Märgukiri Keskkonnaministeeriumile: Looduskaitsesüsteemi tuleb arendada teadmistepõhiselt

Täna saatsid Keskkonnaministeeriumile ühise märgukirja Eesti TA Looduskaitse Komisjon ja Eesti Looduseuurijate Selts:




Keskkonnaministeerium
Narva mnt. 7A
Tallinn 15172

29.08.2008.


MÄRGUKIRI KESKKONNAMINISTEERIUMILE

Looduskaitsesüsteemi tuleb arendada teadmistepõhiselt


Keskkonnaministeerium on läbi aegade teinud koostööd akadeemiliste loodushoiu-organisatsioonidega ja loodusteadlastest ekspertidega, kaasates neid arengukavade tegemisse ning pidades dialoogi Eesti loodushoiu tulevikku puudutavate strateegiliste sammude osas.

Ka Eesti Looduseuurijate Selts ja Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon on omalt poolt palju panustanud koostöösse riikliku looduskaitsesüsteemiga. Korraldatud on ühisseminare ja ümarlaudu, samuti aga nii teoreetilisi kui praktilisi õppepäevi ja mõttetalguid, kaasates Keskkonnaministeeriumi süsteemi kolleege. Selline lähenemisviis tagab vajaliku kompetentsi kaasamise ning arengustsenaariumite teadmistepõhise analüüsi.

Eeltoodut arvestades teeb meid ärevaks nii praegune looduskaitsesüstemi reformi protsess kui selle võimalikud stsenaariumid, millest mõned näevad ette senise looduskaitsehalduse terviklikkuse lõhkumist ning selle osade üleandmist Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK).

Peamised avalike arutelude etapid juba läbinud RMK arengukava, mis on plaanis kinnitada 12. septembril 2008 ning millele Internetis ettepanekute tegemise lõpptähtaeg on 1. september, ei sisalda looduskaitse ega loodushariduse komponente.

Arengukava projekti kohaselt (www.rmk.ee/arengukava) on RMK "1999. aastal Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille ülesandeks on riigimetsa majandamine ning mitme-külgseks kasutamiseks võimaluste loomine." (vt. lisas toodud väljavõtteid RMK arengukava projektist).

RMK ellukutsumise eesmärkidest, senisest tegevusest ning arengukavast ei ilmne, et RMK-l oleks piisav kompetents ja kogemus looduskaitsealaste tegevuste arendamiseks. Samuti tuleb arvestada huvide konflikti võimalusega ärihuvide ja looduskaitsetegevuste arendamise vahel.

Samal ajal on Keskkonnaministeeriumi poolt 2005. a. Riigikogule esitatud eelnõus "Riiklik Looduskaitse Arengukava aastani 2035" ning Keskkonnahariduse Kontseptsioonis ekspertide poolt Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel põhjalikult analüüsitud Eesti looduskaitse arengustsenaariumeid ning nähtud ette Riikliku Looduskaitsekeskuse võtmeroll riigi esindajana vastavates koostöövõrgustikes ning riikliku looduskaitse elluviimisel.

Kõigi olulisemate arengustsenaariumite puhul on jõutud järeldusele, et Eesti vajab tugevat ja järjepidevat riiklikku looduskaitsesüsteemi, kus töötavad pädevad inimesed ning mis tagab looduskaitse nii mehitatud kui mehitamata kaitsealadel ning väljaspool kaitsealasid. Vaatamata sellele, et eelmisest reformist kosumine võttis aega, on alates 2006. aasta jaanuarist toimiv Riiklik Looduskaitsekeskus praegu selline organisatsioon ning tal on kõik eeldused veelgi tugevneda.

Eestis on juba arutatud riiklike looduskaitseülesannete RMK alluvusse viimist, kui 2004. aastal toimus uue ja ühtse kaitsealade valitsemise organisatsiooni loomine. Toonane protsess ehitati üles kõigi osapoolte kaasamisele ning paljude ekspertide ühistöö tulemusena sündis Riiklik Looduskaitsekeskus oma praeguses vormis. Otsuse langetamisel lähtuti selgest tõdemusest, et organisatsiooni vorm, alluvussuhted ning töökorraldus on määravad selle töö efektiivsuse ja tõhususe kujunemisel. Variant rakendada looduskaitset RMK alluvuses sai aga üheselt negatiivse hinnangu põhjustel, mis on tänagi aktuaalsed: looduskaitset ei saa juhtida äriühing, mille üheks eesmärgiks on olla tulu tootev; ei saa anda eramaade (aga Eestis on palju looduskaitsealuseid maid eraomanduses) üle otsustamise pädevust konkureeriva firma (erametsaomanikud vs. RMK) allüksuse kätte; RMK-d juhib nõukogu, mille otsused on heitlikud, liikmeskond sageli vahetuv ja tihti selgelt poliitilisi huvisid esindav, mis kõik kokku ei taga looduskaitsetöös hädavajalikku stabiilsust; küsitav on õiguslik olukord, kus tulundusasutus hakkaks täitma riigivalitsemise funktsioone jne. 2004. aastal paljude ekspertide ühistööna valminud otsuste kahtluse alla seadmine oludes, kus otsused on end igati õigustanud, näitab lugupidamatust kõigi eelmainitud kavade koostamises osalenute ning saavutatud kokkulepete suhtes.

