemusjuhtimise arendamisele uue organisatsiooni sees.
Lõpetuseks kordan lühidalt üle veel olulisemad väljakutsed:
  • integreerida olemasolevasse kaitsealade võrgustikku uued üleeuroopalised alad (ja lisada olemasolevatele kaitsealade üleeuroopaline komponent),
  • tagada meie looduse kaitstus pidevalt muutuvas ja globaliseeruvas maailmas,
  • uue looduskaitseasutuse loomine ning arendamine looduskaitse oskuskeskuseks,
  • parimate omamaiste praktikate leidmine, mida Euroopa looduskaitse edendamiseks teistele välja pakkuda.
Kõige eelnimetatuga peab olulisel määral tegelema loodav looduskaitseasutus – kas põhitegijana või kaasalööjana.

Uue looduskaitseasutuse loomine on minu arvamust pidi täiesti uus samm edasi kaasaegselt tõhusa looduskaitse edendamisel. Maailma erinevate riikide praktika on kinnitanud, et ajakohase ning ühtse üleriikliku looduskaitse haldussüsteemiga riigid on suutnud tagada tõsiseltvõetaval tasemel looduse kaitse (näiteks Soome, Norra, Ameerika Ühendriigid). Eriti oluline on aga sellise üleriikliku asutuse olemasolu väikestes piiratud ressursiga riikides, sest just nimelt sellisel moel on saavutatud parim tulemus suhteliselt napivõitu rahalise ressursiga.

Just selliseks, nagu ma eelpool üldjoontes kirjeldasin, peakski kujundama loodava looduskaitseasutuse, mis on dünaamiline, professionaalne ja kaasaegne. Tahtsin siia lisada ka sõna „konservatiivne“, sest nii loodus- kui ka muinsuskaitse peavad sedagi olema, kuid siis mu sulg peatus äkki, sest:
  • looduskaitse peab olema konservatiivne,
  • looduskaitseasutus aga paindlik ja ajaga kaasas käiv!
Loomulikult seisab nii looduskaitse kui ka looduskaitseasutuse ees siinloetletust märgatavalt rohkem väljakutseid kui ka probleeme. Nõnda polegi käesoleva essee eesmärk lahti kirjutada kõiki protsesse ning kaardistada tegevusi ja mõtteid, mis looduskaitse ees seisavad ning looduskaitseasutuse juures arvesse võtta tuleb. Siin oli esitatud vaid läbilõige minu jaoks olulisematest momentidest käesoleval ajahetkel.

Igal juhul tuleb uue organisatsiooni loomisel kasutada neid kogemusi, mis aastakümnete jooksul Eesti looduskaitsesse on kogunenud, arvestada töid ja uurimisi, mis viimastel aastatel meil tehtud ning kiigata ka välismaiste kolleegide ja nende tegemiste poole. Sedamoodi on võimalik kujundada meie uus ning omalaadne looduskaitse haldussüsteem.



Tapal, 24.05.2005

Foto: Teet Koitjärv

Postitaja: Unknown kell 21:30
Sildid ,

9. dets 2008

Karula rahvuspark - 15

Esmaspäeval, 08. detsembril 2008 tähistati Ähijärvel, Karula rahvuspargi looduskeskuses Karula rahvuspargi 15. juubelit.

Sissejuhatava ettekandega esines Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht. Seejärel esitas allakirjutanu ülevaate Karula rahvuspark eemalt vaadatuna ja lõpuks rääkis esimene Karula Rahvuspargi Administratsiooni direktor Pille Tomson Karula rahvuspargi loomislugu.

Kuna suur lumesadu oli katkestanud elektrivarustuse Ähijärvel, siis toimus ka edasine sünnipäevakohvi joomine kaminatule paistel. Kui lõpuks elekter saabus, oligi paras aeg vaadata valguspilte sellest, kuidas 1994. aastal avati Karula Rahvuspargi Administratsiooni esimese kontori ruumid Lüllemäel ja mis seejärel 15 aasta jooksul toimunud on.

