Hundid Yellowstone rahvuspargis

Ajakirja National Geographic märtsinumbri (2010) esikaanelugu on huntidest maailma esimeses, Yellowstone rahvuspargis ja selle lähiümbruses Kaljumäestikus (Glacier'i rahvuspark, Grand Teton'i rahvuspark, Clearwater'i rahvusmets).

Huntidest, nende hävitamisest, tagasitoomisest, kaitsest ja... uuesti küttimisest.

Lihtsalt on aga ära seletatud hundi roll Yellowstone ökoloogilises süsteemis. Joonis Enne & pärast hunte näitab piltlikult, mis hundist tegelikult sõltub.

Algupärane pilt: http://ngm.nationalgeographic.com/2010/03/wolf-wars/wolf-illustration

Pildid: nationalgeographic.com 


Vt ka:

• Yellowstone veebikaamerad
• Yellowstone hundid

Uus Selkämeri rahvuspark on Soomes asutamisel

Juba pikka aega on arutatud uue rahvuspargi asutamise üle Lääne-Soome rannikule, nn rahvuspargitule alale Põhjalahe rannikul. 02.10.2009.a tegigi Soome valitsus oma väljasõiduistungil Turus põhimõttelise otsuse Selkämeri rahvuspargi asutamise kohta. Esimese ettepaneku rahvuspargi asutamiseks Rauma lähistele on teinud aga Soome Looduskaitseliidu Satakunna piirkondlik organisatsioon juba 1995. aastal. Hiljem võimalikku ala laiendati ning Soome valitsus loodab, et Soome parlament võtab Selkämeri rahvuspargi seaduse vastu 2010. aasta jooksul, millega rahvuspark siis ka tegelikult asutatakse.
Tulevase rahvuspargi piirid on esialgu veel täpsemalt määratlemata, kuid park hakkab hõlmama tõenäoliselt mereala Merikarviast Põhja-Satakunnas kuni Kustavini Päris-Soomes (Varsinais-Suomi). Rahvuspark, olles ligi 200 km pikkune, haaraks endasse põhjaosas karget põhjamaist loodust okaspuudega ning lõunas keskeuroopalikke tammesalusid. Selkämeri rahvuspargiga hakkaks vahetult piirnema tuntud turismimagnet Reposaari ning UNESCO maailmapärandinimestikus olev Rauma vanalinn. Parki jäävad mitmed saarestikud (Oura, Luvia, Rauma, Kustavi) ning peale merelooduse, geoloogiliste mälestusmärkide ja elustiku kaitse saab olulise koha ka omapärase kultuuripärandi kaitse.

Tulevane rahvuspark piirneb ka meile ajalooliselt olulise Uusikapunki linnaga, kus sõlmiti 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel rahuleping, millega Eesti alad läksid Venemaa koosseisu.

Kui Satakunna maakonnaliit on algusest peale rahvuspargi asutamist toetanud ja selle eest ka võidelnud, siis lõunapoolne Päris-Soome maakonnaliit ja sealsed omavalitsused on olnud projekti vastu pehmelt öeldes kriitilised. Satakunnas hinnatakse rahvuspargi turismi elavdavat mõju ning peetakse seda oluliseks arengumootoriks. Päris-Soomes aga peljatakse, et rahvuspark hakkab takistama piirkonnale olulist tööstuslikku kalapüüki. Viimased aastad, eriti aga viimased kuud, ongi kulunud Soome Metsaameti (Metsähallitus) ja rahvuspargi idee eestkõnelejate suhtlemisele erinevate skeptiliste huvirühmadega Päris-Soomes, et vähendada vastuseisu rahvuspargile.

Vt ka:

• Juhani Korpinen. Kansallispuistosta lisäväriä Selkämerelle (pdf)
• Selkämeren kansallispuisto HETI. YLE Satakunta, 29.10.2009
• Maakuntapomot eivät laajentaisi kansallispuistoa Vakka-Suomeen. Turun Sanomat, 19.10.2009
• Ympäristöministeriö esittää Selkämeren kansallispuiston perustamista ensi vuonna. YLE, 16.09.2009 
• Selkämeri saa uuden kansallispuiston. Helsingin Sanomat, 02.10.2009
  
• Pääkirjoitus. Kansallispuiston laajennuksesta myrskyvaroitus Selkämerelle. Turun Sanomat, 07.09.2009
  

Foto: Vana Rauma. Autor Teet Koitjärv

Euroopa kaitsealade päev - 24. mai

Euroopa looduskaitse pühitseb täna suurt tähtpäeva - 100 aastat tagasi, 24. mail 1909, asutas Rootsi Riigipäev korraga 9 rahvusparki. Üheksa esimest rahvusparki Euroopas - Abisko, Ängsö, Garphyttan, Gotska Sandön, Hamra, Pieljekaise, Sånfjället, Sarek ja Stora Sjöfallet. Rootsis tähistatakse suurt sündmust täna Skanseni vabaõhumuuseumis Stockholmis kui ka mujal ning 9. septembril Strömstadi vallas, kus kuningas Carl XVI Gustaf avab Rootsi uusima, 29. rahvuspargi - Kosterhaveti.

Föderatsiooni Europarc eestvedamisel tähistati 24. mail Euroopa kaitsealade päeva esmakordselt kümme aastat tagasi - tõstmaks esile kaitsealade, sealhulgas rahvusparkide, tähtsust looduskaitses ning tuletamaks meelde üleeuroopalisi looduskaitsearenguid. Tänavuse Euroopa kaitsealade päeva teema on "Noored - meie kaitsealade tulevik".