Väga oluline on Riiklikule Looduskaitsekeskusele osaks saanud tunnustus akadeemiliste koostööpartnerite poolt. Riikliku Looduskaitsekeskus osaleb nii Eesti-sisestes kui rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning on usaldusväärseks partneriks ülikoolidele ja loodushoiuorganisatsioonidele nii riiklikes kui rahvusvahelistes projektides, mille sisuks on looduskaitse ja loodushariduse edendamine. Selle sotsiaalse kapitali ja hästi toimivate koostöövõrgustike väärtus on hindamatu, sest see on võimaldanud Eesti riikliku looduskaitsesüsteemi edendamisse kaasata Eesti teadlaste kompetentsi.

Peame vajalikuks rõhutada, et riikliku looduskaitsesüsteemi, ülikoolide ning akadeemiliste loodushoiuorganisatsioonide koostöö sidusus on üks riigi tugevuse alustalasid. Seda koostööd häirivad sammud nõrgestavad riigi arengusse panustavate teaduses ja kolmandas sektoris tegutsevate inimeste koostöö motivatsiooni riigi institutsioonidega ning nõrgestavad Eesti riiki kui tervikut. Ettevaatamatud sammud mõjuksid katastroofiliselt nii riiklikule looduskaitsele mitte ainult ministeeriumi haldusalas, vaid oleksid palju laiema sotsiaalse mõjuga, purustades ka järk-järgult üles ehitatud koostöövõrgustikud, mis põhinevad partneritevahelisel usaldusel ja lugupidamisel.

Eeltoodust lähtudes teevad Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon ja Eesti Looduseuurijate Selts Keskkonnaministeeriumile järgmised ettepanekud:

(1) peatada looduskaitsehalduse reformi eelnõu valitsusse suunamine;
(2) esitleda selle eelnõu projekti kirjalikult TA looduskaitse komisjonile, Eesti Looduseuurijate Seltsile, HTM-KKM keskkonnahariduse arengukava töörühmale, akadeemilistele ringkondadele ning, vastavalt Aarhusi konventsioonile, ka avalikkusele;
(3) esitleda eelnõu projekti TA looduskaitse komisjoni ja Eesti Looduseuurijate Seltsi ühiskoosolekul.


Lugupidamisega,


Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees - Tõnu Viik, Eesti Looduseuurijate Seltsi president



LISA:

Väljavõtted RMK arengukava projektist:


RMK on 1999. aastal Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille ülesandeks on riigimetsa majandamine ning mitmekülgseks kasutamiseks võimaluste loomine. RMK juhtimise korraldus ning õigused ja kohustused metsa majandajana on kindlaks määratud Metsaseadusega. Lisaks on Riigikogus kokku lepitud, et eesmärgid riigimetsa majandamisele määratletakse riikliku metsanduse arengukavaga. Kehtiv Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010 sõnastabki RMK eesmärkidena metsa ja metsasaaduste võimalikult mitmekülgse kasutamise, kusjuures:

a)sotsiaalseteks eesmärkideks on riigimetsa kasutamine igaüheõiguse alusel ning mitmekülgse tööhõive tagamine, samuti riigikaitse;

b) keskkonnakaitselisteks eesmärkideks on riigimetsa pindala viimine vähemalt 20%-le maismaast, seatud kaitsepiirangute jälgimine metsade majandamisel ning metsakaitseliste nõuete jälgimine ning sellega metsakahjustuste vähendamine;

c) majanduslikeks eesmärkideks on riigitulu teenimine, metsa majandamise saaduste müük turuhinnaga ning riigimetsa majandamiseks vajalike tööde teostamine eraettevõtetega võrreldavas ökonoomsuses.

Piiravate tingimustena on riiklikus arengukavas sõnastatud keeld muuta iseseisvalt riigimetsamaa sihtotstarvet (vältimaks olukorda, kus RMK võiks metsa majandamise asemel hakata tegelema tulutoovamate maakasutusviisidega) ning osaleda puidu töötlemises. Suurema efektiivsuse saavutamiseks ning majandustegevuse parema jälgitavuse tagamiseks on riikliku arengukavaga sätestatud võimalus moodustada RMK-le kuuluvaid äriühinguid; RMK jätkab oma põhitegevuses riigitulundusasutusena.
...

3.2. Metsa elurikkuse säilitamine

Eesti metsi, sh riigimetsi iseloomustab nende suur mitmekesisus ning liigirikkus. Kuigi riigimetsi on aastakümneid majandatud suurte massiividena, on puistute takseertunnustest tuleneva jaotuse alusel ka riigimetsades eraldise suurus keskmiselt ainult 2,5 hektarit. Metsade selline liigendatus loob võimaluse ülemineku- ja puhvertsoonide tekkimise läbi mitmekesiste koosluste tekkeks, samas seab majandamistegevusele kõrgendatud nõudmised. Siiski tuleb just sellise, meile omase metsa elurikkuse säilitamist lugeda RMK põhiliseks ülesandeks, ning seada looduse hoidmiseks kehtestatud majandamispiirangutest kinnipidamine ning ettenähtud -tegevuste täitmine teistele ülimuslikuks eesmärgiks. Eesmärgi täitmist hinnatakse raiutavate alade suurusepiiramisega; loodus- ja keskkonnakaitseliste piirangute järgimist õigusnormide rikkumiste arvuga (tk). Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olemasolevate üldiste keskkonnamonitooringu vahenditega hinnatakse piirangute ja tegevuste ulatuse piisavust ning kehtestatakse vajadusel uusi.
...

4.2. Loodushoiu tegevusvaldkond

Loodushoiu tegevusvaldkonna eesmärgiks on aidata oma tegevustega kaasa elanikkonna loodusteadlikkuse ning -hoidlikkuse kasvatamisele, vähendada selle kaudu metsa kasutamisega kaasnevaid mõjusid metsa ökosüsteemile, parandada inimeste tervist ning pakkuda rahuldust läbi igaüheõigusel tugineva looduses liikumise võimaldamise.


Eesmärgiks on suurenev metsakülastajate arv, mis peaks kasvama 850000 inimeselt 2009. aastal 1 miljoni inimeseni 2012. aastal.

Metsanduse visioonikonverents 2008 Tartus

Jõudsin äsja tagasi Tartust, Metsanduse visioonikonverentsilt. Muljed on head – ette kanti mitmeid erinevaid vaatenurki – poliitik, eraettevõtja, teadlane, ametnik, kodumaine, välismaine.

Mis silma ja kõrva jäi? Esiteks erinevus kodumaise ja välismaise vahel. Mitmed (mitte kõik) kodumaised ettekandjad rõhutasid metsa tähtsust energeetilise toorainebaasina ning peaprobleemina meie liiga väikseid raiemahte viimastel aastatel ning raiejäätmete mittekasutamist toorainena. Välismaised ettekandjad tõid välja metsamajanduse- ja -tööstuse problemaatika kogu kirjususes – globaliseerumisest tulenev paberi- ja tselluloosi vajaduse suurenemine, ebaseaduslikud raied, maailmaturu kasv, kliimamuutused, samuti turgude globaliseerumine, tarbimise piirideta suurenemine Hiinas jm. ning metsamajandamiseks sobiva maa hulga piiratus. Seda kõike siis maailma ja Euroopa, mitte vaid Eesti kontekstis.

Prof. Sten Nilsson (IIASA) rõhutas kolme F-i, mis mõjutavad metsapoliitikaid: Food, Fiber, Fuel. Sellega seltsib veel viis erinevat julgeolekuprobleemi: Food, Energy, National, Environmental & Political Security. Ja kõik see puudutab ka meid, ei jätnud ettekandja rõhutamata…

Erik Kosenkranius (EUSTAFOR) tõi kuulajate ette välja Euroopa metsandust mõjutavad müüdid, mis on moonutanud eurooplaste massiteadvust metsade olukorrast. Müüdid tekitasid ka diskussiooni, mida oleks sobilik jätkata Loodusaja raameski – kas ettekandes esitatud müüdid on tegelikult müüdid või on müütidest omakorda müüt tekkinud?

Taavi Veskimägi (Riigikogu) ja Tiit Kolk (AS Repo Vabrikud)) rõhutasid oma ettekande alguses tõsisemateks uurimisteks vajalike Eesti andmete puudumist või puudulikkust. Andres Onemar (RMK) rääkiski metsateaduse edendamise ning metsandusliku teabekeskuse loomise vajadusest.

Mis veel silma hakkas? Konverentsil osalejate hulk oli aukartust äratav, kuid looduskaitsega seotud inimesi võis ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ehk seetõttu mainiski metsakaitsealasid vaid prof. Sten Nilsson ning kahe ettekandja väite üle, et metsi tuleb kiiresti intensiivsemalt majandama hakata, mõttevahetust ei tekkinudki.

Naljakas, et konverentsiga samal ajal tekkis Loodusaja listis mõttevahetus, kas RMK majandusliku sisuga teateid on üldse Loodusaja lugejaile vaja saata.

Ka möödunud suvel toimunud looduskaitsekonverentsil Pärnus ei räägitud metsade kaitsest meie kaitsealadel. Juttu oli küll niitudest ja luhtadest, kultuurmaastikest jms. Lisaks on ka uuest metsaseaduse eelnõust välja jäetud metsakategooriad, sest looduskaitseseadus ja selle elluviimiseks määratud institutsioonid ajavat kõik ilma nendetagi korda. Nõnda arvavad eelnõu autorid.

Ehk on sellest kõigest looduskaitsjailegi tõsist mõtlemisainet.

Seniks aga lugege visioonikonverentsi materjale siit ja tasuks ka mõelda meie pidevalt muutuva maailma üle järele…