Täna, Soome iseseisvuspäeval, on Soome Vabariigi President Tarja Halonen andnud Valge Roosi Rüütelkonna I klassi teenetemärgi Soome Metsaameti (Metsähallitus) looduskaitsedirektor Rauno Väisäsele (Rauno Väisänen).
Loodusaeg õnnitleb Rauno Väisäst kõrge aumärgi saamise puhul ning soovib õnne ja edu looduskaitse edendamisel!
Juba pikka aega on arutatud uue rahvuspargi asutamise üle Lääne-Soome rannikule, nn rahvuspargitule alale Põhjalahe rannikul. 02.10.2009.a tegigi Soome valitsus oma väljasõiduistungil Turus põhimõttelise otsuse Selkämeri rahvuspargi asutamise kohta. Esimese ettepaneku rahvuspargi asutamiseks Rauma lähistele on teinud aga Soome Looduskaitseliidu Satakunna piirkondlik organisatsioon juba 1995. aastal. Hiljem võimalikku ala laiendati ning Soome valitsus loodab, et Soome parlament võtab Selkämeri rahvuspargi seaduse vastu 2010. aasta jooksul, millega rahvuspark siis ka tegelikult asutatakse.
Tulevase rahvuspargi piirid on esialgu veel täpsemalt määratlemata, kuid park hakkab hõlmama tõenäoliselt mereala Merikarviast Põhja-Satakunnas kuni Kustavini Päris-Soomes (Varsinais-Suomi). Rahvuspark, olles ligi 200 km pikkune, haaraks endasse põhjaosas karget põhjamaist loodust okaspuudega ning lõunas keskeuroopalikke tammesalusid. Selkämeri rahvuspargiga hakkaks vahetult piirnema tuntud turismimagnet Reposaari ning UNESCO maailmapärandinimestikus olev Rauma vanalinn. Parki jäävad mitmed saarestikud (Oura, Luvia, Rauma, Kustavi) ning peale merelooduse, geoloogiliste mälestusmärkide ja elustiku kaitse saab olulise koha ka omapärase kultuuripärandi kaitse.
Tulevane rahvuspark piirneb ka meile ajalooliselt olulise Uusikapunki linnaga, kus sõlmiti 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel rahuleping, millega Eesti alad läksid Venemaa koosseisu.
Kui Satakunna maakonnaliit on algusest peale rahvuspargi asutamist toetanud ja selle eest ka võidelnud, siis lõunapoolne Päris-Soome maakonnaliit ja sealsed omavalitsused on olnud projekti vastu pehmelt öeldes kriitilised. Satakunnas hinnatakse rahvuspargi turismi elavdavat mõju ning peetakse seda oluliseks arengumootoriks. Päris-Soomes aga peljatakse, et rahvuspark hakkab takistama piirkonnale olulist tööstuslikku kalapüüki. Viimased aastad, eriti aga viimased kuud, ongi kulunud Soome Metsaameti (Metsähallitus) ja rahvuspargi idee eestkõnelejate suhtlemisele erinevate skeptiliste huvirühmadega Päris-Soomes, et vähendada vastuseisu rahvuspargile.
Vt ka:
Värske Soome Metsaameti (Metsähallitus) infoleht metsä.fi (august (4), 2008) avaldab sellise pealkirja all artikli, kus märgitakse, et Metsähallituse rahvusparkides käis 2007. aastal 1,6 miljonit külastajat - 6% eelmisest aastast rohkem. 15 aasta jooksul on külastajate arv kolmekordistunud. Kõige soositumad on Põhja-Soome suured rahvuspargid, milledele järgneb pealinnalähedane Nuuksio.
Loodusturism on Soomes kõige kiiremini kasvav turismiliik. Põhiosa külastajaid piirdub Lõuna-Soome ja turismikeskuste vahetus läheduses olevate rahvusparkidega. Üha kasvavate masside teenindamiseks ja ohjamiseks vajatakse spetsiaalset struktuuri. Rahvusparkide hoidmise hulka kuulub muuhulgas ka matkaonnide ja lõkkeplatside hooldamine, infotahvlite ja matkaradade ehitamine ja hooldamine, samuti põletispuude olemasolu tagamine ja jäätmemajandus. Aastal 2007 olid Metsähallituse loodusteenuste kogukulud 54,5 miljonit eurot.
Keerulisemaks muutuv finantsolukord sunnib pidevalt hindama, milliseid teenuseid kasutab võimalikult suurem hulk inimesi ja milliseid võib kärpida. Olemasolevad teenused on plaanis ka edaspidi säilitada külastajaile tasuta kättesaadavatena.
Pidevalt kasvavad külastajatehulgad tekitavad lisapingeid rahvusparkide kaitsekorralduskavade koostamisel ja looduse säästlikul kasutamisel. Kaitsealade kaitse-eesmärkidest peetakse aga jätkuvalt kõvasti kinni. Üheks oluliseks võtteks siinjuures on inimeste suunamine väljaehitatud ja märgitud loodusradadele.
Lingid:
Postitused
Kommentaarid