Kui möödunud aastal pidin Loodusaja ajaveebis 24. mail kurvalt tõdema, et Euroopa kaitsealade päeva Eestis keegi suurt ei tähista, siis käesoleval aastal on tunda muutusi. Keskkonnaamet ja Keskkonnaameti regioonid on juba varakult teada andnud mitmetest üritustest, mis muuhulgas Euroopa kaitsealade päeva tähistamiseks on mõeldud.

Head Euroopa kaitsealade päeva!


Lingid:

• Looduse aasta 2009 (Naturens år 2009)
• Föderatsiooni Europarc teemalehekülg
• Soome Metsaamet tähistab Euroopa kaitsealade päeva
  

Soome rahvusparkides piisab külastajaid (refereering)

Värske Soome Metsaameti (Metsähallitus) infoleht metsä.fi (august (4), 2008) avaldab sellise pealkirja all artikli, kus märgitakse, et Metsähallituse rahvusparkides käis 2007. aastal 1,6 miljonit külastajat - 6% eelmisest aastast rohkem. 15 aasta jooksul on külastajate arv kolmekordistunud. Kõige soositumad on Põhja-Soome suured rahvuspargid, milledele järgneb pealinnalähedane Nuuksio.

Loodusturism on Soomes kõige kiiremini kasvav turismiliik. Põhiosa külastajaid piirdub Lõuna-Soome ja turismikeskuste vahetus läheduses olevate rahvusparkidega. Üha kasvavate masside teenindamiseks ja ohjamiseks vajatakse spetsiaalset struktuuri. Rahvusparkide hoidmise hulka kuulub muuhulgas ka matkaonnide ja lõkkeplatside hooldamine, infotahvlite ja matkaradade ehitamine ja hooldamine, samuti põletispuude olemasolu tagamine ja jäätmemajandus. Aastal 2007 olid Metsähallituse loodusteenuste kogukulud 54,5 miljonit eurot.

Keerulisemaks muutuv finantsolukord sunnib pidevalt hindama, milliseid teenuseid kasutab võimalikult suurem hulk inimesi ja milliseid võib kärpida. Olemasolevad teenused on plaanis ka edaspidi säilitada külastajaile tasuta kättesaadavatena.

Pidevalt kasvavad külastajatehulgad tekitavad lisapingeid rahvusparkide kaitsekorralduskavade koostamisel ja looduse säästlikul kasutamisel. Kaitsealade kaitse-eesmärkidest peetakse aga jätkuvalt kõvasti kinni. Üheks oluliseks võtteks siinjuures on inimeste suunamine väljaehitatud ja märgitud loodusradadele.


Lingid:

• Loodusesse (Luontoon). Metsähallituse looduses liikumise portaal (soome, rootsi, inglise ja saami keeles)
• Soome rahvuspargid
  

Šveitsi rahvuspargi uus looduskeskus Zernez'is

Nende ridade kirjutamise ajal on jäänud Šveitsi rahvuspargi uue looduskeskuse Zernezis avamiseni täpselt 5 päeva, 17 tundi, 23 minutit ja 50 sekundit - nõnda loeb aega kell Šveitsi rahvuspargi (Der Schweizerischer Nationalpark, Parc Naziunal Svizzer, Parc National Suisse, Parco Nazionale Svizzero) kodulehel.

Kuulake kõik! (mp3)
Rahvuspargi ajaloo suurim projekt on valmis saamas:

• 800 m2 näitusepinda
• paremad tööruumid rahvuspargi administratsioonile
• moodne tehnika
• auditoorium 150 istekohaga.

Kõik see kokku mahub kolme hoonesse:

• looduskeskus - arhitekt Valerio Olgiati projekteeritud uues hoones
• administratsiooni büroo - Planta-Wildenbergide lossis Zernezi'is
  
• auditoorium - lossi endises hobusetallis.

Kogu kompleks avatakse pidulikult 31. mail 2008.

Projekteerimis- ja ehitustööd kokku kestsid 6 aastat. Kompleksi puhul on kokku sobitatud loodust ja arhitektuuri, modernset ja ajaloolist. Looduskeskuse uus hoone kujutab endast kahte identset kuubikut, mis ühise nurga läbi moodustab terviku. Sirged jooned, keskkonnasõbralikkus, kaasaegsed ehitusmaterjalid ja kaasaegne tehnika - selliste märksõnadega tutvustatakse külastuskeskuse uusehitist.

Looduskeskuse ruume hakkab kasutama ka Zernezi turismiinfopunkt (koos ametiruumidega).

Looduskeskuse avapäeval avab rahvusvaheliselt tuntud Prantsuse maalikunstnik Eric Alibert oma näitusega vahetatavate näituste tsükli.


Šveitsi rahvuspark asutati 01.08.1914 Graubündeni kantonis ja on seega 9 Rootsi rahvuspargi järel vanuselt järgmine Euroopas. Rahvuspargi kodulehel rõhutatakse, et Šveitsi rahvuspark on Alpide ja Kesk-Euroopa esimene rahvuspark.

Mõttevahetused Šveitsi rahvuspargi loomise üle on kaudselt kaasa aidanud Eesti esimese rahvuspargi, Lahemaa, asutamisel.



Viited:

• Uus looduskeskus
• Šveitsi rahvuspark
• Pro Chastè de Zernez
• Valerio Olgiati
  
• Pilte Valerio Olgiati loomingust (Google)

Foto: Hans Lozza (Šveitsi rahvuspark)