Juubelikoosoleku korraldas Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru Regioon.


Palju õnne sünnipäevaks, Karula rahvuspark!


Fotod: Teet Koitjärv






Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna
View SlideShare presentation or Upload your own. (tags: lkk ähijärve)

Postitaja: Unknown kell 00:51
Sildid , ,

17. nov 2008

Bioneeri intervjuud: Teet Koitjärv

Ajaveebis Bioneer on võimalik lugeda Bioneeri toimetaja Katrin Lipu intervjuud allakirjutanuga "Teet Koitjärv: Keskkonnateadlikuna elamine on tänapäeval palju keerulisem kui varem".

Head lugemist!

Teet Koitjärv

Postitaja: Unknown kell 11:54
Sildid ,

16. nov 2008

Looduskaitse haldusreform 2008. Artiklid, dokumendid, vastukajad...

Alusteave:


Looduskaitsehalduse järjekordne reformimine on tekitanud mitmeid vastukajasid. Protsesside paremaks jälgimiseks hakkan siinkohal ära tooma olulisemaid neist:

Postitaja: Unknown kell 23:11
Sildid , ,

Avalik pöördumine. Seaduseelnõu 367 SEI menetlemine on vaja peatada

Riigikogu Keskkonnakomisjon
Eesti Keskerakonna fraktsioon
Eesti Reformierakonna fraktsioon
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Lossi plats 1a
15165 Tallinn

Koopia: Keskkonnaminister


12.11.2008, Tartus


Seaduseelnõu „367 SEI, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv vabariigi valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ menetlemine on vaja peatada, et sellest kõrvaldada ohud loodus- ja keskkonnakaitse jätkusuutlikkusele



Lugupeetud keskkonnakomisjon, lugupeetud Riigikogu fraktsioonid.

Arutasime Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduseeelnõu 367 SEI teksti ja seletuskirja avalikul koosolekul 03.11. Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi majas. Arutelu tulemusel jõudsime järgmisele järeldusele:

Eelnõu on koostatud kitsas ametkondlikus ringis. Selle valmimisse pole kaasatud piisavalt eksperte väljastpoolt Keskkonnaministeeriumi süsteemi, kes oleksid hinnanud laiemalt kavandatud muutuste vajadusi, nende läbiviimise võimalusi ja prognoosida muutuste võimalikke mõjusid.

Ehkki alternatiivsete lahenduste väljatöötamiseks kutsuti ministri poolt kokku töögrupp, kelle töö tulemuste põhjal olevat toimunud muudatuste analüüs, on ka selle töögrupi tööst mööda vaadatud. Nimetatud pädeva töögrupi esitatud töö tulemust pole ministeerium lihtsalt arvestanud ja reformi teostamiseks on valitud töögrupi poolt väljapraagitud versioon. See tähendab, et Keskkonnaministeeriumis puudub selge tegevusplaan kavandatud ameti sisuliseks ja efektiivseks rakendamiseks.

Eelnõu läheb vastuollu looduskaitses valitsevate rahvusvaheliste heade tavadega. Samuti oleme seisukohal, et Vabariigi Valitsus (sh Keskkonnaministeerium) pole lähtunud nii kaasamise heast tavast kui ka valitsusliidu programmist aastateks 2007-2011. Peame oluliseks märkida, et keskkonnaministeerium ei ole andnud keskkonnaühendustele teavet reformide kavandamisest omapoolsel algatusel – avalikkuse, huvigruppide ja isegi enamuse looduskaitsesüsteemis töötavate spetsialistide teavitamine on toimunud alles pärast järelpärimiste ja avalike pöördumiste esitamist. Seetõttu hindame protsessi läbiviimist keskkonnaministeeriumi poolt mitterahuldavaks ja ohtlikuks demokraatliku kodanikuühiskonna arengule.

Kui eelnõu praegusel kujul jõustada ja seletuskirjas näidatud viisidel ellu viia, on ohus loodus- ja keskkonnakaitse jätkusuutlikkus. Toome järgnevalt välja eelnõus sisalduvad probleemid.

