Avalik pöördumine. Seaduseelnõu 367 SEI menetlemine on vaja peatada

Riigikogu Keskkonnakomisjon
Eesti Keskerakonna fraktsioon
Eesti Reformierakonna fraktsioon
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Lossi plats 1a
15165 Tallinn

Koopia: Keskkonnaminister


12.11.2008, Tartus


Seaduseelnõu „367 SEI, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv vabariigi valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ menetlemine on vaja peatada, et sellest kõrvaldada ohud loodus- ja keskkonnakaitse jätkusuutlikkusele



Lugupeetud keskkonnakomisjon, lugupeetud Riigikogu fraktsioonid.

Arutasime Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduseeelnõu 367 SEI teksti ja seletuskirja avalikul koosolekul 03.11. Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi majas. Arutelu tulemusel jõudsime järgmisele järeldusele:

Eelnõu on koostatud kitsas ametkondlikus ringis. Selle valmimisse pole kaasatud piisavalt eksperte väljastpoolt Keskkonnaministeeriumi süsteemi, kes oleksid hinnanud laiemalt kavandatud muutuste vajadusi, nende läbiviimise võimalusi ja prognoosida muutuste võimalikke mõjusid.

Ehkki alternatiivsete lahenduste väljatöötamiseks kutsuti ministri poolt kokku töögrupp, kelle töö tulemuste põhjal olevat toimunud muudatuste analüüs, on ka selle töögrupi tööst mööda vaadatud. Nimetatud pädeva töögrupi esitatud töö tulemust pole ministeerium lihtsalt arvestanud ja reformi teostamiseks on valitud töögrupi poolt väljapraagitud versioon. See tähendab, et Keskkonnaministeeriumis puudub selge tegevusplaan kavandatud ameti sisuliseks ja efektiivseks rakendamiseks.

Eelnõu läheb vastuollu looduskaitses valitsevate rahvusvaheliste heade tavadega. Samuti oleme seisukohal, et Vabariigi Valitsus (sh Keskkonnaministeerium) pole lähtunud nii kaasamise heast tavast kui ka valitsusliidu programmist aastateks 2007-2011. Peame oluliseks märkida, et keskkonnaministeerium ei ole andnud keskkonnaühendustele teavet reformide kavandamisest omapoolsel algatusel – avalikkuse, huvigruppide ja isegi enamuse looduskaitsesüsteemis töötavate spetsialistide teavitamine on toimunud alles pärast järelpärimiste ja avalike pöördumiste esitamist. Seetõttu hindame protsessi läbiviimist keskkonnaministeeriumi poolt mitterahuldavaks ja ohtlikuks demokraatliku kodanikuühiskonna arengule.

Kui eelnõu praegusel kujul jõustada ja seletuskirjas näidatud viisidel ellu viia, on ohus loodus- ja keskkonnakaitse jätkusuutlikkus. Toome järgnevalt välja eelnõus sisalduvad probleemid.

Kiirguskeskuse ühendamine loodava ametiga.

1. Kiirgusohutus ja veel enam tuumaohutus on rahvusvaheliselt tugevalt koordineeritav selgelt oma spetsiifikaga valdkond, kus ebakompetentsus ja isetegevus pole lubatav.

2. Kiirgus- ja tuumaohutust reguleerivaid pädevasutusi pole üheski teadaolevas riigis integreeritud keskkonna- või looduskaitse ametkonna koosseisu – tegevusvaldkonda on raske ühitada keskkonna- ning looduskaitsega liiga ilmse huvide konflikti ja otsuste sõltuvuse tõttu ebakompetentsest juhtkonnast.

3. Kavandatud ametis on raske tagada kiirgusalaste otsustuste sõltumatust ja erapooletust. Seda eelkõige olukorras, kus loodava ameti tähelepanu võib hajuda erinevate funktsioonide täitmise korraldamisel või fokuseerida vaid seniste keskkonnateenistuste ja looduskaitse funktsioonide täitmisele.