Kiirguskeskuse ühendamine loodava ametiga.

1. Kiirgusohutus ja veel enam tuumaohutus on rahvusvaheliselt tugevalt koordineeritav selgelt oma spetsiifikaga valdkond, kus ebakompetentsus ja isetegevus pole lubatav.

2. Kiirgus- ja tuumaohutust reguleerivaid pädevasutusi pole üheski teadaolevas riigis integreeritud keskkonna- või looduskaitse ametkonna koosseisu – tegevusvaldkonda on raske ühitada keskkonna- ning looduskaitsega liiga ilmse huvide konflikti ja otsuste sõltuvuse tõttu ebakompetentsest juhtkonnast.

3. Kavandatud ametis on raske tagada kiirgusalaste otsustuste sõltumatust ja erapooletust. Seda eelkõige olukorras, kus loodava ameti tähelepanu võib hajuda erinevate funktsioonide täitmise korraldamisel või fokuseerida vaid seniste keskkonnateenistuste ja looduskaitse funktsioonide täitmisele.

4. Kavandatav reform on vastuolus riikliku kiirgusohutuse arengukavaga, milles on tehtud järgmised ettepanekud:

4.1. Kaaluda nn. lahususe printsiibi eiramist - kooskõlas valdkonna rahvusvaheliste tavadega, eriti väikeriikides (piiratud kiirgustegevuste ring ja kiirgusohutuse kompetents); analoogiad naaberriikidest on olemas: Soome, Rootsi jpt.

4.2. Koondada kõik kiirgusohutusega seonduv Kiirguskeskusesse muutes ta pädevaks valitsusasutuseks, mille funktsioonideks
a) kiirgustegevuslubade väljastamine;
b) kiirguskaitset puudutava seadusandluse ettevalmistamine ja kiirgusohutuse järelevalve;
c) karistamine võimalikus koostöös Keskkonnainspektsiooniga;
d) meditsiinikiirituste osas koostöö Tervishoiuametiga, sh võimalus ressursse optimaalselt kasutada, ühitades kiirgustegevus- ja tervishoiuteenuse lubasid.

5. Arvestades tuumaenergeetika plaane on tuumaohutust reguleeriva asutuse ülesehitamist on sobilik alustada Kiirguskeskuse baasilt.

6. Meie hinnangul ei teki kiirguskeskuse ühendamisel loodava asutusega uut sünergeetilist kvaliteeti, sest sisuline kokkupuude Looduskaitsekeskusega ja Keskkonnateenistustega puudub. Mittevajalike lisakäsuliinide tekkimise tõttu võib häiruda kiirgusohutuse spetsialistide võimalus vajadusel operatiivselt ja sõltumatult tegutseda.

Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) plaanitud looduskaitsetööd.

1. Tuleb tunnustada Keskkonnaministeeriumi püüdlust vähendada looduskaitsetööde sõltuvust projektidest ja viia seda stabiilsemale alusele. Paraku pole seaduseelnõu seletuskirjas mainitud plaanitud tööde rahalist mahtu.

2. Paljude RMK-le plaanitud tööde teostamiseks on Looduskaitsekeskus viimastel aastatel kasutatud PRIA rahalisi vahendeid. Kuidas kasutatakse PRIA vahendeid edaspidi, seda eelnõus ei käsitleta.

3. Riigikogu keskkonnakomisjonis öeldud keskkonnaministri suulise informatsiooni alusel on RMK-le plaanitud kohustuste maht 40 miljonit krooni aastas. Koos 2009.a. Riigieelarve projektiga tähendab see, et sisuliselt plaanitakse RMK-st 2009.a. otseselt või kaudselt riigi tuludesse kanda 720 miljonit krooni.

4. Täielikult on läbi analüüsimata RMK-le majandusliku lisakohustuse panemisega kaasnevad võimalused ja ohud.

5. RMK arengukava aastateks 2009-2012 ei näe ette täiendavate ülesannete lisandumist ja/või nende finantseerimist.

6. RMK nõukogu, kui RMK eelarve kujunemise eest vastutav kogu pole seaduseelnõus toodud kohustuste lisandumisega seonduvat üldse arutanud ega pole esitanud oma seisukohta. Ka on praegune RMK nõukogu koosseis esimene, kuhu keskkonnaminister pole kaasanud looduskaitseringkondade esindajat.

7. RMK saab põhilise osa tulust puidu müügist. RMK arengukavas on lähtutud keskmisest puidu hinnast 800 kr/tm aastas. Käesolevas majandussituatsioonis on tõenäoline, et see prognoos vajab korrigeerimist ja vastavalt tuleb muuta ka RMK eelarvet. Näiteks on lähitulevikuks prognoositud vähemalt kahekordset nõudluse- ja hinnalangust Põhjamaade paberipuiduturul. Eelnõu koostajad pole esitanud ühtegi majanduslikku kalkulatsiooni, mis veenaks kavandatud finantseerimise jätkusuutlikkuses ja et looduskaitsetööde finantseerimine ei satu ohtu.

8. Pannes RMK-le kohustuse finantseerida oma tuludest looduskaitsetöid läheme vastuollu arenenud riikides toimiva hea tavaga. Looduskaitsetegevuse finantseerimine ei tohi sõltuda vahetult loodusressursi tarbimisest. Nii pole välistatud looduskaitsjate sattumine olukorda, kus põlismetsa kaitsmiseks tuleb see kõigepealt maha raiuda. Kui metsatulust looduskaitset ka finantseeritakse, näiteks Soomes, siis liigub raha looduskaitsesse kaudselt, läbi riigieelarve.

9. RMK kohustuseks kavandatud enamiku ülesannete teostamist on seni teostatud sisseostetud teenustena. Nii Looduskaitsekeskusel kui ka RMK-l puudub endal tööjõud nimetatud tööde tegemiseks. Praegu kavandatud skeemi järgi tekib olukord, kus plaanitav Keskkonna- ja Looduskaitseamet vastutab, kuid töö tellimiseks tuleb seda teha täiendava vahendaja kaudu. See tekitab mittevajaliku dubleerimise, milles omakorda võib tekkida informatsioonilünki ja seeläbi kannatada looduskaitsetööde kvaliteet.

10. Eriti tundlikud lisavahendaja kaasamisele on elupaikade ja maastike hooldamine ja liigikaitselised tööd. Nende tööde teostamine peab toimuma looduskaitse eest vastutava asutuse vahetul kontrollil. Seaduseelnõus viidatud kaitsekorralduskavad enamikel kaitsealadel täna puuduvad ja neid ei saa kasutada tööülesannete määramisel. Ka olemasolevaid kaitsekorralduskavasid tuleb pidevalt monitoorida ja loodusest saadud tagasiside kaudu vajadusel operatiivselt korrigeerida. Lisavahendaja lisamisel süsteemi satub ohtu tööde kvaliteet ja looduskaitsetööde ökoloogiline terviktsükkel.

11. Me ei näe otseseid vastuolusid, kui RMK hakkab tegelema kaitstavate objektide tähistamisega ja kaitsealade külastust võimaldava infrastruktuuri ehitamise ja hooldamisega. Seni igaüheõiguse objektide ehitamise- ja hooldamisega on RMK toime tulnud. Samuti aitab looduskaitseobjektide tähistamine kaasa, et metsade majandajal on olemas adekvaatne info kaitstavatest objektidest ja majandajad ei satu looduskaitsega vastuollu. Kindlasti on vajalik selle kohustuse täitmine eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida, et objektide hulk, asukohad ja külastuskoormused oleksid optimeeritud ning nende ehitamine ja hooldamine lahendatud terviklikult.

12. Lisaks eelnõus mainitud kohustustele tuleb käesoleva reformi käigus kindlasti analüüsida RMK kui metsateede hooldaja tegevuse mõju looduskaitsele. Metsateede seisukorrast sõltub otseselt looduskaitsetöötajate ligipääs paljudele objektidele.

13. On kahetsusväärne, et riiklikul tasandil käsitletakse RMK-d vaid täiendava rahaallikana eelarve täitmisel ning organisatsioonina, millele on võimalik anda igasuguseid lisakohustusi. Omaaegsete (poliitiliste) kokkulepete tulemusel piirdub RMK põhitulu toov tegevus piltlikult palgi saekaatri ukse taha viimisega. Majanduses saab väärindamata tooraine müüja alati väikseima kasumi. Selline suhtumine võis olla põhjendatud ajal, kui saekaatreid omasid maapiirkondades mitmeid Eesti kapitalil põhinevaid väikeettevõtteid ja lisakasum jäi meie ühiskonda. Tänaseks on see olukord muutunud. On viivitamatult vajalik algatada arutelu, kuidas RMK-st kujundada puidu teadmistepõhist väärindamist arendav innovatiivne ettevõte. Vastasel korral satub pikemas perspektiivis ohtu RMK kui kogu organisatsiooni jätkusuutlikkus. Teisalt, kui RMK hakkaks välja töötama, juurutama ja turustama uusi innovaatilisi puidu väärindamise võimalusi, suureneks nii metsatulu kui ka ühiskonda jääv tulu, mis omakorda võimaldab paremini finantseerida ka looduskaitsetöid.

Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK) ja keskkonnateenistused (KKT).

1. LKK ja KKT tegevuse ühisosa on väiksem, kui esmapilgul välja paistab. Ei saa välistada, et nimetatud funktsioonide läbimõeldud ühendamisel on võimalik tekitada sünergiat, kuid ei sa välistada võimalust, et täielik ühendamiskava on ennatlik.

2. Praeguste reformikavade juures lähtutakse justkui eeldusest, et KKT-de tegevuseks on eelkõige mitmesuguste lubade väljastamine. See on liialt ühekülgne vaatenurk. KKT-de poolt pakutav teenus on oluliselt laiem ja vajab eraldi senisest täpsemat määratlemist.

3. LKK tegutseb regioonipõhiselt, KKT-d maakonnapõhiselt. Enne mistahes ühendamiskavasid tuleb eelnevalt leida optimaalne lahendus, viia KKT-de tegevus vastavusse tulevikku planeeritud struktuurile ja alles siis asutused ühendada.

4. Oleme saanud signaale, et uue struktuuri loomisel on tekkinud surve 15 maakonnaga struktuuri säilitamiseks. Silmas pidades töökorraldust teistes riiklikes ametites ning tulevikus sees seisvat haldusreformi, oleks maakonnapõhisele tegevusele üleminek killustav ja riigile kahjulik.

5. Kogu maailmas on valdavaks kaitsealade haldamise vormiks valitsejapõhine tööde teostamine ja korraldamine, kus vastava kompetentsiga töötajad teostavad või tellivad otse tööd teostavatelt alltöövõtjatelt enamiku kaitsekorralduslikke töid. Kaitsealad on looduslikest ja administratiivsetest iseärasustest lähtuvate kindlate piiride ja eesmärkidega terviklikud majandusüksused, millel mistahes tegevuste läbiviimisel peavad olema väga selged otsustus-, käsu- ja vastutusliinid, et kindlustada kaitse-eesmärkide saavutamine. Eestis asuva 3386 riikliku kaitse all oleva objekti (sh mitmete maakonnaüleste) kaitse korraldamine eeldab eelkõige regionaalset lähenemist.


Üldised märkused:

1. Kavandatud reformi juures pole analüüsitud kõiki loodus- ja keskkonnakaitses liikuvaid rahalisi vahendeid. Täielikult on käsitlemata PRIA vahendite kasutamine tulevius, samuti ei arvestata loodus- ja keskkonnakaitsesse kavandatud Euroopa Liidu rahaliste vahenditega.

2. On kahetsusväärne, et uut reformi planeeritakse ilma kolm aastat tagasi läbi viidud kaitsealade valitsemise korraldamise reformi kogemusi ja Riikliku Looduskaitsekeskuse senise tegevuse sisulisi tulemusi analüüsimata.

3. Väga erinevate funktsioonide kokkupanek hägustaks ühiskonna arusaamist tänapäevasest loodus- ja keskkonnakaitsest.

4. Asutuste loomisel ja suuremal reorganiseerimisel on loomulik, et uued juhid valitakse ametisse avaliku konkursi korras. Selle käigus arutatakse läbi nii juhile esitatavad pädevusnõuded kui ka vajalikud isikuomadused.

5. Esitatud eelnõu praegusel kujul hääletamisel pole selge, mille poolt Riigikogu tegelikult hääletab.

Selleks, et vältida riske Eesti elukeskkonnale ja ühiskonna arengule palume Riigikogul kuni eelpool viidatud probleemide ja alternatiivide teadmistepõhise analüüsini ning põhjendatud lahenduste leidmiseni peatada puudulikult ettevalmistatud looduskaitsehalduse reformiga seotud seaduse-eelnõude menetlemine, saata need tagasi Keskkonnaministeeriumisse ning nõuda laiapõhjalist, eksperte kaasavat analüüsi ja arutelu.



Lugupidamisega,


Tõnu Viik
Eesti Looduseuurijate Seltsi president


Urmas Tartes
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees


Andres Kalamees
Eesti Ornitoloogiaühingu direktor
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordineeriv organisatsioon


Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni:
Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring.

Postitaja: Unknown kell 22:57
Sildid , ,

9. nov 2008

Riigi ja ametnike roll ühiskonna teenimisel

Neljapäeval-reedel (6.-7.11.2008) toimus Tartus järjekordne Riigiametnike Foorum Riigi ja ametnike roll ühiskonna teenimisel - eile, täna ja homme. Kuigi enamus looduskaitsjaist pole riigiametnikud, ei tasu Riigiametnike foorumist rääkimisest Loodusajas ära ehmatada, sest enamus meist, olemata avalikus teenistuses, teenivad ühiskonda.

Mis foorumil kõrva hakkas? Esiteks:

  1. ennetava (proaktiivse) mudeli rakendumisest kõikides õigujärelevalvevaldkondades (mina laiendasin seda oma mõttes ka keskkonnajärelevalvele) rääkis Õiguskantsleri nõunik Monika Mikiver (vt ettekande pdf-i),
  2. Monika Mikiver toonitas, et põhiõigused (sh õigus heale haldusele) tuleb tagada kõigile (minul tuli kohe pähe küsimus, et kas praeguses keskkonnaasutuste reformis on see põhimõte ikka reformijatel meeles),
  3. Lisaks jäi kuulajaile mulje, et Siseministeeriumi süsteemis ei tehta reforme nii rutakalt kui Keskkonnaministeeriumis; konkreetselt oli juttu Politseiameti, Piirivalveameti ning Kodakondus- ja Migratsiooniameti liitmisest üheks asutuseks,
  4. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar (vt ettekande pdf-i) rääkis kaasamisest - kõigest sellest, mida ka keskkonnahalduse reformimisel tuleks arvestada.
See kõik oli vaid ühe töötoa Keskkonna muutus kui võimalus teenuste arendamiseks raames.

Lisaks oli palju mõtlemapanevat avaliku halduse arengust, teenustest, e-riigist ja ametnike vastutusest, lisaks põiked Suurbritanniasse ja Rootsi.

Foorumi materjalid on loetavad Avaliku teenistuse veebist.

Postitaja: Unknown kell 19:43
Sildid

7. nov 2008

Ilmus "Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse"

Eile tehti Eestis looduskaitseajalugu - esitleti Richard B. Primacki, Rein Kuresoo ja Marek Sammuli raamatut Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tegemist on Richard B. Primacki populaarse raamatu A Primer of Conservation Biology 3. trüki Eesti oludele kohandatud tõlkega.

Richard B. Primack pole ka senini olnud Eestis tundmatu, kuna on esinenud loengutega nii Tartus kui Tallinnas.

Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse toob Eesti lugeja ette tänapäeva looduskaitse alused esmakordselt meie emakeeles. Tagasihoidlikult on autorid nimetanud raamatut õpikuks, mis mõeldud eelkõige kõrgkoolidele, aga sobib täiendama ka gümnaasiumi- ja kutseharidust. Tegelikult on selle raamatuga tutvumine hädavajalik ja peaks olema lausa kohustuslik kõigile looduskaitsjaile - looduskaitsetöötajaile, keskkonna- ja looduskaitseametnikele, loodushuvilistele, poliitikuile...

Marek Sammul on öelnud ajalehele Tartu Postimees (04.11.2008): "Oleme lisanud raamatusse võrdlusi siinse loodusega. Mõni peatükk on originaaliga võrreldes üsna suures ulatuses ümber kirjutatud."

Tõtt öeldes on juba pikka aega olnud raske Eesti loodussõbrale seletada kaasaegse looduskaitse arenguid, sest ei mõisteta terviklikult seda teoreetilist vundamenti, millel tänapäeva looduskaitse püsib ja toimib. Mis veel hullem - eesti keeles pole olnud senini isegi kõiki hädavajalikke termineid, sõnu, millega kõike lahti seletada.

Autorid ja mugandajad on hakkama saanud tööga, mille tähtsust on raske ülehinnata:

  1. tõlgitud ja kohandatud on üks tänapäeva looduskaitse põhialuseid tutvustav baastekst,
  2. loodud on palju minu meelest õnnestunud termineid, mis on eraldi peatükis (Sõnaseletusi) ka lahti seletatud,
  3. loodud on alus kaasaegse looduskaitsemõtte edasisele arengule Eestis.
Raamatu tagakaanel on kirjas:
Looduskaitsebioloogia on elurikkuse hoidmise teadus, mis pakub juhiseid ohtu sattunud liikide, koosluste ja looduslike protsesside hoidmiseks, nende seisundi parandamiseks ja viimase võimalusena ka taastamiseks. Kuidas loodust targasti kaitsta? Kuidas looduse kahjustamist vältida?
Huvi äratamiseks toon siinkohal ära raamatu sisukorra:
  1. Looduskaitsebioloogia ja bioloogiline mitmekesisus
  2. Elurikkust ohustavad tegurid
  3. Looduskaitse populatsiooni ja liigi tasemel
  4. Looduskaitse kaitsealadel
  5. Looduskaitse ja säästev areng
Sissejuhatuse looduskaitsebioloogiasse on toimetanud Marek Sammul ja Asko Lõhmus.

Raamat on ilmunud Eesti Maaülikooli ja Eesti Loodusfoto OÜ koostöös, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Euroopa Liidu toetusel.

Head lugemist!

Postitaja: Unknown kell 21:55
Sildid ,

3. nov 2008

Keskkonnaministeeriumi haldusala reform. Arutelu 03.11.2008

Eesti TA Looduskaitse Komisjon, Eesti Looduseuurijate Selts ja Eesti Keskkonnaühenduste
Koda korraldasid 03. novembril Tartus ELUS-i majas Struve tn. 2 arutelu teemal:

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse
Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv vabariigi valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus.


Päevakord:

  • Reformid ja kaasamise hea tava. Jüri-Ott Salm (pdf)
  • Kiirguskeskus ja Keskkonna- ja Looduskaitseamet. Enn Realo (pdf)
  • Looduskaitsekeskus ja Keskkonnateenistused. Teet Koitjärv (pdf)
  • RMK ja Looduskaitsekeskus. Urmas Tartes (pdf)
  • Reform ja riskianalüüs Ivar Puura
  • Arutelu.

Postitaja: Unknown kell 22:35
Sildid , ,
Tellimine: Postitused (Atom)