4. Kavandatav reform on vastuolus riikliku kiirgusohutuse arengukavaga, milles on tehtud järgmised ettepanekud:

4.1. Kaaluda nn. lahususe printsiibi eiramist - kooskõlas valdkonna rahvusvaheliste tavadega, eriti väikeriikides (piiratud kiirgustegevuste ring ja kiirgusohutuse kompetents); analoogiad naaberriikidest on olemas: Soome, Rootsi jpt.

4.2. Koondada kõik kiirgusohutusega seonduv Kiirguskeskusesse muutes ta pädevaks valitsusasutuseks, mille funktsioonideks
a) kiirgustegevuslubade väljastamine;
b) kiirguskaitset puudutava seadusandluse ettevalmistamine ja kiirgusohutuse järelevalve;
c) karistamine võimalikus koostöös Keskkonnainspektsiooniga;
d) meditsiinikiirituste osas koostöö Tervishoiuametiga, sh võimalus ressursse optimaalselt kasutada, ühitades kiirgustegevus- ja tervishoiuteenuse lubasid.

5. Arvestades tuumaenergeetika plaane on tuumaohutust reguleeriva asutuse ülesehitamist on sobilik alustada Kiirguskeskuse baasilt.

6. Meie hinnangul ei teki kiirguskeskuse ühendamisel loodava asutusega uut sünergeetilist kvaliteeti, sest sisuline kokkupuude Looduskaitsekeskusega ja Keskkonnateenistustega puudub. Mittevajalike lisakäsuliinide tekkimise tõttu võib häiruda kiirgusohutuse spetsialistide võimalus vajadusel operatiivselt ja sõltumatult tegutseda.

Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) plaanitud looduskaitsetööd.

1. Tuleb tunnustada Keskkonnaministeeriumi püüdlust vähendada looduskaitsetööde sõltuvust projektidest ja viia seda stabiilsemale alusele. Paraku pole seaduseelnõu seletuskirjas mainitud plaanitud tööde rahalist mahtu.

2. Paljude RMK-le plaanitud tööde teostamiseks on Looduskaitsekeskus viimastel aastatel kasutatud PRIA rahalisi vahendeid. Kuidas kasutatakse PRIA vahendeid edaspidi, seda eelnõus ei käsitleta.

3. Riigikogu keskkonnakomisjonis öeldud keskkonnaministri suulise informatsiooni alusel on RMK-le plaanitud kohustuste maht 40 miljonit krooni aastas. Koos 2009.a. Riigieelarve projektiga tähendab see, et sisuliselt plaanitakse RMK-st 2009.a. otseselt või kaudselt riigi tuludesse kanda 720 miljonit krooni.

4. Täielikult on läbi analüüsimata RMK-le majandusliku lisakohustuse panemisega kaasnevad võimalused ja ohud.

5. RMK arengukava aastateks 2009-2012 ei näe ette täiendavate ülesannete lisandumist ja/või nende finantseerimist.

6. RMK nõukogu, kui RMK eelarve kujunemise eest vastutav kogu pole seaduseelnõus toodud kohustuste lisandumisega seonduvat üldse arutanud ega pole esitanud oma seisukohta. Ka on praegune RMK nõukogu koosseis esimene, kuhu keskkonnaminister pole kaasanud looduskaitseringkondade esindajat.

7. RMK saab põhilise osa tulust puidu müügist. RMK arengukavas on lähtutud keskmisest puidu hinnast 800 kr/tm aastas. Käesolevas majandussituatsioonis on tõenäoline, et see prognoos vajab korrigeerimist ja vastavalt tuleb muuta ka RMK eelarvet. Näiteks on lähitulevikuks prognoositud vähemalt kahekordset nõudluse- ja hinnalangust Põhjamaade paberipuiduturul. Eelnõu koostajad pole esitanud ühtegi majanduslikku kalkulatsiooni, mis veenaks kavandatud finantseerimise jätkusuutlikkuses ja et looduskaitsetööde finantseerimine ei satu ohtu.

8. Pannes RMK-le kohustuse finantseerida oma tuludest looduskaitsetöid läheme vastuollu arenenud riikides toimiva hea tavaga. Looduskaitsetegevuse finantseerimine ei tohi sõltuda vahetult loodusressursi tarbimisest. Nii pole välistatud looduskaitsjate sattumine olukorda, kus põlismetsa kaitsmiseks tuleb see kõigepealt maha raiuda. Kui metsatulust looduskaitset ka finantseeritakse, näiteks Soomes, siis liigub raha looduskaitsesse kaudselt, läbi riigieelarve.

9. RMK kohustuseks kavandatud enamiku ülesannete teostamist on seni teostatud sisseostetud teenustena. Nii Looduskaitsekeskusel kui ka RMK-l puudub endal tööjõud nimetatud tööde tegemiseks. Praegu kavandatud skeemi järgi tekib olukord, kus plaanitav Keskkonna- ja Looduskaitseamet vastutab, kuid töö tellimiseks tuleb seda teha täiendava vahendaja kaudu. See tekitab mittevajaliku dubleerimise, milles omakorda võib tekkida informatsioonilünki ja seeläbi kannatada looduskaitsetööde kvaliteet.

10. Eriti tundlikud lisavahendaja kaasamisele on elupaikade ja maastike hooldamine ja liigikaitselised tööd. Nende tööde teostamine peab toimuma looduskaitse eest vastutava asutuse vahetul kontrollil. Seaduseelnõus viidatud kaitsekorralduskavad enamikel kaitsealadel täna puuduvad ja neid ei saa kasutada tööülesannete määramisel. Ka olemasolevaid kaitsekorralduskavasid tuleb pidevalt monitoorida ja loodusest saadud tagasiside kaudu vajadusel operatiivselt korrigeerida. Lisavahendaja lisamisel süsteemi satub ohtu tööde kvaliteet ja looduskaitsetööde ökoloogiline terviktsükkel.

11. Me ei näe otseseid vastuolusid, kui RMK hakkab tegelema kaitstavate objektide tähistamisega ja kaitsealade külastust võimaldava infrastruktuuri ehitamise ja hooldamisega. Seni igaüheõiguse objektide ehitamise- ja hooldamisega on RMK toime tulnud. Samuti aitab looduskaitseobjektide tähistamine kaasa, et metsade majandajal on olemas adekvaatne info kaitstavatest objektidest ja majandajad ei satu looduskaitsega vastuollu. Kindlasti on vajalik selle kohustuse täitmine eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida, et objektide hulk, asukohad ja külastuskoormused oleksid optimeeritud ning nende ehitamine ja hooldamine lahendatud terviklikult.

12. Lisaks eelnõus mainitud kohustustele tuleb käesoleva reformi käigus kindlasti analüüsida RMK kui metsateede hooldaja tegevuse mõju looduskaitsele. Metsateede seisukorrast sõltub otseselt looduskaitsetöötajate ligipääs paljudele objektidele.

13. On kahetsusväärne, et riiklikul tasandil käsitletakse RMK-d vaid täiendava rahaallikana eelarve täitmisel ning organisatsioonina, millele on võimalik anda igasuguseid lisakohustusi. Omaaegsete (poliitiliste) kokkulepete tulemusel piirdub RMK põhitulu toov tegevus piltlikult palgi saekaatri ukse taha viimisega. Majanduses saab väärindamata tooraine müüja alati väikseima kasumi. Selline suhtumine võis olla põhjendatud ajal, kui saekaatreid omasid maapiirkondades mitmeid Eesti kapitalil põhinevaid väikeettevõtteid ja lisakasum jäi meie ühiskonda. Tänaseks on see olukord muutunud. On viivitamatult vajalik algatada arutelu, kuidas RMK-st kujundada puidu teadmistepõhist väärindamist arendav innovatiivne ettevõte. Vastasel korral satub pikemas perspektiivis ohtu RMK kui kogu organisatsiooni jätkusuutlikkus. Teisalt, kui RMK hakkaks välja töötama, juurutama ja turustama uusi innovaatilisi puidu väärindamise võimalusi, suureneks nii metsatulu kui ka ühiskonda jääv tulu, mis omakorda võimaldab paremini finantseerida ka looduskaitsetöid.

Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK) ja keskkonnateenistused (KKT).

1. LKK ja KKT tegevuse ühisosa on väiksem, kui esmapilgul välja paistab. Ei saa välistada, et nimetatud funktsioonide läbimõeldud ühendamisel on võimalik tekitada sünergiat, kuid ei sa välistada võimalust, et täielik ühendamiskava on ennatlik.

2. Praeguste reformikavade juures lähtutakse justkui eeldusest, et KKT-de tegevuseks on eelkõige mitmesuguste lubade väljastamine. See on liialt ühekülgne vaatenurk. KKT-de poolt pakutav teenus on oluliselt laiem ja vajab eraldi senisest täpsemat määratlemist.

3. LKK tegutseb regioonipõhiselt, KKT-d maakonnapõhiselt. Enne mistahes ühendamiskavasid tuleb eelnevalt leida optimaalne lahendus, viia KKT-de tegevus vastavusse tulevikku planeeritud struktuurile ja alles siis asutused ühendada.

4. Oleme saanud signaale, et uue struktuuri loomisel on tekkinud surve 15 maakonnaga struktuuri säilitamiseks. Silmas pidades töökorraldust teistes riiklikes ametites ning tulevikus sees seisvat haldusreformi, oleks maakonnapõhisele tegevusele üleminek killustav ja riigile kahjulik.

5. Kogu maailmas on valdavaks kaitsealade haldamise vormiks valitsejapõhine tööde teostamine ja korraldamine, kus vastava kompetentsiga töötajad teostavad või tellivad otse tööd teostavatelt alltöövõtjatelt enamiku kaitsekorralduslikke töid. Kaitsealad on looduslikest ja administratiivsetest iseärasustest lähtuvate kindlate piiride ja eesmärkidega terviklikud majandusüksused, millel mistahes tegevuste läbiviimisel peavad olema väga selged otsustus-, käsu- ja vastutusliinid, et kindlustada kaitse-eesmärkide saavutamine. Eestis asuva 3386 riikliku kaitse all oleva objekti (sh mitmete maakonnaüleste) kaitse korraldamine eeldab eelkõige regionaalset lähenemist.


Üldised märkused:

1. Kavandatud reformi juures pole analüüsitud kõiki loodus- ja keskkonnakaitses liikuvaid rahalisi vahendeid. Täielikult on käsitlemata PRIA vahendite kasutamine tulevius, samuti ei arvestata loodus- ja keskkonnakaitsesse kavandatud Euroopa Liidu rahaliste vahenditega.

2. On kahetsusväärne, et uut reformi planeeritakse ilma kolm aastat tagasi läbi viidud kaitsealade valitsemise korraldamise reformi kogemusi ja Riikliku Looduskaitsekeskuse senise tegevuse sisulisi tulemusi analüüsimata.

3. Väga erinevate funktsioonide kokkupanek hägustaks ühiskonna arusaamist tänapäevasest loodus- ja keskkonnakaitsest.

4. Asutuste loomisel ja suuremal reorganiseerimisel on loomulik, et uued juhid valitakse ametisse avaliku konkursi korras. Selle käigus arutatakse läbi nii juhile esitatavad pädevusnõuded kui ka vajalikud isikuomadused.

5. Esitatud eelnõu praegusel kujul hääletamisel pole selge, mille poolt Riigikogu tegelikult hääletab.

Selleks, et vältida riske Eesti elukeskkonnale ja ühiskonna arengule palume Riigikogul kuni eelpool viidatud probleemide ja alternatiivide teadmistepõhise analüüsini ning põhjendatud lahenduste leidmiseni peatada puudulikult ettevalmistatud looduskaitsehalduse reformiga seotud seaduse-eelnõude menetlemine, saata need tagasi Keskkonnaministeeriumisse ning nõuda laiapõhjalist, eksperte kaasavat analüüsi ja arutelu.



Lugupidamisega,


Tõnu Viik
Eesti Looduseuurijate Seltsi president


Urmas Tartes
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees


Andres Kalamees
Eesti Ornitoloogiaühingu direktor
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordineeriv organisatsioon


Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni:
Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring.