tag:blogger.com,1999:blog-21591185379265981692023-11-16T19:46:33.286+02:00LoodusaegAnonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comBlogger49125tag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-20695084411963698562011-02-06T22:31:00.000+02:002011-02-06T22:31:30.359+02:00Ärge toitke veelinde<b>Veelindude normaalne käitumine on rändamine lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Läänemeri pole kinni külmunud ja linnud saaksid praegu veel lõuna poole vabasse vette toiduotsingutele rännata. Seetõttu pole mõistlik asulates toita sinikael-parte ja kühmnokk-luiki, meelitades neid paigale jääma.</b><br />
<br />
„Linde talvel toites meelitame neid muutma oma käitumisharjumusi, see aga on halb ja kohati ka ohtlik nii lindudele kui ka inimestele,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi.<br />
<br />
Inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest. Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ja levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad haiged linnud lähedase kontakti tõttu samuti ohtlikuks muutuda, põhjustades sanitaarselt ja ka otseselt (õrn jää, liiklusohud) ohtlikke olukordi.<br />
<br />
Inimesed pakuvad lindudele enamasti saiatooteid, mis on lindude jaoks täiesti võõras toit ja kahjustab nende seedeorganeid ja üldist tervist.<br />
<br />
Tehisliku ning lindude tervisele otseselt kahjuliku toiduga parte ja luiki toites käitub inimene väga lühinägelikult, nõrgestatakse oluliselt nende lindude lennuvõimekust ja pikemas perspektiivis ka kevadist sigimisedukust.<br />
<br />
Veelindude jaoks on parim käituda oma aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele. Linde toites toetab inimene looduses erandeid, ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist.<br />
<br />
<br />
Lisainfo: Tõnu Talvi, keskkonnaameti looduskaitse bioloog, tel 5016869, tonu.talvi@keskkonnaamet.ee<br />
<br />
<br />
Vt veel:<br />
<ul><li><a href="http://www.epl.ee/artikkel/590350">Ärge luiki ja parte toitke! Las lendavad minema!</a> (Eesti Päevaleht, 04.01.2011)</li>
<li><a href="http://www.reporter.ee/2011/02/03/uletoidetud-luiged-pidasid-paljuks-lounasse-lennata/">Ületoidetud luiged pidasid paljuks lõunasse lennata</a> (Kanal 2. Reporter, 03.02.2011)</li>
<li><a href="http://uudised.err.ee/index.php?06223673">Keskkonnaamet manitseb luiki mitte toitma </a> (ERR. Aktuaalne Kaamera, 06.02.2011) </li>
</ul><ul></ul>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-47650568841299186112010-04-30T01:09:00.001+03:002010-04-30T01:09:40.172+03:00Metsandus ja visioonid<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.metsaselts.ee/imgs/logo.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://www.metsaselts.ee/imgs/logo.png" /></a></div><br />
<br />
<br />
<br />
Nädal tagasi, 23. aprillil korraldas <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.metsaselts.ee/">Eesti Metsaselts</a> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.emu.ee/">Eesti Maaülikooli</a> peamajas järjekordse metsanduse visioonikonverentsi. Seekordne teema oli <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.metsaselts.ee/index.php?sisu=tekst&mid=378&lang=est"><i>Võtame metsa kasutusse</i></a>.<br />
<br />
Ettekandeid oli, nagu visioonikonverentsidel kombeks, nii kodu- kui välismaalt. Üks läbivaid teemasid oli uute toodete, mida metsast saada, teadvustamine, väärtustamine ja leidmine. Olgu need siis nutikad sildid laomajanduses või puhkemajandus. Ka säästev metsamajandus on üks olulisi märksõnu.<br />
<br />
Kuna üritasin konverentsisaalis olulisemaid lühimõtteid jooksvalt Twitterisse toksida, siis tooksin need siinkohal ka veelkord ära (kronoloogiliselt on säutsud tagurpidi - viimasest esimeseni):<br />
<ul><li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12699269014" target="_blank"> Metsanduse visioonikonverents saab läbi. Tore ja asjalik oli! #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12697891471" target="_blank"> Hardi Tullus: teaduse suur roll on ülikoolihariduse toetamine #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12697319584" target="_blank"> Kaimre: teadus on interdistsiplinaarne,rahvusvaheline,fokuseeritud olulisele,keskendumine tugevustele,kasutajakeskne,ajakohane #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12697144171" target="_blank"> Kaimre: märksõnad - tootearendus, bioenergia, säästev metsamajandus, metsasektori rolli suurendamine ühiskonnas #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12696787112" target="_blank"> Paavo Kaimre: milliseid tooteid ja teenuseid ootame metsanduselt 20-30 aasta pärast? #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12694548250" target="_blank"> RT @koitjarv: http://twitpic.com/1hpzxp - Metsanduse visioonikonverents #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12694058434" target="_blank"> Laval poliitikud, teemaks metsandus #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12694023652" target="_blank"> Talijärv: MAKis ei ole planeeritud normatiivide karmistamist #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12693828305" target="_blank"> Talijärv: MAK põhieesmärk - metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12693765991" target="_blank"> Andres Talijärv: metsanduse arengukava ja looduskaitse arengukava paralleelne koostamine on mõistlik #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12692042613" target="_blank"> Terk: Rootsi metsa- ja puiduimpordis Eesti langeb ja Hiina tõuseb #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12691905374" target="_blank"> Terk: Hiina ja India - plahvatuslikult kasvavad metsamajandused ja -tööstused lähiaastakümnetel #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12691624034" target="_blank"> Erik Terk: globaalselt tugev konkurents maakasutuse pärast #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12690951257" target="_blank"> Karvonen: Suomella uusi energiaratkaisu - metsähakkeen määrä nousee 5->13,5 milj. m3:iin! #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12690614389" target="_blank"> Karvonen: 2 ohjelmaa - Kansallinen metsäohjelma, Metsäalan strateginen ohjelma. #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12690514867" target="_blank"> Karvonen: lisää rahaa tutkimukseen ja tuotekehitykseen #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li> <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://twitter.com/koitjarv/statuses/12690295331" target="_blank"> Juhani Karvonen (FI): Suomen metsäalan uusi tie... #loodusaeg #metsavisioon</a> </li>
<li><span class="status-body"><span class="msgtxt en" id="msgtxt12689950470">Thoroe: secure that our forest will not be consider a self service shop... <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23loodusaeg" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#loodusaeg');" title="#loodusaeg">#loodusaeg</a> <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23metsavisioon" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#metsavisioon');" title="#metsavisioon"><b>#metsavisioon</b></a></span></span></li>
<li><span class="status-body"><span class="msgtxt en" id="msgtxt12689843692">Thoroe: develop well functioning markets for the provision of ecosystem services from the forests <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23loodusaeg" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#loodusaeg');" title="#loodusaeg">#loodusaeg</a> <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23metsavisioon" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#metsavisioon');" title="#metsavisioon"><b>#metsavisioon</b></a></span></span></li>
<li><span class="status-body"><span class="msgtxt en" id="msgtxt12689419818">Thoroe: nobody knows about the potential of forestry! <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23loodusaeg" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#loodusaeg');" title="#loodusaeg">#loodusaeg</a> <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23metsavisioon" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#metsavisioon');" title="#metsavisioon"><b>#metsavisioon</b></a></span></span></li>
<li><span class="status-body"><span class="msgtxt en" id="msgtxt12689377614">Thoroe: EU forestry corner stone - sustainable forestry <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url
hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23loodusaeg" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#loodusaeg');" title="#loodusaeg">#loodusaeg</a> <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23metsavisioon" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#metsavisioon');" title="#metsavisioon"><b>#metsavisioon</b></a></span></span></li>
<li><span class="status-body"><span class="msgtxt en" id="msgtxt12689310083">Thoroe: Climate change make forestry more international... <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url
hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23loodusaeg" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#loodusaeg');" title="#loodusaeg">#loodusaeg</a> <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23metsavisioon" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#metsavisioon');" title="#metsavisioon"><b>#metsavisioon</b></a></span></span></li>
<li><span class="status-body"><span class="msgtxt en" id="msgtxt12689148503">Thoroe: unlocking of unrealised potential of forestry <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23loodusaeg" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#loodusaeg');" title="#loodusaeg">#loodusaeg</a> <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23metsavisioon" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#metsavisioon');" title="#metsavisioon"><b>#metsavisioon</b></a></span></span></li>
<li><span class="msgtxt en" id="msgtxt12689037068">Morten Thoroe (DK): Lets use the forest! <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23loodusaeg" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#loodusaeg');" title="#loodusaeg">#loodusaeg</a> <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23metsavisioon" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#metsavisioon');" title="#metsavisioon"><b>#metsavisioon</b></a></span></li>
<li><span class="status-body"><span class="msgtxt fr" id="msgtxt12688584603">Metsanduse visioonikonverents "Võtame metsa kasutusse" algab Tartus EMÜ peamajas <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23loodusaeg" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#loodusaeg');" title="#loodusaeg">#loodusaeg</a> <a bitly="BITLY_PROCESSED" class="tweet-url hashtag" href="http://twitter.com/search?q=%23metsavisioon" onclick="pageTracker._setCustomVar(2, 'result_type', 'recent',
3);pageTracker._trackPageview('/intra/hashtag/#metsavisioon');" title="#metsavisioon"><b>#metsavisioon</b></a></span></span></li>
</ul><br />
<span class="status-body"><span class="msgtxt fr" id="msgtxt12688584603">Lingid<b>:</b></span></span><br />
<ul><li><span class="status-body"><span class="msgtxt fr" id="msgtxt12688584603"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.metsaselts.ee/index.php?sisu=tekst&mid=378&lang=est">Metsanduse visioonikonverentsi kava</a><b><br />
</b></span></span></li>
</ul><span class="status-body"></span><br />
<span class="status-body"><span class="msgtxt fr" id="msgtxt12688584603"></span><span class="msgtxt fr" id="msgtxt12688584603"><b> </b></span><span class="meta entry-meta"><span class="source"></span></span></span><span class="msgtxt en" id="msgtxt12689037068"><b> </b></span><span class="meta entry-meta"><span class="source"></span></span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-52780711345896470882010-04-05T21:58:00.001+03:002010-04-05T21:59:54.676+03:00Lastekas looduskaitsestPopulaarne lasteportaal <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.lastekas.ee/">Lastekas</a> on möödunud aastal üllitanud 8-osalise multikaseeria <i>Jussiga looduses</i>, mille kaheksas osa oli kaitsealadest.<br />
<br />
Käesoleva aasta veebruaris on aga samas portaalis ilmunud looduskaitse juubeliaasta multikas Jussi loodusviktoriin. Vaadake ja nautige ning jätke tarkuseterad meelde.<br />
<br />
<br />
<object height="344" width="425"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/uaNgvp4vHw0&hl=en_US&fs=1&color1=0x234900&color2=0x4e9e00&hd=1"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/uaNgvp4vHw0&hl=en_US&fs=1&color1=0x234900&color2=0x4e9e00&hd=1" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="425" height="344"></embed></object><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/banners/LK100_CMYK.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/banners/LK100_CMYK.jpg" /></a></div>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-38782734115977615992010-04-04T00:58:00.002+03:002010-04-04T01:00:54.637+03:00Tuhala nõiakaev<a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.tuhalalooduskeskus.ee/">Tuhala nõiakaev</a> tulvab:<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=212&Itemid=33" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="298" src="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=212&Itemid=33" width="400" /></a></div><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=211&Itemid=33" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="298" src="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=211&Itemid=33" width="400" /></a></div><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=210&Itemid=33" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="298" src="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=210&Itemid=33" width="400" /></a></div><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=213&Itemid=33" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="298" src="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=213&Itemid=33" width="400" /></a></div><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=214&Itemid=33" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="298" src="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=214&Itemid=33" width="400" /></a></div><br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=215&Itemid=33" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="298" src="http://www.koitjarv.ee/index.php?option=com_joomgallery&func=watermark&catid=10&id=215&Itemid=33" width="400" /></a></div><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Pilte Tuhalast vt <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.koitjarv.ee/index.php/et/pildid?func=viewcategory&catid=10">siit</a>.<br />
<br />
Fotod: Teet KoitjärvAnonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-48111912390773648202010-03-02T19:52:00.001+02:002010-03-02T19:59:18.684+02:00Loodusaja peegeldusLoodusaja ajaveebis ilmunud artiklid on peegeldatud nüüd ka Teet Koitjärve kodulehel <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.koitjarv.pri.ee/">www.koitjarv.pri.ee</a>.<br />
<br />
Otselink: <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.koitjarv.pri.ee/index.php/et/ajaveeb-menyy/loodusaeg-peegeldus">http://www.koitjarv.pri.ee/index.php/et/ajaveeb-menyy/loodusaeg-peegeldus</a><br />
<br />
Peegeldusel on ka oma rss-voog.<br />
<br />
<br />
Head lugemist!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJbucxcVPI-XN1nyzF8BCcuxANmHrBlP8TaasXIOQ_HrD_8hX7Hok_P09mPi_P_sJu-N42y__xZmmbjvamLCXUkZU7h2YzA6H41WfP13tMH4p_NknE0KbOhRdFbpfu40SBnDu4ejJA_V3k/s1600-h/tammeleht-2.gif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJbucxcVPI-XN1nyzF8BCcuxANmHrBlP8TaasXIOQ_HrD_8hX7Hok_P09mPi_P_sJu-N42y__xZmmbjvamLCXUkZU7h2YzA6H41WfP13tMH4p_NknE0KbOhRdFbpfu40SBnDu4ejJA_V3k/s320/tammeleht-2.gif" /></a></div>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-87277022688507359712010-02-23T01:38:00.002+02:002010-02-23T12:44:53.028+02:00Soome looduse seisundi portaal (luonnontila.fi)<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.luonnontila.fi/fi/templates/luonnontila/images/logo-left-fi.gif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="95" src="http://www.luonnontila.fi/fi/templates/luonnontila/images/logo-left-fi.gif" width="400" /></a></div><br />
Soome Keskkonnaministeerium ja Soome Keskkonnakeskus (SYKE) on avanud Soome looduse seisundi portaali <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.luonnontila.fi/">luonnontila.fi</a>. Portaali eesmärk on anda teadustööl põhinevat ja ajakohast teavet Soome looduse seisundi ja selle muutumise kohta. Mitmed esitatud andmed on avalikkuse ees esmakordselt.<br />
<br />
Portaalis esitatud looduse seisundit kirjeldavad mõõdikud on valitud teadusasutuste, ametnike, kõrgkoolide ja mittetulundussektori koostöö tulemusena. Valiku eesmärgiks oli saada võimalikult põhjalik ja kõikehõlmav pilt Soome loodusest. Kõnealustel mõõdikutel on ka igapäevaelus oluline roll, sest nende alusel saab teha otsuseid, kuidas tulevikus looduse seisundit parandada.<br />
<br />
Muuhulgas näitavad mõõdikud selgelt, et Soome pole senini suutnud täita Euroopa Liidu poolt võetud eesmärki - lõpetada loodusliku mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks. Samas on suurenenud võimalus, et see eesmärk saavutatakse 2020. või 2050. aastaks, kui kliimamuutus siin omi korrektuure ei tee.<br />
<br />
Soome looduse seisundi mõõdikud on jaotatud 12 rühma:<br />
<ul><li>mets</li>
<li>soo</li>
<li>Läänemeri</li>
<li>sisevesi</li>
<li>põllumajanduskeskkond</li>
<li>tundra</li>
<li>tehiskeskkond</li>
<li>rand</li>
<li>kalju ja vallseljak</li>
<li>kliimamuutus</li>
<li>võõrliigid</li>
<li>rahvusvahelised mõõdikud.</li>
</ul>Näiteks metsade osas võetakse arvesse nii metsast väljaveetavat puitu, pinnasetöid raielangil, metsauuendust, metsateid kui ka liigirikkust (sh ohustatud liike), elustikku, fragmenteerumist jms - kokku 17 erinevat mõõdikut.<br />
<br />
Ühtekokku on erinevaid mõõdikuid umbes 100.<br />
<br />
Portaal on valminud <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.cbd.int/2010">ÜRO rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse aasta (2010)</a> raames. Aasta jaoks on Soomes kasutusele võetud ka oma logo.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.luonnontila.fi/fi/images/stories/muut/bd_logo_suomi.gif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://www.luonnontila.fi/fi/images/stories/muut/bd_logo_suomi.gif" /></a></div>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-21534635630505431242010-02-20T21:31:00.005+02:002010-02-20T21:57:10.794+02:00Hundid Yellowstone rahvuspargis<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0R8OaRpUpk7iebkzgp4h_7YT7mZ0flfekK7wQs485yPkmYqsks67KxkZHhwIkdIubC_TpjU7DLWoa6tS4-4Rkr3_ZT1WERME-J20q_629mCEa78hf8jkB8B-NozNawCOL1h7eG53ARdrV/s1600-h/toc-wolf-325.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0R8OaRpUpk7iebkzgp4h_7YT7mZ0flfekK7wQs485yPkmYqsks67KxkZHhwIkdIubC_TpjU7DLWoa6tS4-4Rkr3_ZT1WERME-J20q_629mCEa78hf8jkB8B-NozNawCOL1h7eG53ARdrV/s320/toc-wolf-325.jpg" /></a></div><br />
Ajakirja <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://ngm.nationalgeographic.com/2010/03/table-of-contents">National Geographic märtsinumbri</a> (2010) esikaanelugu on huntidest maailma esimeses, <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.nps.gov/yell/">Yellowstone rahvuspargis</a> ja selle lähiümbruses <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://en.wikipedia.org/wiki/Rocky_Mountains">Kaljumäestikus</a> (<a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.nps.gov/glac/">Glacier</a>'i rahvuspark, <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.nps.gov/grte/">Grand Teton</a>'i rahvuspark, <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.fs.fed.us/r1/clearwater/">Clearwater</a>'i rahvusmets).<br />
<br />
Huntidest, nende hävitamisest, tagasitoomisest, kaitsest ja... uuesti küttimisest.<br />
<br />
Lihtsalt on aga ära seletatud hundi roll Yellowstone ökoloogilises süsteemis. Joonis <i>Enne & pärast hunte</i> näitab piltlikult, mis hundist tegelikult sõltub.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://ngm.nationalgeographic.com/2010/03/wolf-wars/img/wolf-illustration-990.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="http://ngm.nationalgeographic.com/2010/03/wolf-wars/img/wolf-illustration-990.jpg" width="640" /></a></div><br />
Algupärane pilt: <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://ngm.nationalgeographic.com/2010/03/wolf-wars/wolf-illustration">http://ngm.nationalgeographic.com/2010/03/wolf-wars/wolf-illustration</a><br />
<br />
Pildid: <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://ngm.nationalgeographic.com/">nationalgeographic.com </a><br />
<br />
<br />
Vt ka:<br />
<ul><li><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.nps.gov/archive/yell/tours/livecams/">Yellowstone veebikaamerad</a></li>
<li><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.nps.gov/yell/naturescience/wolves.htm">Yellowstone hundid</a></li>
</ul>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-60416369576086623852010-01-24T18:59:00.002+02:002010-01-24T19:02:49.950+02:00Kõre Vikerraadios (ERR)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghqIaE7-Iy70xSvnD5Cb4N2l-OMpcUD09dhb-qExc-NUmF2yeQrDOJdeaOY-yMYG1NdAKvm6DfdaJpGCKVnLHCVG3VG1hsIpSsuXtsm2k8lbAA2xhyphenhyphenpcDJQ8EqNQ1_Su6KRZ08bueoh095/s1600-h/logo_vikerraadio.gif" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghqIaE7-Iy70xSvnD5Cb4N2l-OMpcUD09dhb-qExc-NUmF2yeQrDOJdeaOY-yMYG1NdAKvm6DfdaJpGCKVnLHCVG3VG1hsIpSsuXtsm2k8lbAA2xhyphenhyphenpcDJQ8EqNQ1_Su6KRZ08bueoh095/s320/logo_vikerraadio.gif" /></a><br />
</div>Tänases <a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://vikerraadio.err.ee/">Vikerraadio</a> saates<a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=253&kid=221"> Labor</a> rääkis <b>Riinu Rannap</b> kõredest (varasema nimega juttselg-kärnkonn) - nende levikust, elupaikadest ja kaitsest.<br />
<br />
Oma praeguse nime on <b>kõre</b> saanud isasloomade pulmahäälitsuse järgi. Rohkem sellest huvitavast loomast kuula aga saate Labor <b style="color: #660000;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=11910">arhiivist</a></b>.<br />
<br />
Head kuulamist!<br />
<br />
<b>Kõrelinke:</b><br />
<ul><li><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFCAL2.htm">Kõre.</a></li>
<li><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=52894/Kore_kaitsekorralduskava.pdf"><b>Tegevuskava kõre <i>Bufo calamita</i> kaitseks Eestis (Keskkonnaministeerium, 2004).</b></a></li>
<li><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.amphibiaweb.org/cgi-bin/amphib_query?where-genus=Bufo&where-species=calamita">AmphibiaWeb.</a><br />
</li>
<li><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel76_56.html">Rainer Kerge. Kõret kaitstakse buldooseri ja lehmaga (</a><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel76_56.html">Loodusesõber 5/2002</a><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel76_56.html">).</a></li>
<li><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9809/kore.html">Riinu Rannap. Kõre - hääbuv liik rannaniitudel (</a><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9809/kore.html">Eesti Loodus 9/1998</a><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9809/kore.html">).</a> </li>
</ul><br />
<ul></ul><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a bitly="BITLY_PROCESSED" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyh521vPGC7znKLXIhV9kQxxn7WTXTpbPYj8RmLutq3ntynxUGk2Y59h_5jaTCEa30c8Ox1uuPdpdNTGWTWahAMFzhIEPyIWTKq79XBdv5o_Qv8WlBOcROhfZ_-9mQW6ViOl4YtFQZGxMh/s1600-h/eesti-looduskaitse-100.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="188" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyh521vPGC7znKLXIhV9kQxxn7WTXTpbPYj8RmLutq3ntynxUGk2Y59h_5jaTCEa30c8Ox1uuPdpdNTGWTWahAMFzhIEPyIWTKq79XBdv5o_Qv8WlBOcROhfZ_-9mQW6ViOl4YtFQZGxMh/s200/eesti-looduskaitse-100.jpg" width="200" /></a><br />
</div>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-26050523191200308702009-12-06T19:16:00.002+02:002009-12-06T20:17:16.231+02:00Kõrge autasu Soome Metsaameti looduskaitsedirektorileTäna, Soome iseseisvuspäeval, on <a href="http://www.presidentti.fi/">Soome Vabariigi President</a> Tarja Halonen andnud <a href="http://www.presidentti.fi/netcomm/news/ShowArticle.asp?intNWSAID=34245&LAN=FI">Valge Roosi Rüütelkonna I klassi teenetemärgi</a> Soome Metsaameti (<i>Metsähallitus</i>) looduskaitsedirektor<a href="http://www.metsa.fi/sivustot/metsa/SiteAttachments/RaunoVaisanenkorkearesoluutio.jpg"> Rauno Väisäsele (Rauno Väisänen)</a>.<br />
<br />
<b>Loodusaeg õnnitleb Rauno Väisäst kõrge aumärgi saamise puhul ning soovib õnne ja edu looduskaitse edendamisel!</b><br />
<br />
<div style="text-align: left;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfbn2wXEkPNMaC0dHddSHqzqfK0AB5N3QdxiLnu2GmlM6RG2aHgoQhu7-6ImZL5_GCJu_PWsEdtwZyRjLogyYQ95ROvpn-EBzzy3iTH3BHvgxhV_7K6qV2IJ0cwtJZhwOJEwZQ7KWnuodS/s1600-h/P9080002.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfbn2wXEkPNMaC0dHddSHqzqfK0AB5N3QdxiLnu2GmlM6RG2aHgoQhu7-6ImZL5_GCJu_PWsEdtwZyRjLogyYQ95ROvpn-EBzzy3iTH3BHvgxhV_7K6qV2IJ0cwtJZhwOJEwZQ7KWnuodS/s400/P9080002.JPG" /></a><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><br />
Foto: Rauno Väisänen seminaril Lahemaa Looduskeskuses Palmses (08.09.2005). Autor: Teet KoitjärvAnonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-69375148430325407992009-12-05T19:35:00.001+02:002009-12-05T19:48:25.236+02:00UNESCO maailmapärand GooglesGoogle on koostöös UNESCOga toonud oma kaardirakendustesse (Google Earth, Google Maps, Street View) virtuaalretked <a href="http://whc.unesco.org/">UNESCO maailmapärandiobjektidel</a>. Esialgu on võimalik teha virtuaalretki vaid nende riikide maailmapärandiobjektidel, kus tänavavaated (<i>Street View</i>) on juba kogutud."Praegu on tegemist 19 erineva objektiga," teatab <a href="http://google-latlong.blogspot.com/2009/12/unesco-world-heritage-sites-in-street.html">Google oma ajaveebis</a>. Lähikuudel valik kindlasti laieneb.<br />
<br />
Alusta UNESCO maailmapärandiobjektide virtuaalretki <a href="http://www.google.com/intl/en/landing/unesco/">siit</a>.<br />
<br />
<object height="340" width="560"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/zFvftNzNq_Y&hl=en_US&fs=1&"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/zFvftNzNq_Y&hl=en_US&fs=1&" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="560" height="340"></embed></object>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-41014759006739990802009-11-11T23:14:00.005+02:002009-11-11T23:56:40.144+02:00Uus Selkämeri rahvuspark on Soomes asutamiselJuba pikka aega on arutatud uue rahvuspargi asutamise üle Lääne-Soome rannikule, nn rahvuspargitule alale Põhjalahe rannikul. <a href="http://www.hs.fi/kotimaa/artikkeli/Selk%C3%A4meri+saa+uuden+kansallispuiston/1135249761058">02.10.2009.a tegigi Soome valitsus</a> oma väljasõiduistungil Turus põhimõttelise otsuse Selkämeri rahvuspargi asutamise kohta. Esimese ettepaneku rahvuspargi asutamiseks Rauma lähistele on teinud aga Soome Looduskaitseliidu Satakunna piirkondlik organisatsioon juba 1995. aastal. Hiljem võimalikku ala laiendati ning Soome valitsus loodab, et Soome parlament võtab Selkämeri rahvuspargi seaduse vastu 2010. aasta jooksul, millega rahvuspark siis ka tegelikult asutatakse.<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikKsGoTfY0kexBMribEq1wOVYZasnVRyk6z06xnKsmlT46HnhcJJ-jg7pycQC6ByPaV0bwiCQVlLRsR8qYXc8apGGCZv-M-3wWNisXR_AWsOZdhTMn94RQEGOy-xEoarnGSFT9JPoBQQBI/s1600-h/20090801_162512_P8010011_11.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikKsGoTfY0kexBMribEq1wOVYZasnVRyk6z06xnKsmlT46HnhcJJ-jg7pycQC6ByPaV0bwiCQVlLRsR8qYXc8apGGCZv-M-3wWNisXR_AWsOZdhTMn94RQEGOy-xEoarnGSFT9JPoBQQBI/s640/20090801_162512_P8010011_11.JPG" /></a>Tulevase rahvuspargi piirid on esialgu veel täpsemalt määratlemata, kuid park hakkab hõlmama tõenäoliselt mereala <a href="http://www.merikarvia.fi/">Merikarviast</a> Põhja-<a href="http://www.satakunta.fi/">Satakunnas</a> kuni <a href="http://www.kustavi.fi/">Kustavini</a> <a href="http://www.varsinais-suomi.fi/">Päris-Soomes</a> (Varsinais-Suomi). Rahvuspark, olles ligi 200 km pikkune, haaraks endasse põhjaosas karget põhjamaist loodust okaspuudega ning lõunas keskeuroopalikke tammesalusid. Selkämeri rahvuspargiga hakkaks vahetult piirnema tuntud turismimagnet <a href="http://www.reposaari.net/">Reposaari</a> ning UNESCO maailmapärandinimestikus olev <a href="http://www.oldrauma.fi/">Rauma vanalinn</a>. Parki jäävad mitmed saarestikud (<a href="http://www.merikarvia.fi/oura/">Oura</a>, <a href="http://www.ymparisto.fi/default.asp?contentid=15172&">Luvia</a>, <a href="http://www.ymparisto.fi/default.asp?contentid=13974">Rauma</a>, <a href="http://www.ymparisto.fi/default.asp?contentid=15848&lan=fi&clan=fi">Kustavi</a>) ning peale merelooduse, geoloogiliste mälestusmärkide ja elustiku kaitse saab olulise koha ka omapärase kultuuripärandi kaitse.<br />
<br />
Tulevane rahvuspark piirneb ka meile ajalooliselt olulise Uusikapunki linnaga, kus sõlmiti 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Uusikaupunki_rahu">rahuleping</a>, millega Eesti alad läksid Venemaa koosseisu. <br />
<br />
Kui Satakunna maakonnaliit on algusest peale rahvuspargi asutamist toetanud ja selle eest ka võidelnud, siis lõunapoolne Päris-Soome maakonnaliit ja sealsed omavalitsused on olnud projekti vastu pehmelt öeldes kriitilised. Satakunnas hinnatakse rahvuspargi turismi elavdavat mõju ning peetakse seda oluliseks arengumootoriks. Päris-Soomes aga peljatakse, et rahvuspark hakkab takistama piirkonnale olulist tööstuslikku kalapüüki. Viimased aastad, eriti aga viimased kuud, ongi kulunud <a href="http://www.luontoon.fi/">Soome Metsaameti (Metsähallitus)</a> ja rahvuspargi idee eestkõnelejate suhtlemisele erinevate skeptiliste huvirühmadega Päris-Soomes, et vähendada vastuseisu rahvuspargile.<br />
<br />
<b>Vt ka:</b><br />
<ul><li><b><a href="http://www.ymparisto.fi/download.asp?contentid=91701">Juhani Korpinen. Kansallispuistosta lisäväriä Selkämerelle (pdf)</a></b></li>
<li><a href="http://yle.fi/alueet/satakunta/2009/10/selkameren_kansallispuisto_heti_1122285.html">Selkämeren kansallispuisto HETI. YLE Satakunta, 29.10.2009</a></li>
<li><a href="http://www.ts.fi/online/mielipiteet/paakirjoitus/72588.html"></a></li>
<li><a href="http://www.ts.fi/online/kotimaa/82008.html">Maakuntapomot eivät laajentaisi kansallispuistoa Vakka-Suomeen. Turun Sanomat, 19.10.2009</a></li>
<li><a href="http://yle.fi/uutiset/kotimaa/2009/09/ymparistoministerio_esittaa_selkameren_kansallispuiston_perustamista_ensi_vuonna_1008330.html">Ympäristöministeriö esittää Selkämeren kansallispuiston perustamista ensi vuonna. YLE, 16.09.2009</a> </li>
<li><a href="http://www.hs.fi/kotimaa/artikkeli/Selk%C3%A4meri+saa+uuden+kansallispuiston/1135249761058">Selkämeri saa uuden kansallispuiston. Helsingin Sanomat, 02.10.2009</a> <br />
</li>
<li><a href="http://www.ts.fi/online/mielipiteet/paakirjoitus/72588.html">Pääkirjoitus. Kansallispuiston laajennuksesta myrskyvaroitus Selkämerelle. Turun Sanomat, 07.09.2009</a> <br />
</li>
</ul><br />
<b>Foto:</b> Vana Rauma. Autor Teet KoitjärvAnonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-47573052670017556642009-05-24T01:31:00.003+03:002009-05-24T02:25:23.749+03:00Euroopa kaitsealade päev - 24. maiEuroopa looduskaitse pühitseb täna suurt tähtpäeva - 100 aastat tagasi, 24. mail 1909, asutas Rootsi Riigipäev korraga 9 rahvusparki. Üheksa esimest rahvusparki Euroopas - <a href="http://www.swedishepa.se/en/In-English/Menu/Enjoying-nature/National-parks-and-other-places-worth-visiting/National-Parks-in-Sweden/Abisko-National-Park/">Abisko</a>, <a href="http://www.swedishepa.se/en/In-English/Menu/Enjoying-nature/National-parks-and-other-places-worth-visiting/National-Parks-in-Sweden/Angso-National-Park/">Ängsö</a>, <a href="http://www.swedishepa.se/en/In-English/Menu/Enjoying-nature/National-parks-and-other-places-worth-visiting/National-Parks-in-Sweden/Garphyttan-National-Park/">Garphyttan</a>, <a href="http://www.swedishepa.se/en/In-English/Menu/Enjoying-nature/National-parks-and-other-places-worth-visiting/National-Parks-in-Sweden/Gotska-Sandon-National-Park/">Gotska Sandön</a>, <a href="http://www.swedishepa.se/en/In-English/Menu/Enjoying-nature/National-parks-and-other-places-worth-visiting/National-Parks-in-Sweden/Hamra-National-Park/">Hamra</a>, <a href="http://www.swedishepa.se/en/In-English/Menu/Enjoying-nature/National-parks-and-other-places-worth-visiting/National-Parks-in-Sweden/Pieljekaise-National-Park/">Pieljekaise</a>, <a href="http://www.swedishepa.se/en/In-English/Menu/Enjoying-nature/National-parks-and-other-places-worth-visiting/National-Parks-in-Sweden/Sanfjallet-National-Park/">Sånfjället</a>, <a href="http://www.swedishepa.se/en/In-English/Menu/Enjoying-nature/National-parks-and-other-places-worth-visiting/National-Parks-in-Sweden/Sarek-National-Park/">Sarek</a> ja <a href="http://www.swedishepa.se/en/In-English/Menu/Enjoying-nature/National-parks-and-other-places-worth-visiting/National-Parks-in-Sweden/Stora-Sjofallet-National-Park/">Stora Sjöfallet</a>. Rootsis tähistatakse suurt sündmust täna <a href="http://www.skansen.se/">Skanseni vabaõhumuuseumis</a> Stockholmis kui ka <a href="http://naturvardsverket.se/upload/04_arbete_med_naturvard/detta_ar_naturvard/Naturens%20ar/Naturens_ar_kalendariet_24_maj_webb.pdf">mujal </a>ning 9. septembril <a href="http://www.stromstad.se/">Strömstadi vallas</a>, kus kuningas <a href="http://www.royalcourt.se/">Carl XVI Gustaf </a>avab Rootsi uusima, 29. rahvuspargi - <a href="http://www.stromstad.se/omkommunen/forvaltningar/kommunledning/kosterhavetsnationalpark.44.html">Kosterhaveti</a>.<br /><br /><a href="http://europarc.org/what-we-do/european-day-of-park">Föderatsiooni Europarc</a> eestvedamisel tähistati 24. mail Euroopa kaitsealade päeva esmakordselt kümme aastat tagasi - tõstmaks esile kaitsealade, sealhulgas rahvusparkide, tähtsust looduskaitses ning tuletamaks meelde üleeuroopalisi looduskaitsearenguid. Tänavuse Euroopa kaitsealade päeva teema on "Noored - meie kaitsealade tulevik".<br /><br />Kui möödunud aastal pidin <a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/05/kaitsjate-superkuu-algas.html">Loodusaja ajaveebis</a> 24. mail kurvalt tõdema, et Euroopa kaitsealade päeva Eestis keegi suurt ei tähista, siis käesoleval aastal on tunda muutusi. <a href="http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=79:uele-eestiline-matk-viib-kaitsealadele&catid=8:mai&Itemid=78">Keskkonnaamet</a> ja Keskkonnaameti regioonid on juba varakult teada andnud mitmetest üritustest, mis muuhulgas Euroopa kaitsealade päeva tähistamiseks on mõeldud.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Head Euroopa kaitsealade päeva!<br /><br /><br /></span>Lingid<span style="font-weight: bold;">:<br /></span><ul><li><a href="http://www.naturensar.se/">Looduse aasta 2009 (Naturens år 2009)</a></li><li><a href="http://europarc.org/what-we-do/european-day-of-park">Föderatsiooni Europarc teemalehekülg</a></li><li><a href="http://www.luontoon.fi/page.asp?Section=12904">Soome Metsaamet tähistab Euroopa kaitsealade päeva</a><br /></li></ul><span style="font-weight: bold;"></span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-77137986570373130912009-03-02T22:12:00.004+02:002009-03-02T23:23:00.261+02:00Timo Tanninen hommikutelevisioonis (refereering)<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilXKEfDHCVjWX-2vZyV4e3vAdOYKeGWk8N2eEXiE29Xqo9nSRwmGOo0YouJCjKWPGK_KOm2QLStr8fXuA-dgr-MC1WvqN7_WUlxnfXuc_OrQIOT-InWzjs0Bt43OMaLK6OYi7nrobrhyphenhyphenCz/s1600-h/tanninen_timo-yle-20090302.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 225px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilXKEfDHCVjWX-2vZyV4e3vAdOYKeGWk8N2eEXiE29Xqo9nSRwmGOo0YouJCjKWPGK_KOm2QLStr8fXuA-dgr-MC1WvqN7_WUlxnfXuc_OrQIOT-InWzjs0Bt43OMaLK6OYi7nrobrhyphenhyphenCz/s400/tanninen_timo-yle-20090302.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5308700425346953954" border="0" /></a>Soome Ringhäälingu (YLE) esimese kanali hommikuprogrammile <span style="font-style: italic;">Ykkösen aamu-tv</span> andis täna intervjuu Soome Keskkonnaministeeriumi Looduskeskkonna osakonna värske juhataja Timo Tanninen.<br /><br />Timo Tanninen asub ametisse kuu aja pärast, 1. aprillil 2009.<br /><br />Uus osakond kannab Looduskeskkonna osakonna nime seetõttu, et Soome Keskkonnaministeeriumis on juba ammu olemas ka Tehiskeskkonna osakond.<br /><br />Küsimusele, mis valdkond Timo Tannisele kõige südamelähedasem on, vastas intervjueeritav, et selleks alaks on metsade kaitse, mis johtub tema hariduslikust taustast. Soome metsade olukorrale võib vaadata mitme pilguga, sõltuvalt eesmärgipüstitusest. Kui võrrelda Soome metsade olukorda mitmete teiste maade metsade olukorraga, siis võiks justkui rahul olla. Kui soovitakse aga saavutada pikaajalist Soome metsade säästvat arengut, ökoloogilist kestvust, siis on Soomes arenguruumi veel küllaga.<br /><br />Tähtsuselt tahapoole ei tohi jätta ka Läänemere küsimusi. Mõnigi teadlane peab Läänemerd maailma saastunuimaks mereks - siin on kõigil küll väga palju veel ära teha. Ka Soomes pole ellu viidud kõiki neid lubadusi, mida Valitsuse tasandilgi on kunagi lubatud. Tehes ära kõik, mis on kunagi otsustatud, oleks iseenesest juba väga suur samm paremuse poole.<br /><br />Samuti tuleb väga tõsiselt suhtuda Soome lahe põhja gaasitoru (NordStream) ehitamise keskkonnamõjude hindamisse. Kuna merepõhi on meil künklik, siis on eriti suur väljakutse, kuidas saavutatakse toru ehitus (lõhkamised jms), ilma et merekeskkonnale tõsist kahju ei tekitata. Ka poliitikud on öelnud, et kui keskkonnamõjude hindamise tulemusena jõutakse seisukohale, et ehitusega tehakse merekeskkonnale pöördumatut kahju, siis ehitusluba anda pole võimalik. See on väga õige lähenemine antud keskkonnaküsimusele.<br /><br />Praeguse majanduskriisi olukorras hoiab kokku nii Soome riik kui ka Euroopa Liit ning väga lihtsalt võidakse vähendada ka looduskaitserahastust - hoida kokku ka siin. Samas ma näen ise asju nõnda, et meil on suuri looduskaitselisi väljakutseid ning Soome riik on võtnud rahvusvahelisi kohustusi looduskaitsevallas, mida tuleb täita. Meil pole tegelikult võimalik looduskaitserahastamist lõigata. Vastupidi, rahastamist tuleb lisada, et saavutada ametlik eesmärk - soodne looduskaitseline seisund kõikidele Soome loodustüüpidele ja liikidele.<br /><br />Loomulikult on looduskaitsetöö efektiivsuse tõstmine igati asjakohane tegevus. Rahastamist ei tohi aga kärpida vaid kärpimise pärast.<br /><br />Keskkonnahalduse muutused seisavad ees ka Soomes - piirkondlikud keskkonnateenistused ühendatakse piirkondlike töö-ja ettevõtluskeskustega. Oluline on, et reformi käigus säiliks keskkonnavaldkonna iseseisvate otsuste tegemise võime ja õigus. Et ei juhtuks nõnda, kus juht, kes keskkonnavaldkonnas pole üldse pädev, teeks otsuseid üle valdkondliku juhi pea. Keskkonnavaldkonna iseseisvus peaks säilima ka uues struktuuris.<br /><br />Loomulikult, ka keskkonnainimesed peavad tegema rohkem koostööd muude valdkondade inimestega. Looduskaitseorganisatsioonid, kaasa arvatud WWF, on selle refmori tulemuste üle mures. Kardetakse, et kannatajaks võib jääda Soome loodus ja selle kaitse. Samas sõltub kõik viisist, kuidas reform ellu viiakse.<br /><br />Koostööd tuleb tõhustada, aga kõike ühte patta kokku panna pole mõtet. Valdkondade vahel peavad säilima selged piirid. Koostöö on aga eriti tähtis, sest Soomes on traditsiooniliselt olnud erinevate ministeeriumide vahel liiga kõrged müürid.<br /><br />Timo Tanninen viibib ka ise vabal ajal meelsasti looduses - metsas, järvedel, saartel.<br /><br /><br />Lingid:<br /><ul><li>soomekeelne intervjuu <a href="http://www.yle.fi/java/areena/dispatcher/1932833.asx?bitrate=1000000">YLE Areena kodulehel</a></li><li><a href="http://www.yle.fi/aamutv/">YLE aamu-tv</a></li></ul><br />Foto teleriekraanilt (YLE 1): Teet KoitjärvAnonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-57964674401422937842009-02-25T23:28:00.005+02:002009-02-25T23:47:56.154+02:00Soome pealooduskaitsja - Timo Tanninen<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://yle.fi/ecepic/archive/00097/25_2_tanninen_2_97343b.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 480px; height: 270px;" src="http://yle.fi/ecepic/archive/00097/25_2_tanninen_2_97343b.jpg" alt="" border="0" /></a>Soome Ringhäälingu (Yle) teatel on Soome keskkonnaminister Paula Lehtomäki otsustanud esitada Soome valitsusele kinnitamiseks vastloodud Looduskaitseosakonna ajaloo esimese juhina Timo Tannise (Timo Tanninen).<br /><br />Looduskaitseosakonna juht (soome keeles: <span style="font-style: italic;">ylijohtaja</span>) on kõrge riigiametnik, kelle vastutusalasse kuuluvad muuhulgas NATURA-asjad, Lõuna-Soome metsakaitseprogramm, põllumajanduse keskkonnaküsimused, samuti keskkonnamõjude hindamise problemaatika.<br /><br />Timo Tanninen on alates1998. aastast olnud Soome WWFi (WWF-Finland) peasekretär ning hästi tuttav ka Eesti looduskaitsega. Muuhulgas on ta valutanud südant meiegi metsade kaitse pärast.<br /><br />Soome valitsus kinnitab Timo Tannise ametisse tõenäoliselt neljapäeval.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Jõudu ja jaksu uues ametis!</span><br /><br /><br />Vt ka linke:<br /><ul><li><a href="http://www.wwf.fi/tietoja/suomi/henkilosto_luottamushenkilot/henkilokuntaesittelyt/timo_tanninen.html">WWF. Timo Tanninen. Pääsihteeri</a></li><li><a href="http://www.aai.ee/abks/012.html">Timo Tanninen. Metsade kaitse Soomes ja Põhjamaades</a></li></ul><br />Foto: <a href="http://www.yle.fi/uutiset/talous_ja_politiikka/2009/02/ymparistoministerion_uuteen_huippuvirkaan_wwfn_johtaja_572501.html">YLE</a>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-66808201596733057662009-01-20T00:39:00.011+02:002009-01-20T01:48:38.882+02:00Kaitsealade kategooriad<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9OruVIUZeJ8jii3ZkdqKgc1cAZiDa-yY6_I5s8oF2sqAr876GoGQx34FND84HMpjZ6ZePDKqdvylyff8Dm8od2LsPYh9EdUckodD0Zi2yT4FOwHK8JywD1eRJSoHhoHKr8iBbCvGrP5VZ/s1600-h/iucn-guidelines.png"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 128px; height: 181px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9OruVIUZeJ8jii3ZkdqKgc1cAZiDa-yY6_I5s8oF2sqAr876GoGQx34FND84HMpjZ6ZePDKqdvylyff8Dm8od2LsPYh9EdUckodD0Zi2yT4FOwHK8JywD1eRJSoHhoHKr8iBbCvGrP5VZ/s400/iucn-guidelines.png" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5293150743480031170" border="0" /></a><a href="http://iucn.org/">Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN)</a> on üllitanud uue versiooni kaitsealade kategooriate määramise juhendist (<a href="http://books.google.com/books?id=pq4oEg58_08C">Guidelines for Applying Protected Area Management Categories</a>; ISBN 978-2-8317-1086-0). Erinevad kaitsealad moodustavad umbes 12% kogu maakera pindalast. Selle mitmekesisuse kirjeldamiseks on loodud kaitsealade kategooriate süsteem, et mõista ja võrrelda erinevate riikide ja kontinentide kaitsealasid. Juhendi esimene versioon ilmus 1994. aastal.<br /><br />Esimene katse kaitsealade terminoloogia ühtlustamiseks ja kaitsealade kategoriseerimiseks tehti juba 1933. aastal ning seda nimestikku täiendati 1942. aastal. 1962. aastal koostas IUCNi Rahvusparkide ja Kaitsealade Komisjon (praegune Ülemaailmne Kaitsealade Komisjon) <span style="font-style: italic;">Ülemaailmse rahvusparkide ja sarnaste kaitsealade nimestiku</span>, millest 1966. aastal ilmus teine versioon. Seejärel on IUCN avaldanud regulaarselt uuendatud nimestikke nime all <span style="font-style: italic;">ÜRO kaitsealade nimestik</span> (<a href="http://www.wdpa.org/"><span style="font-style: italic;">UN List of Protected Areas</span></a>).<br /><br />Uus muudetud juhend sisaldab traditsiooniliselt kaitsealade kategooriate nimestikku, definitsiooni ja näiteid. Praegu on kategooriaid 6 ning need on otseses sõltuvuses kaitseala loodusliku seisundi tasemest.<br /><br />Seejärel on väljaandes peatükk kaitsealade valitsemise kvaliteedist (kirjeldatud erinevaid valitsemistüüpe ja -viise), kaitseala kategooria määramise juhend ning kategooriate kasutamise võimalustest. Esmakordselt on siinjuures kaitseala kategooria määramisel selgitatud, kuidas võtta arvesse kaitsealade siseseid tsoone.<br /><br />Kaks peatükki on pühendatud erisustele (metsakaitsealad, merekaitsealad, looduspühamud jt) ning rahvusvahelistele looduskaitsealgatustele (Ülemaailmne pärandkultuuri konventsioon, Loodusliku mitmekesisuse konventsioon).<br /><br />Kokkuvõtteks võin öelda, et ilmunud on raamat mitte vaid maailma looduskaitselise mitmekesisuse paremaks mõistmiseks. Ka meie oma looduskaitsesüsteemi seotust maailmaga saab selle abil paremini tunnetada.Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-52058459813191861712009-01-07T01:07:00.001+02:002009-01-07T01:10:05.935+02:00Roheline Värav: Teet Koitjärv: Leidke ikka aega teha üks tiir päris looduses…<a style="font-style: italic; color: rgb(102, 102, 102);" href="http://www.greengate.ee/?page=6&id=6751">Ilmunud Rohelise Värava rubriigis Nädala kommentaar 03.01.2009</a><br /><br /><br />Aastavahetus oli tavapärane - natuke lund kattis maad, kuid õiget suusailma polnud - mõned kraadid külma, teedel jää... Just sellised jõulud ja aastavahetus, millega hakkame siin Põhjalas juba harjuma.<br /><br />Sama ebamäärased on lood ka looduskaitses. Suure kiirustamise ja salatsemisega algatatud keskkonnaasutuste haldusreform on samamoodi jätkunud - segadust ja stressi külvates. Aastavahetus ei toonud siingi selgust, sest uus amet peaks vist tööd alustama hoopis 1. veebruaril ja esialgu tundub, et ilma juhita. Siinjuures tuleb avalikkuse ette tuua tõsiasi, et Eesti Looduskaitse Seltsi aastakonverentsil tunnistas keskkonnaministeeriumi kantsler kõnealuse reformiprotsessi juhtimise küll mitte eriti õnnestunuks, aga ega alustatut saa enam katkestada...<br /><br />Algaval aastal tuleb loota ning teha kõik selleks, et nii looduskaitse kui ka riigi keskkonnakorraldus tervikuna segadustest võimalikult ruttu üle saaks, säilitades sealjuures oma näo(d) ja haldussuutlikkuse. Viimasel riigiametnike foorumil rõhutas õiguskantsleri nõunik Monika Mikiver, et inimese üks põhiõigus on ka õigus heale haldusele, mis tuleb kõigile tingimusteta tagada. Kui tihti sellele mõeldakse, kui tihti meil seda põhiõigust seatakse haldusreformide üheks peaeesmärgiks?<br /><br />Kindlasti on liiga lihtsustatud olnud kogu meie keskkonnavaldkonna jagamine mehaaniliselt "roheliseks" ja "pruuniks". Tegelik elu on palju värvirikkam. Uue ameti põhiprobleemiks paistab kujunevatki tasakaalu saavutamine erinevate oluliste valdkondade vahel: looduskaitse, keskkonnaharidus, keskkonnakorraldus, vesi, jäätmed, mets ja jaht jne jne. Siinjuures tuleb arvestada, et looduskaitse moodustab selles loetelus loogilise ja suhteliselt kompaktse terviku. Loogilise terviku üleeuroopaliseski mõttes Natura võrgustiku kaudu. Loogilise terviku, mille säilitamine on oluline nii meie looduskaitsetraditsioone ja –teadvust arvestades kui ka rahvusvahelise koostöö edendamiseks.<br /><br />Aga loodus ei tunne riigipiire ning uus amet peab suutma teha rohkem koostööd kõigiga ja olla märgatavalt haldussuutlikum senistest keskkonnateenistustest. Just nimelt probleeme keskkonnateenistuste töökorraldusega pidas pr Rita Annus eelmainitud ELKSi konverentsil peapõhjuseks, miks käimasoleva reformiga üldse alustati.<br /><br />Siluda tulevad kõik pinged, vähendama peab umbusku, mis möödunud aastal Keskkonnaministeeriumi ning kolmanda sektori ja teadlaskonna vahele on tekitatud. Neist pole võitnud keegi ja nõndaviisi jätkata kohe kindlasti ei saa.<br /><br />Keskkonnahalduse ees seisab aga üha rohkem mitmetahulisi ülesandeid. Lähiaastatel alustatakse suurte veemajandusprojektidega Ühtekuuluvusfondi rahastamisel, surve uute kaevanduste avamiseks tugevneb iga aastaga üle kogu maa, erinevate tasandite planeeringute osas tuleb luua selged seisukohad, erinevate lubade menetlemine peab muutuma läbipaistvamaks ja selgepiirilisemaks, võetakse tõenäoliselt vastu otsused uute tuumajaamade rajamiseks nii lähiriikides kui ka meil, jätkub NordStreami saaga, Kyoto protsess ning selle mõju vajavad selgeid seisukohti ja otsuseid jne jne.<br /><br />Murelikuks teeb siinjuures tõsiasi, et kõrvaltvaatajale paistab uue ameti loomise eeltöö olema nõrk ning uus asutus luuakse vist enne, kui selle kontseptsioon selge ja valmis on. Varitseb oht, et (mingiks ajaks) kaob olemasolevgi kompetents ning valdkonna haldussuutlikkus väheneb veelgi.<br /><br />Paratamatult tuleb keelele veel üks põhimõtteline küsimus - kas me kõik, kes me looduse ja keskkonnaga tegeleme, üldse neid mõisteid - looduskaitse ja keskkond - üheselt lahti mõtestame? Mulle tundub, et mitte. Möödunud aastal ilmunud Richard B. Primacki, Rein Kuresoo ja Marek Sammuli raamat "Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse" aitab ehk natukenegi kaasaegse looduskaitse mõistmisele kaasa. Kui eelmise aasta suursündmuseks pean ma eelnimetatud teose ilmumist, siis uuel aastal peaks ka selles esitatud mõtted jõudma meie kõigini. Head lugemist!<br /><br />Aga meie isamaa kaunis loodus teeb oma tavapärast ringkäiku – talvele, olgu ta milline tahes, järgneb kevad ja suvi. Jõudsin minagi aasta viimase päeva päikeseloojangul käia heade sõpradega ühe tiiru Kõrvemaal Kakerdaja rabas. Lume- ja jääkirmetise alt paistis lapiti mättaid, veesilmad olid kaetud õhukese jääkoorukesega ning valitses täielik rahu ja vaikus. Päike loojus pilvetutsakutega kaetud taeva servas ning tsivilisatsiooni tuletas meelde vaid üle metsade paistev Valgehobusemäe suusakeskuse latern.<br /><br />Leidke ikka aega teha üks tiir päris looduses – siis selginevad mõtted ja taastub reaalsustaju ning jälle meenuvad eesmärgid, mille jaoks me kogu keskkonna- ja looduskaitsehaldust üleüldse vajame.Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-67441454981852079242008-12-24T00:28:00.004+02:002008-12-24T00:36:09.073+02:00Pühadetervitus<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnXsKTXoL9D6pir3ellOFX4-6J4EXCqZinjQRzTvnY7VhppLelZW-3zAah0R9MdF4nh6UpPc4A_Nt1uAIPQ4yNsjIXWFZva0GYs9qUXxJIj2t3_bUrJonN0IevRjAyMsjrrpkgmkYiAbuw/s1600-h/P2240009-2.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 299px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnXsKTXoL9D6pir3ellOFX4-6J4EXCqZinjQRzTvnY7VhppLelZW-3zAah0R9MdF4nh6UpPc4A_Nt1uAIPQ4yNsjIXWFZva0GYs9qUXxJIj2t3_bUrJonN0IevRjAyMsjrrpkgmkYiAbuw/s400/P2240009-2.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5283117583069376754" border="0" /></a><span style="font-weight: bold;">Rahulikke jõule ja tegusat uut aastat!</span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-85737390517209440402008-12-14T21:30:00.008+02:002008-12-14T23:50:39.489+02:00Essee looduskaitsehaldusest (aastast 2005)<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHKDR1hCNXMOh27Xw_3aerV3gkx_61rF8eyhQcVftuCAe3nt9lLPUZKtYZfMHKQR6dRIUK3Bw6wLjfd7NlY7W1hv6aSWhTRsN5Y8kW4NKumaiDm4QLexOVtrWGDW1krow4191nfwdXQ_Oq/s1600-h/20081025_170159_PA250011_11.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 299px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHKDR1hCNXMOh27Xw_3aerV3gkx_61rF8eyhQcVftuCAe3nt9lLPUZKtYZfMHKQR6dRIUK3Bw6wLjfd7NlY7W1hv6aSWhTRsN5Y8kW4NKumaiDm4QLexOVtrWGDW1krow4191nfwdXQ_Oq/s400/20081025_170159_PA250011_11.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5279739741537776978" border="0" /></a><span style="font-style: italic; color: rgb(102, 0, 0); font-weight: bold;">Kirjutasin alltoodud essee 24. mail 2005. aastal. Kõhklesin pikalt, kas antud tekstil ka tänapäeva lugejaile, kolm ja pool aastat hiljem, midagi öelda on...<br /><br />Otsustasin aga siiski peaaegu kogu essee siinjuures avaldada (tehtud on vaid paar väikest vormilis-stiililist õgvendust), et praegused reformide kavandajad tunnetaksid neid põhimõtteid, mis KAVO-protsessis mul meeles mõlkusid.</span><br /><br /><br /><br />Eesti riikliku looduskaitse haldussüsteemi loomisest möödub tänavu 70 aastat – 26. aprillil 1935 asutati Riigiparkide Valitsus ja 11. detsembril 1935 võeti vastu esimene Looduskaitse seadus. Ajalisest vaatenurgast lähtudes on sümboolne, et oleme 2005. aastal jõudnud haldussüsteemi arengus uue etapi künnisele ja loome esmakordselt meie looduskaitseajaloos kogu looduskaitsevaldkonda ja kogu riiki hõlmavat looduskaitseasutust.<br /><br />Meie tänases uuendusprotsessis on eriti oluline astuda julgelt edasi, samas unustamata möödanikku ning aja jooksul kogunenud tarkust ja kogemusi. Lisaks ajale on looduskaitse haldusprotsessis olemas ka ruumiline mõõde: looduskaitse on 95-aastase ajaloo jooksul (alates esimese Eesti kaitseala loomisest Vaika saartel) muutunud haruldaste üksikobjektide ja pisikeste alade kaitsjast terviklike ökosüsteemide ning „tavaliste“ ja igapäevaste koosluste kaitsjaks. Enamgi veel, nüüd räägime juba looduskaitsest väljaspool kaitsealasid ning loome üleeuroopalisi looduskaitsevõrgustikke rahvusvahelises koostöös lähemate ja kaugemate naabritega. Kõik see seab uue looduskaitseasutuse ette mitmekülgseid ning uudseid ülesandeid ja väljakutseid.<br /><br />Siinjuures võib kindlasti ka küsida, et miks me vajame muudatusi looduskaitsehalduses, sest meil on olemas 1950ndate aastate lõpus aluse saanud looduskaitsehalduse mudel, mida on täiendatud pea igal järgneval aastakümnel vastavalt vajadustele ning samuti on meil välja arendatud mitmekülgne kaitsealade (looduskaitsealade, rahvuspargid ja maastikukaitsealad/looduspargid) võrgustik, millele lisandub lähiajal terve rida hoiualasid? Vastus sellele küsimusele aga tulenebki otseselt viimatikirjeldatust – olemasolevatele kaitsealadele lisandub mitmeid uusi ning kõiki neid tuleb kaitsta ja arendada kaasaegsel tasemel. <span style="font-weight: bold;">See on meie looduskaitsehalduse ees olevatest väljakutsetest suurim – integreerida olemasolevasse kaitsealade võrgustikku uued üleeuroopalised alad (ja lisada olemasolevatele kaitsealade üleeuroopaline komponent). </span>Sealjuures tuleb tagada kõigi nende alade vastavus üleeuroopalistele põhimõtetele ning arendada ka meie omi looduskaitsetraditsioone ning parimat praktikat, mis kogunenud pea saja aasta jooksul. Eelöeldud integratsiooni vajame aga mitte lihtsalt direktiivide täitmiseks, vaid esmajoones meie looduskaitse ja selle traditsioonide edendamiseks.<br /><br />Samal ajal aga ei tohi unustada <span style="font-weight: bold;">ajatut väljakutset, või õigemini missiooni</span>, mis kõikjal looduskaitsjate ees seisab - <span style="font-weight: bold;">tagada meie looduse kaitstus pidevalt muutuvas ja globaliseeruvas maailmas</span>. Seda nii globaalprotsesse silmas pidades (kliimamuutused ja sellega kaasnevad mõjud, võõrliigid jms.) kui ka meie omamaiseid ebakohti elimineerides (ehitamine ja kinnisvaraarendus [eriti randades], metsade kaitsmine, poollooduslike koosluste kaitsmine, Läänemere ja selle elustiku kaitsmine jms.).<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Siinjuures tuleb leida ka parimaid omamaiseid praktikaid, mida Euroopa looduskaitse edendamiseks teistelegi välja pakkuda. Olen kindel, et seegi pisikene väljakutse seisab meie ees.</span> Tasub vast äramärkimist, et Soome Metsaameti (Metsähallitus) põhimõtteid oleme natukene isegi mõjutanudki – nimelt on viimasel aastakümnel mitmetes rahvusparkides hakatud looduskaitsele lisaks ka muinsuskaitsega tegelema (Seitseminen, Liesjärvi, Syöte jt.).<br /><br />Meie olemasolev ja ka tulev looduskaitsevõrgustik, millega ka uus organisatsioon aktiivselt tegelema hakkab, ei koosne pelgalt vaid kaitsealadest, vaid ka parkidest, üksikobjektidest ja kaitsealustest liikidest. Kindlasti kujuneb <span style="font-weight: bold;">omaette väljakutseks uue organisatsiooni arendamine tegeliku looduskaitse oskuskeskuseks</span>, kust tulevikus nõustatakse nii metsaomanikke, omavalitsusi (muuhulgas omavalitsuste loodud kaitsealade haldamise osas) kui ka eraisikuid looduskaitse- ja planeerimisküsimustes.<br /><br />Uue organisatsiooni loomis- ja arendamisprotsessis tuleb silmas pidada, et tegemist on<span style="font-weight: bold;"> kahe samaaegse protsessiga</span>:<br /><ul><li>looduskaitse arenguprotsessiga, ning</li><li>kaitsealade haldamiseks loodava looduskaitseasutuse arenguprotsessiga.<br /></li></ul>Algusest peale pean oluliseks rõhutada, et looduskaitseasutus koos oma arenguga on looduskaitse ja selle arengu teenistuses. Ainult sel moel suudame lahendada väljakutseid ja tõsta meie looduskaitses mõtestatud ühise tegevuse taset.<br /><br />Uue organisatsiooni arendamise ja tegevuse peamine märksõna on <span style="font-weight: bold;">koostöö</span>. Ja seda kolmel tasandil:<br /><ul><li>sisekoostöö</li><li>väliskoostöö</li><li>rahvusvaheline koostöö.<br /></li></ul><br />Mida ma nende sõnadega silmas pean?<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Sisekoostöö</span> – kõigi praegu tegutsevate kaitsealade looduskaitsetöötajate kogemuste ja teadmiste kasutamine kõige paremal moel uue organisatsiooni ülesehitamisel, sest organisatsiooni peamine ressurss on teadmised ja informatsioon.. Üks teetähis sisekoostöö edendamiseks on põhimõte, et tsentraliseerida tuleb uues organisatsioonis vaid kõige hädavajalikumad tegevused. Kõik probleemid, mille lahendamisega saadakse hakkama kohtadel, tuleb ka seal lahendada. Neid tegevusi peab aga toetama kaasaegne tugiteenuste võrk (IT-lahendused ning tugiteenusi osutavad töötajad/struktuurid) ning kaasaegne paindlik omavahel seotud üksustega juhtimissüsteem (lisaks vertikaalse juhtimise komponentidele ka horisontaalne funktsionaalne juhtimissüsteem, mis üheskoos moodustavad teineteist täiendava horisontaalse suunitlusega maatriksjuhtimisvõrgustiku). Sarnasel moel tagatakse otsustustasandi viimine piisavalt kompetentsele tasandile, samas säilitades organisatsiooni terviklikkus. Siinjuures pole määravalt oluline, kas uus looduskaitseasutus toimib kohtadel uute moodustatavate piirkondade või hoopis olemasolevate kaitsealade administratsioonide baasil.<br /><br />Arvestades looduskaitsetöö spetsiifikat ning üle riigi laiali asuvat töötajaskonda, on mõistlik luua võimalused kaugtööks.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Väliskoostöö</span> – looduskaitseasutus ei toimi iseenesest vaakumis. Viimastel aastakümnetel on looduskaitse üha enam ja enam nihkunud ühiskonnaelu keskmesse, muutudes ühiskonnaga mitmel moel seotud valdkonnaks. Väliskoostöö partnerid on kõikvõimaliku looduskaitsega külgnevad asjalised – ministeeriumid, maakondade keskkonnateenistused, RMK, akadeemilised asutused ja isikud, kohalikud omavalitsused, VVO-d, mitmesugused huvirühmad ja rühmitused. Üha olulisemaks töövahendiks tegelikul looduse kaitsmisel on kujunenud erinevate tasandite planeeringud. Planeeringute looduskaitse teenistusse rakendamiseks on vaid üks võimalus – aktiivne koostöö kõigiga. Väliskoostöö on samuti asendamatu abivahend nii loodushariduse edendamiseks, loodusobjektide hooldamiseks kaitsmiseks jne. jne. Väliskoostöö hõlmab väga erinevaid vorme – institutsionaalsed suhted ning ühised andmebaasid erinevate asutustega (Keskkonnaministeerium, keskkonnateenistused, RMK, Muinsuskaitseamet, PRIA jt.), ühised projektid jne. jne.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Rahvusvaheline koostöö</span> – tänapäeva looduskaitse on mõeldamatu piiriülese koostööta, seda eriti veel Euroopa Liidus. Rahvusvahelise koostööta on mõeldamatu Natura-võrgustiku ülesehitamine ning sarnane koostöö annab võimaluse ka oma häid kogemus naabritele välja pakkuda, realiseerimaks üht eespool mainitud väljakutset. Eraldi tuleb aga üles tõsta traditsioonilist Eesti-Soome looduskaitsekoostööd, koostööd Põhjamaadega (eriti Rootsi ja Taani) laiemalt, koostööd Saksamaa rahvusparkidega, piiriülest koostööd Lätiga ning tulevast naabruskoostööd Venemaaga. Tähelepanu alt ei tohi välja jääda suhted Ülemaailmse Looduskaitseliidu (IUCN) ja Föderatsiooniga Europarc (Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsioon).<br /><br />Lõpptulemusena tekib dünaamiline, professionaalne ja kaasaegne looduskaitseasutus.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Loomulikult ei kulge ühegi uue organisatsiooni loomine valutult</span>, kuid võimaluse korral peab püüdma probleeme ette näha, neid vältida ja pehmendada. Loetlen siin üles neist peamised:<br /><br /><ul><li>olemasoleva looduskaitsekogemuse ja -spetsialistide uude organisatsiooni kaasamise ja integreerimise ebaõnnestumine – kõige suurem läbikukkumine, kuna tegemist on informatsiooni ja teadmiste kadumisega koos inimestega,</li></ul>-- vältimiseks tuleb:<br /><br />---- piisava põhjalikkusega sõnastada organisatsiooni visioon ning teed selle saavutamiseks,<br />---- selgitada võimalikult kiiresti personalivaliku kriteeriume ja üleminekuprotsesse, vältimaks praegustes looduskaitsetöötajates muutustega paratamatult kaasneva stressi kuhjumist,<br />---- kaasata juba algusest peale eri tasandite töötajaid organisatsiooni ülesehitusprotsessi.<br /><br /><ul><li>tugistruktuuride ebapiisav ülesehitamise (näiteks finantsvahendite nappuse tõttu) – probleem pärsib katastroofiliselt uue üleriigilise organisatsiooni tõhusat ülesehitust,</li></ul>-- vältimiseks tuleb:<br /><br />---- tagada organisatsiooni ülesehituseks piisavad finantsvahendid,<br />---- tagada tugistruktuuri arendamine sünkroonselt kogu organisatsiooni arenguga.<br /><br />-- arvesse tuleb võtta:<br /><br />---- kaasaegne organisatsioon on pidevas muutustes (a la nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa), mis nõuab algusest peale paindlike ja avatud lahenduste leidmist, mis ei pruugi maksumuselt olla kõige odavamad.<br /><br /><ul><li>töötajate uue motivatsioonisüsteemi ülesehitamise ebaõnnestumine (näiteks finantsvahendite nappuse tõttu),</li></ul>-- vältimiseks tuleb:<br /><br />---- tagada töötajaile piisavalt motiveeriv põhipalk ning paindlik, looduskaitsetöö spetsiifikat arvestav, lisamotivatsioonisüsteem,<br /><br />-- arvesse tuleb võtta:<br /><br />---- organisatsioonis, mille peamine ressurss on informatsioon ja teadmised, tähendab kogenud töötaja lahkumine auku organisatsiooni „põhivaras“<br /><br /><ul><li>organisatsiooni kapseldumine iseendasse ning tegeliku koostöö kärbumine (stagnatsioon):</li></ul>-- vältimiseks tuleb:<br /><br />---- tagada pidev avatud ja arusaadav juhtimisprotsess,<br />---- luua töötajaile tõhus koolitussüsteem,<br />---- tagada dialoog Keskkonnaministeeriumi ning teiste asjalistega<br /><br /><ul><li>looduskaitseasutuse juhtkonna ja töötajate politiseerimine,</li></ul>-- vältimiseks tuleb:<br /><br />---- võimaldada organisatsiooni arendada ja kaadrit valida professionaalsetest oskustest lähtudes<br /><br /><br />Probleeme ja kitsaskohti, samuti „tõmblemist“ organisatsiooni arendamisel, aitab vältida konkreetse ja selge riigipoolse „lähteülesande“ seadmine looduskaitseasutuse ette. Pean siin silmas kahte protseduuri:<br /><ul><li>Riigi looduskaitse arengukava (strateegia), mis sätestab üldise tegevusraamistiku, ja</li><li>Igal aastal looduskaitseasutusele konkreetsete ülesannete seadmine Keskkonnaministeeriumi poolt (protsessi käigus hinnatakse ära ka möödunud aastaste ülesannete täitmine), mis loob muuhulgas aluse ka tulemusjuhtimise arendamisele uue organisatsiooni sees.<br /></li></ul>Lõpetuseks kordan lühidalt üle veel olulisemad väljakutsed:<br /><ul><li>integreerida olemasolevasse kaitsealade võrgustikku uued üleeuroopalised alad (ja lisada olemasolevatele kaitsealade üleeuroopaline komponent),</li><li>tagada meie looduse kaitstus pidevalt muutuvas ja globaliseeruvas maailmas,</li><li>uue looduskaitseasutuse loomine ning arendamine looduskaitse oskuskeskuseks,</li><li>parimate omamaiste praktikate leidmine, mida Euroopa looduskaitse edendamiseks teistele välja pakkuda.<br /></li></ul>Kõige eelnimetatuga peab olulisel määral tegelema loodav looduskaitseasutus – kas põhitegijana või kaasalööjana.<br /><br />Uue looduskaitseasutuse loomine on minu arvamust pidi täiesti uus samm edasi kaasaegselt tõhusa looduskaitse edendamisel. Maailma erinevate riikide praktika on kinnitanud, et ajakohase ning ühtse üleriikliku looduskaitse haldussüsteemiga riigid on suutnud tagada tõsiseltvõetaval tasemel looduse kaitse (näiteks Soome, Norra, Ameerika Ühendriigid). Eriti oluline on aga sellise üleriikliku asutuse olemasolu väikestes piiratud ressursiga riikides, sest just nimelt sellisel moel on saavutatud parim tulemus suhteliselt napivõitu rahalise ressursiga.<br /><br />Just selliseks, nagu ma eelpool üldjoontes kirjeldasin, peakski kujundama loodava looduskaitseasutuse, mis on <span style="font-weight: bold;">dünaamiline, professionaalne ja kaasaegne</span>. Tahtsin siia lisada ka sõna „konservatiivne“, sest nii loodus- kui ka muinsuskaitse peavad sedagi olema, kuid siis mu sulg peatus äkki, sest:<br /><ul><li><span style="font-weight: bold;">looduskaitse</span> peab olema <span style="font-weight: bold;">konservatiivne</span>,</li><li><span style="font-weight: bold;">looduskaitseasutus</span> aga <span style="font-weight: bold;">paindlik ja ajaga kaasas käiv</span>!<br /></li></ul>Loomulikult seisab nii looduskaitse kui ka looduskaitseasutuse ees siinloetletust märgatavalt rohkem väljakutseid kui ka probleeme. Nõnda polegi käesoleva essee eesmärk lahti kirjutada kõiki protsesse ning kaardistada tegevusi ja mõtteid, mis looduskaitse ees seisavad ning looduskaitseasutuse juures arvesse võtta tuleb. Siin oli esitatud vaid läbilõige <span style="font-weight: bold;">minu jaoks</span> olulisematest momentidest <span style="font-weight: bold;">käesoleval ajahetkel</span>.<br /><br />Igal juhul tuleb uue organisatsiooni loomisel kasutada neid kogemusi, mis aastakümnete jooksul Eesti looduskaitsesse on kogunenud, arvestada töid ja uurimisi, mis viimastel aastatel meil tehtud ning kiigata ka välismaiste kolleegide ja nende tegemiste poole. Sedamoodi on võimalik kujundada meie uus ning omalaadne looduskaitse haldussüsteem.<br /><br /><br /><br /><span style="font-style: italic;">Tapal, 24.05.2005<br /><br />Foto: Teet Koitjärv<br /></span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-41990479579586555032008-12-09T00:51:00.012+02:002008-12-09T02:54:26.966+02:00Karula rahvuspark - 15<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyzj7tG_Q2V5btgVBMT5Ng9B7M8E3ZWo26AQlw7smVxIzXDCwjvXHQKggVnPX-AUYXIqhmqcdooIPVszh9yDAGv5iruZMlzs5I9zPg-Ed6nZueSBAkeGNcl-6KvxkksSpcnWtkcK5nowvQ/s1600-h/20081208_163632_PC080018_18.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 299px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyzj7tG_Q2V5btgVBMT5Ng9B7M8E3ZWo26AQlw7smVxIzXDCwjvXHQKggVnPX-AUYXIqhmqcdooIPVszh9yDAGv5iruZMlzs5I9zPg-Ed6nZueSBAkeGNcl-6KvxkksSpcnWtkcK5nowvQ/s400/20081208_163632_PC080018_18.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5277561061527827362" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg56phJZ51ChS9MU1apYIA1AafVYZNSdRl4zSX83HJgMtBHpi9XDGyVkjAZYYfXkA-Bu8NmZoXm0OXqPF2lmhwFBlI6QZ0reIiQv0PP2ZqVxvIk7b08AIED3YsqSchjQeq_wGS3JUc3bajU/s1600-h/20081208_141842_PC080001_01.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 299px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg56phJZ51ChS9MU1apYIA1AafVYZNSdRl4zSX83HJgMtBHpi9XDGyVkjAZYYfXkA-Bu8NmZoXm0OXqPF2lmhwFBlI6QZ0reIiQv0PP2ZqVxvIk7b08AIED3YsqSchjQeq_wGS3JUc3bajU/s400/20081208_141842_PC080001_01.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5277562192161970146" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgb2ulFCZ3BRTIVYtKSSi0wpszWSPR1uCDc65HUNXkXultMG6aGsAp68adHiOgLeV_-exVVP0jSOj_8AKjpZbsvBti_UNf9vvXHlc5MZBCLyv1BxWk-uZBxAgMjUcQXHMfdrByJgitrj8Z8/s1600-h/20081208_142718_PC080008_08.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 299px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgb2ulFCZ3BRTIVYtKSSi0wpszWSPR1uCDc65HUNXkXultMG6aGsAp68adHiOgLeV_-exVVP0jSOj_8AKjpZbsvBti_UNf9vvXHlc5MZBCLyv1BxWk-uZBxAgMjUcQXHMfdrByJgitrj8Z8/s400/20081208_142718_PC080008_08.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5277561407642449778" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7X09LLJoi0DWtf8Jvl5_o3RTDpWIfhRN7dk_lCGxKqU-TB7udOl_jlqT8c-4qQduLKG8CL6OBFUFDIYgVqNCv8J2_SX2rRGfs0oL3PM5CiIOAYwjsHryOGObE2S30ovpHR3m7kejagSO6/s1600-h/20081208_142108_PC080006_06.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 299px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7X09LLJoi0DWtf8Jvl5_o3RTDpWIfhRN7dk_lCGxKqU-TB7udOl_jlqT8c-4qQduLKG8CL6OBFUFDIYgVqNCv8J2_SX2rRGfs0oL3PM5CiIOAYwjsHryOGObE2S30ovpHR3m7kejagSO6/s400/20081208_142108_PC080006_06.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5277561903680168194" border="0" /></a>Esmaspäeval, 08. detsembril 2008 tähistati <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84hij%C3%A4rve">Ähijärvel</a>, Karula rahvuspargi looduskeskuses <a href="http://www.karularahvuspark.ee/">Karula rahvuspargi</a> 15. juubelit.<br /><br />Sissejuhatava ettekandega esines <a href="http://www.lk.ee/">Riikliku Looduskaitsekeskuse</a> Põlva-Valga-Võru regiooni direktor <span style="font-weight: bold;">Urmas Roht</span>. Seejärel esitas allakirjutanu ülevaate <a href="http://www.slideshare.net/koitjarv/karula-rahvuspark-eemalt-vaadatuna-presentation"><span style="font-style: italic;">Karula rahvuspark eemalt vaadatuna</span></a> ja lõpuks rääkis esimene Karula Rahvuspargi Administratsiooni direktor <span style="font-weight: bold;">Pille Tomson</span> Karula rahvuspargi loomislugu.<br /><br />Kuna suur lumesadu oli katkestanud elektrivarustuse Ähijärvel, siis toimus ka edasine sünnipäevakohvi joomine kaminatule paistel. Kui lõpuks elekter saabus, oligi paras aeg vaadata valguspilte sellest, kuidas 1994. aastal avati Karula Rahvuspargi Administratsiooni esimese kontori ruumid Lüllemäel ja mis seejärel 15 aasta jooksul toimunud on.<br /><br />Juubelikoosoleku korraldas Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru Regioon.<br /><br /><br /><span style="font-weight: bold; color: rgb(153, 0, 0);">Palju õnne sünnipäevaks, Karula rahvuspark!</span><br /><br /><br /><span style="font-style: italic;">Fotod: Teet Koitjärv<br /><br /><br /><br /><br /></span><br /><div style="width: 425px; text-align: left;" id="__ss_830509"><br /><a style="margin: 12px 0pt 3px; font-family: Helvetica,Arial,Sans-serif; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; font-size: 14px; line-height: normal; font-size-adjust: none; font-stretch: normal; display: block; text-decoration: underline;" href="http://www.slideshare.net/koitjarv/karula-rahvuspark-eemalt-vaadatuna-presentation?type=powerpoint" title="Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna">Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna</a><object style="margin: 0px;" width="425" height="355"><param name="movie" value="http://static.slideshare.net/swf/ssplayer2.swf?doc=karula-rahvuspark-eemalt-vaadatuna-1228776518714398-8&stripped_title=karula-rahvuspark-eemalt-vaadatuna-presentation"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="allowScriptAccess" value="always"><embed src="http://static.slideshare.net/swf/ssplayer2.swf?doc=karula-rahvuspark-eemalt-vaadatuna-1228776518714398-8&stripped_title=karula-rahvuspark-eemalt-vaadatuna-presentation" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="425" height="355"></embed></object><div style="font-size: 11px; font-family: tahoma,arial; height: 26px; padding-top: 2px;">View SlideShare <a style="text-decoration: underline;" href="http://www.slideshare.net/koitjarv/karula-rahvuspark-eemalt-vaadatuna-presentation?type=powerpoint" title="View Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna on SlideShare">presentation</a> or <a style="text-decoration: underline;" href="http://www.slideshare.net/upload?type=powerpoint">Upload</a> your own. (tags: <a style="text-decoration: underline;" href="http://slideshare.net/tag/lkk">lkk</a> <a style="text-decoration: underline;" href="http://slideshare.net/tag/%C3%A4hij%C3%A4rve">ähijärve</a>)</div></div>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-9305293824951327972008-11-17T11:54:00.002+02:002008-11-17T11:58:33.576+02:00Bioneeri intervjuud: Teet KoitjärvAjaveebis <a href="http://www.bioneer.ee/">Bioneer</a> on võimalik lugeda Bioneeri toimetaja Katrin Lipu intervjuud allakirjutanuga "<a href="http://www.bioneer.ee/bioneer/intervjuu/TEET_KOITJ%C3%84RV%3A_Keskkonnateadlikuna_elamine_on_t%C3%A4nap%C3%A4eval_palju_keerulisem_kui_varem.aid-2330">Teet Koitjärv: Keskkonnateadlikuna elamine on tänapäeval palju keerulisem kui varem</a>".<br /><br />Head lugemist!<br /><br />Teet KoitjärvAnonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-21562281614351883832008-11-16T23:11:00.001+02:002008-11-16T23:13:34.298+02:00Looduskaitse haldusreform 2008. Artiklid, dokumendid, vastukajad...<span style="font-weight: bold;">Alusteave:</span><br /><ul><li><a style="font-weight: bold;" href="http://www.envir.ee/1079671">Ümberkorraldustest Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (Keskkonnaministeeriumi koduleht)</a><br /></li><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/09/keskkonnaministeeriumi-haldusala.html">Keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorralduse variandid (Keskkonnaministeeriumi 04.09.2008.a kiri nr 1-2/39285-2 Riigikogule).</a><br /></li><li><div class="post hentry"> <a name="8825363772139797272"></a><a href="http://www.koitjarv.pri.ee/history/looduskaitsehaldus/">Kaitsealade valitsemise korraldamise projekt (KAVO). 2002-2003.</a></div></li></ul><br />Looduskaitsehalduse järjekordne reformimine on tekitanud mitmeid vastukajasid. <span style="font-weight: bold;">Protsesside paremaks jälgimiseks hakkan siinkohal ära tooma olulisemaid neist</span>:<br /><br /><ul><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/11/avalik-prdumine-seaduseelnu-367-sei.html">Avalik pöördumine. Seaduseelnõu 367 menetlemine on vaja peatada. <span style="font-weight: bold;">Loodusaeg</span>, 12.11.2008</a><br /></li><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/11/keskkonnaministeeriumi-haldusasutuste.html">Keskkonnaministeeriumi haldusaala reform. Arutelu 03.11.2008. <span style="font-weight: bold;">Loodusaeg</span>, 03.11.2008</a><br /></li><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/10/urmas-tartes-kas-keskkonnaminister.html">Urmas Tartes: Kas keskkonnaminister valetab? <span style="font-weight: bold;">Loodusaeg</span>, 08.10.2008</a><br /></li><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/10/prdumine-keskkonnaministeeriumi.html">Pöördumine: Keskkonnaministeeriumi juhtkonna tegevus on keskkonna- ja riigivaenulik. <span style="font-weight: bold;">Loodusaeg</span>, 07.10.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.epl.ee/artikkel/443244">Ulvar Käärt. Ühendused: looduskaitsereformiga kiirustades on meist üle sõidetud. <span style="font-weight: bold;">EPL Online</span>, 29.09.2008, kell 20.18</a><br /></li><li><a href="http://www.postimees.ee/?id=36380">Hanneli Rudi (toimetaja). Ühingud nõuavad looduskaitsereformi peatamist. <span style="font-weight: bold;">Postimees</span>, 26.09.2008</a><br /></li><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/09/looduskaitsehalduse-mberkorraldused.html">Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja pressiteade<span style="font-weight: bold; font-style: italic;"> Looduskaitsehalduse ümberkorraldused tuleb peatada ning protsess avada sisulisteks aruteludeks</span>. 26.09.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.envir.ee/1080851">Valitsuskabinet kiitis keskkonnahalduse ümberkorraldusettepaneku heaks. <span style="font-weight: bold;">Keskkonnaministeeriumi uudised</span>, 25.09.2008</a><br /></li><li><span style="font-weight: bold;">Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Eesti TA Looduskaitsekomisjoni ühiskoosolek</span>. Tartu, Struve 2. Algus: 25.09.2008, kell 17.15</li><li><a href="http://www.epl.ee/sartikkel/2270">Ivar Puura. Looduskaitsereform seab ohtu eurotoetused. <span style="font-weight: bold;">EPL Online</span>, 24.09.2008, kell 02.05</a><br /></li><li><a href="http://www.postimees.ee/?id=35618">Jüri-Ott Salm: keskkonnaministeeriumi veider visioon looduskaitsest. <span style="font-weight: bold;">Postimees</span>, 24.09.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.epl.ee/artikkel/442591">Keskkonnaministeerium plaanib asutusi ühendavat suurametit. <span style="font-weight: bold;">EPL Online</span>, 23.09.2008, kell 18.39</a><br /></li><li><a href="http://www.envir.ee/1080718">Keskkonnaministeerium tutvustab valitsusele kavandatavaid ümberkorraldusi. <span style="font-weight: bold;">Keskkonnaministeeriumi uudised</span>, 23.09.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.postimees.ee/?id=35088">Jaanus Tamkivi: muutes looduskaitsekorraldust. <span style="font-weight: bold;">Postimees Online</span>, 22.09.2008, kell 00.00</a><br /></li><li><a href="http://www.postimees.ee/?id=33693">BNS. Keskkonnaühendused kahtlevad looduskaitsereformis. <span style="font-weight: bold;">Postimees Online</span>, 15.09.2008, kell 23.56</a></li><li><a href="http://www.kalev.ee/est/?news=957463&category=46&Keskkonnaasutuste-uhendamine-norgendab-looduskaitset">Keskkonnaasutuste ühendamine nõrgendab looduskaitset. <span style="font-weight: bold;">kalev.ee</span>, 15.09.2008, kell 21.36</a><br /></li><li><a href="http://www.epl.ee/artikkel/441744">Urmas Jaagant. Looduskaitsjad: looduskaitse reformi põhiprobleem on salatsemine. <span style="font-weight: bold;">EPL Online</span>, 15.09.2008, kell 21.22</a></li><li><a href="http://uudised.err.ee/index.php?06136233">Ago Gaškov. Keskkonnaasutuste ühendamine nõrgendab looduskaitset <span style="font-weight: bold;">(koos videoga)</span>. <span style="font-weight: bold;">ERR Uudised</span>, 15.09.2008, kell 21.18</a></li><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/09/eesti-keskkonnahenduste-kodja-eko.html">Eesti Keskkonnaühenduste Koja avaldus. <span style="font-weight: bold;">Loodusaeg</span>, 15.09.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.envir.ee/1080135">Minister selgitas Eesti Keskkonnaühenduste Kojale haldusalas kavandatavaid muudatusi. <span style="font-weight: bold;">Keskkonnaministeeriumi uudised</span>, 15.09.2008</a></li><li><a href="http://www.postimees.ee/?id=33418">Vahur Koorits. Rohelised on superameti vastu. <span style="font-weight: bold;">Postimees</span>, 15.09.2008</a><br /></li><li>Roheline Värav annab Musta lamba ordeni Keskkonnaministeeriumi kantseleile, kelle juhtimisel valmistutakse reformima kogu Eesti looduskaitset. <span style="font-weight: bold;">Roheline Värav</span>, 12.09.2008, nr 17<br /></li><li><a href="http://www.kalev.ee/est/?news=956932">Looduskaitsjad kahtlevad kavandatava reformi otstarbekuses. <span style="font-weight: bold;">kalev.ee</span>, 11.09.2008, kell 19.02</a><br /></li><li><a href="http://www.le.ee/?a=uudised&b=6316">Kaie Ilves. Looduskaitsjad kahtlevad kavandatava reformi otstarbekuses. <span style="font-weight: bold;">Lääne Elu</span>, 11.09.2008</a><br /></li><li><a href="http://uudised.err.ee/index.php?06134933">Ministeerium eitab looduskaitsekeskuse ühendamist RMKga. <span style="font-weight: bold;">ERR Uudised</span>, 05.09.2008, kell 15:35</a></li><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/09/keskkonnaministeeriumi-haldusala.html">Keskkonnaministeeriumi vastus Riigikogu liikme Valdur Lahtvee poolt 21.08.2008.a esitatud kirjalikele küsimustele. <span style="font-weight: bold;">Keskkonnaministeeriumi 04.09.2008.a kiri</span> nr 1-2/39285-2</a><br /></li><li><a href="http://www.maaleht.ee/2008/09/04/uudised/1851-looduskaitsjad-kardavad-kiire-reformi-tagajargi">Viio Aitsam. Looduskaitsjad kardavad kiire reformi tagajärgi. <span style="font-weight: bold;">Maaleht</span>, 04.09.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.maaleht.ee/2008/09/04/uudised/1850-jaanus-tamkivi-aega-kus-ei-muutu-midagi-ei-tule-kunagi">Viio Aitsam. Jaanus Tamkivi: "Aega, kus ei muutu midagi, ei tule kunagi." <span style="font-weight: bold;">Maaleht</span>, 04.09.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.epl.ee/artikkel/440537">Aleksei Lotman: Looduskaitse salareform. <span style="font-weight: bold;">EPL Online</span>, 04.09.2008</a><br /></li><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/08/mrgukiri-keskkonnaministeeriumile.html">Märgukiri Keskkonnaministeeriumile: Looduskaitsesüsteemi tuleb arendada teadmistepõhiselt. <span style="font-weight: bold;">Loodusaeg</span>, 29.08.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.epl.ee/artikkel/439944">Juhtkiri: Alt ära! Reform tuleb! <span style="font-weight: bold;">EPL Online</span>, 28.08.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.epl.ee/artikkel/439938">Ulvar Käärt. Looduskaitsjad pole kiire looduskaitsereformiga rahul. <span style="font-weight: bold;">EPL Online</span>, 28.08.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.kalev.ee/est/?news=954313">Tarvo Valker. LKK juhid tahavad looduskaitsereformi peatamist (uudisele lisatud keskkonnaministeeriumi kommentaar). <span style="font-weight: bold;">kalev.ee</span>, 28.08.2009, kell 12.24; muudetud 16.20</a></li><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/08/kuhu-ikkagi-suundub-looduskaitsehaldus.html">Kuhu ikkagi suundub looduskaitsehaldus? Avalik pöördumine. <span style="font-weight: bold;">Loodusaeg</span> 27.08.2008</a></li><li>Riigikogu liige Valdur Lahtvee esitab keskkonnaministrile kirjalikud küsimused. <span style="font-weight: bold;">Riigikogu 21.08.2008 kiri</span> nr 1-9/82</li><li><a href="http://uudised.err.ee/index.php?06124851">Keskkonnaministeerium kaalub allasutuste ühendamist. <span style="font-weight: bold;">ERR uudised</span>, 16.06.2008, kell 15:13</a><br /></li><li><a href="http://www.envir.ee/1075118">Keskkonnaministeerium alustab haldusala ümberkorraldamisega. <span style="font-weight: bold;">Keskkonnaministeeriumi uudised</span>, 16.06.2008</a><br /></li><li><a href="http://loodusaeg.blogspot.com/2008/06/quo-vadis-eesti-looduskaitsehaldus.html">Teet Koitjärv. Quo vadis Eesti looduskaitsehaldus? <span style="font-weight: bold;">Loodusaeg</span>, 12.06.2008</a><br /></li><li><a href="http://www.maaleht.ee/2008/06/12/uudised/578-tamkivi-loob-superasutust">Peeter Ernits. Tamkivi loob superasutust. <span style="font-weight: bold;">Maaleht</span>, 12.06.2008</a></li><li><a href="http://www.envir.ee/1074956">Keskkonnaministeerium: umbusaldusavaldus on poliitiline võimuvõitlus. <span style="font-weight: bold;">Keskkonnaministeeriumi uudised</span>, 11.06.2008</a></li><li><a href="http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1213182300#pk2349">Keskonnaminister Jaanus Tamkivile umbusalduse avaldamise arutamine. <span style="font-weight: bold;">Stenogramm. XI Riigikogu, III istungjärk</span>, 11.06.2008</a></li><li><a href="http://dh2.envir.ee/atp/?id=10351&t_id=&asutus_id=1&dok_id=459528">Keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorraldamiseks juhtgrupi moodustamine. Keskkonnaministri 02.06.2008. aasta käskkiri nr 645. <span style="font-weight: bold;">Kirje Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris</span></a></li></ul><span style="font-weight: bold;"></span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-16970902059675924432008-11-16T22:57:00.002+02:002008-11-16T23:10:17.309+02:00Avalik pöördumine. Seaduseelnõu 367 SEI menetlemine on vaja peatadaRiigikogu Keskkonnakomisjon<br />Eesti Keskerakonna fraktsioon<br />Eesti Reformierakonna fraktsioon<br />Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon<br />Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon<br />Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon<br />Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon<br /><br />Lossi plats 1a<br />15165 Tallinn<br /><br />Koopia: Keskkonnaminister<br /><br /><br /> 12.11.2008, Tartus<br /><br /><br />Seaduseelnõu „367 SEI, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv vabariigi valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ menetlemine on vaja peatada, et sellest kõrvaldada ohud loodus- ja keskkonnakaitse jätkusuutlikkusele<br /><br /><br /><br />Lugupeetud keskkonnakomisjon, lugupeetud Riigikogu fraktsioonid.<br /><br />Arutasime Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduseeelnõu 367 SEI teksti ja seletuskirja avalikul koosolekul 03.11. Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi majas. Arutelu tulemusel jõudsime järgmisele järeldusele:<br /><br />Eelnõu on koostatud kitsas ametkondlikus ringis. Selle valmimisse pole kaasatud piisavalt eksperte väljastpoolt Keskkonnaministeeriumi süsteemi, kes oleksid hinnanud laiemalt kavandatud muutuste vajadusi, nende läbiviimise võimalusi ja prognoosida muutuste võimalikke mõjusid.<br /><br />Ehkki alternatiivsete lahenduste väljatöötamiseks kutsuti ministri poolt kokku töögrupp, kelle töö tulemuste põhjal olevat toimunud muudatuste analüüs, on ka selle töögrupi tööst mööda vaadatud. Nimetatud pädeva töögrupi esitatud töö tulemust pole ministeerium lihtsalt arvestanud ja reformi teostamiseks on valitud töögrupi poolt väljapraagitud versioon. See tähendab, et Keskkonnaministeeriumis puudub selge tegevusplaan kavandatud ameti sisuliseks ja efektiivseks rakendamiseks.<br /><br />Eelnõu läheb vastuollu looduskaitses valitsevate rahvusvaheliste heade tavadega. Samuti oleme seisukohal, et Vabariigi Valitsus (sh Keskkonnaministeerium) pole lähtunud nii kaasamise heast tavast kui ka valitsusliidu programmist aastateks 2007-2011. Peame oluliseks märkida, et keskkonnaministeerium ei ole andnud keskkonnaühendustele teavet reformide kavandamisest omapoolsel algatusel – avalikkuse, huvigruppide ja isegi enamuse looduskaitsesüsteemis töötavate spetsialistide teavitamine on toimunud alles pärast järelpärimiste ja avalike pöördumiste esitamist. Seetõttu hindame protsessi läbiviimist keskkonnaministeeriumi poolt mitterahuldavaks ja ohtlikuks demokraatliku kodanikuühiskonna arengule.<br /><br />Kui eelnõu praegusel kujul jõustada ja seletuskirjas näidatud viisidel ellu viia, on ohus loodus- ja keskkonnakaitse jätkusuutlikkus. Toome järgnevalt välja eelnõus sisalduvad probleemid.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Kiirguskeskuse ühendamine loodava ametiga.</span><br /><br />1. Kiirgusohutus ja veel enam tuumaohutus on rahvusvaheliselt tugevalt koordineeritav selgelt oma spetsiifikaga valdkond, kus ebakompetentsus ja isetegevus pole lubatav.<br /><br />2. Kiirgus- ja tuumaohutust reguleerivaid pädevasutusi pole üheski teadaolevas riigis integreeritud keskkonna- või looduskaitse ametkonna koosseisu – tegevusvaldkonda on raske ühitada keskkonna- ning looduskaitsega liiga ilmse huvide konflikti ja otsuste sõltuvuse tõttu ebakompetentsest juhtkonnast.<br /><br />3. Kavandatud ametis on raske tagada kiirgusalaste otsustuste sõltumatust ja erapooletust. Seda eelkõige olukorras, kus loodava ameti tähelepanu võib hajuda erinevate funktsioonide täitmise korraldamisel või fokuseerida vaid seniste keskkonnateenistuste ja looduskaitse funktsioonide täitmisele.<br /><br />4. Kavandatav reform on vastuolus riikliku kiirgusohutuse arengukavaga, milles on tehtud järgmised ettepanekud:<br /><br />4.1. Kaaluda nn. lahususe printsiibi eiramist - kooskõlas valdkonna rahvusvaheliste tavadega, eriti väikeriikides (piiratud kiirgustegevuste ring ja kiirgusohutuse kompetents); analoogiad naaberriikidest on olemas: Soome, Rootsi jpt.<br /><br />4.2. Koondada kõik kiirgusohutusega seonduv Kiirguskeskusesse muutes ta pädevaks valitsusasutuseks, mille funktsioonideks<br />a) kiirgustegevuslubade väljastamine;<br />b) kiirguskaitset puudutava seadusandluse ettevalmistamine ja kiirgusohutuse järelevalve;<br />c) karistamine võimalikus koostöös Keskkonnainspektsiooniga;<br />d) meditsiinikiirituste osas koostöö Tervishoiuametiga, sh võimalus ressursse optimaalselt kasutada, ühitades kiirgustegevus- ja tervishoiuteenuse lubasid.<br /><br />5. Arvestades tuumaenergeetika plaane on tuumaohutust reguleeriva asutuse ülesehitamist on sobilik alustada Kiirguskeskuse baasilt.<br /><br />6. Meie hinnangul ei teki kiirguskeskuse ühendamisel loodava asutusega uut sünergeetilist kvaliteeti, sest sisuline kokkupuude Looduskaitsekeskusega ja Keskkonnateenistustega puudub. Mittevajalike lisakäsuliinide tekkimise tõttu võib häiruda kiirgusohutuse spetsialistide võimalus vajadusel operatiivselt ja sõltumatult tegutseda.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) plaanitud looduskaitsetööd.</span><br /><br />1. Tuleb tunnustada Keskkonnaministeeriumi püüdlust vähendada looduskaitsetööde sõltuvust projektidest ja viia seda stabiilsemale alusele. Paraku pole seaduseelnõu seletuskirjas mainitud plaanitud tööde rahalist mahtu.<br /><br />2. Paljude RMK-le plaanitud tööde teostamiseks on Looduskaitsekeskus viimastel aastatel kasutatud PRIA rahalisi vahendeid. Kuidas kasutatakse PRIA vahendeid edaspidi, seda eelnõus ei käsitleta.<br /><br />3. Riigikogu keskkonnakomisjonis öeldud keskkonnaministri suulise informatsiooni alusel on RMK-le plaanitud kohustuste maht 40 miljonit krooni aastas. Koos 2009.a. Riigieelarve projektiga tähendab see, et sisuliselt plaanitakse RMK-st 2009.a. otseselt või kaudselt riigi tuludesse kanda 720 miljonit krooni.<br /><br />4. Täielikult on läbi analüüsimata RMK-le majandusliku lisakohustuse panemisega kaasnevad võimalused ja ohud.<br /><br />5. RMK arengukava aastateks 2009-2012 ei näe ette täiendavate ülesannete lisandumist ja/või nende finantseerimist.<br /><br />6. RMK nõukogu, kui RMK eelarve kujunemise eest vastutav kogu pole seaduseelnõus toodud kohustuste lisandumisega seonduvat üldse arutanud ega pole esitanud oma seisukohta. Ka on praegune RMK nõukogu koosseis esimene, kuhu keskkonnaminister pole kaasanud looduskaitseringkondade esindajat.<br /><br />7. RMK saab põhilise osa tulust puidu müügist. RMK arengukavas on lähtutud keskmisest puidu hinnast 800 kr/tm aastas. Käesolevas majandussituatsioonis on tõenäoline, et see prognoos vajab korrigeerimist ja vastavalt tuleb muuta ka RMK eelarvet. Näiteks on lähitulevikuks prognoositud vähemalt kahekordset nõudluse- ja hinnalangust Põhjamaade paberipuiduturul. Eelnõu koostajad pole esitanud ühtegi majanduslikku kalkulatsiooni, mis veenaks kavandatud finantseerimise jätkusuutlikkuses ja et looduskaitsetööde finantseerimine ei satu ohtu.<br /><br />8. Pannes RMK-le kohustuse finantseerida oma tuludest looduskaitsetöid läheme vastuollu arenenud riikides toimiva hea tavaga. Looduskaitsetegevuse finantseerimine ei tohi sõltuda vahetult loodusressursi tarbimisest. Nii pole välistatud looduskaitsjate sattumine olukorda, kus põlismetsa kaitsmiseks tuleb see kõigepealt maha raiuda. Kui metsatulust looduskaitset ka finantseeritakse, näiteks Soomes, siis liigub raha looduskaitsesse kaudselt, läbi riigieelarve.<br /><br />9. RMK kohustuseks kavandatud enamiku ülesannete teostamist on seni teostatud sisseostetud teenustena. Nii Looduskaitsekeskusel kui ka RMK-l puudub endal tööjõud nimetatud tööde tegemiseks. Praegu kavandatud skeemi järgi tekib olukord, kus plaanitav Keskkonna- ja Looduskaitseamet vastutab, kuid töö tellimiseks tuleb seda teha täiendava vahendaja kaudu. See tekitab mittevajaliku dubleerimise, milles omakorda võib tekkida informatsioonilünki ja seeläbi kannatada looduskaitsetööde kvaliteet.<br /><br />10. Eriti tundlikud lisavahendaja kaasamisele on elupaikade ja maastike hooldamine ja liigikaitselised tööd. Nende tööde teostamine peab toimuma looduskaitse eest vastutava asutuse vahetul kontrollil. Seaduseelnõus viidatud kaitsekorralduskavad enamikel kaitsealadel täna puuduvad ja neid ei saa kasutada tööülesannete määramisel. Ka olemasolevaid kaitsekorralduskavasid tuleb pidevalt monitoorida ja loodusest saadud tagasiside kaudu vajadusel operatiivselt korrigeerida. Lisavahendaja lisamisel süsteemi satub ohtu tööde kvaliteet ja looduskaitsetööde ökoloogiline terviktsükkel.<br /><br />11. Me ei näe otseseid vastuolusid, kui RMK hakkab tegelema kaitstavate objektide tähistamisega ja kaitsealade külastust võimaldava infrastruktuuri ehitamise ja hooldamisega. Seni igaüheõiguse objektide ehitamise- ja hooldamisega on RMK toime tulnud. Samuti aitab looduskaitseobjektide tähistamine kaasa, et metsade majandajal on olemas adekvaatne info kaitstavatest objektidest ja majandajad ei satu looduskaitsega vastuollu. Kindlasti on vajalik selle kohustuse täitmine eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida, et objektide hulk, asukohad ja külastuskoormused oleksid optimeeritud ning nende ehitamine ja hooldamine lahendatud terviklikult.<br /><br />12. Lisaks eelnõus mainitud kohustustele tuleb käesoleva reformi käigus kindlasti analüüsida RMK kui metsateede hooldaja tegevuse mõju looduskaitsele. Metsateede seisukorrast sõltub otseselt looduskaitsetöötajate ligipääs paljudele objektidele.<br /><br />13. On kahetsusväärne, et riiklikul tasandil käsitletakse RMK-d vaid täiendava rahaallikana eelarve täitmisel ning organisatsioonina, millele on võimalik anda igasuguseid lisakohustusi. Omaaegsete (poliitiliste) kokkulepete tulemusel piirdub RMK põhitulu toov tegevus piltlikult palgi saekaatri ukse taha viimisega. Majanduses saab väärindamata tooraine müüja alati väikseima kasumi. Selline suhtumine võis olla põhjendatud ajal, kui saekaatreid omasid maapiirkondades mitmeid Eesti kapitalil põhinevaid väikeettevõtteid ja lisakasum jäi meie ühiskonda. Tänaseks on see olukord muutunud. On viivitamatult vajalik algatada arutelu, kuidas RMK-st kujundada puidu teadmistepõhist väärindamist arendav innovatiivne ettevõte. Vastasel korral satub pikemas perspektiivis ohtu RMK kui kogu organisatsiooni jätkusuutlikkus. Teisalt, kui RMK hakkaks välja töötama, juurutama ja turustama uusi innovaatilisi puidu väärindamise võimalusi, suureneks nii metsatulu kui ka ühiskonda jääv tulu, mis omakorda võimaldab paremini finantseerida ka looduskaitsetöid.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK) ja keskkonnateenistused (KKT).</span><br /><br />1. LKK ja KKT tegevuse ühisosa on väiksem, kui esmapilgul välja paistab. Ei saa välistada, et nimetatud funktsioonide läbimõeldud ühendamisel on võimalik tekitada sünergiat, kuid ei sa välistada võimalust, et täielik ühendamiskava on ennatlik.<br /><br />2. Praeguste reformikavade juures lähtutakse justkui eeldusest, et KKT-de tegevuseks on eelkõige mitmesuguste lubade väljastamine. See on liialt ühekülgne vaatenurk. KKT-de poolt pakutav teenus on oluliselt laiem ja vajab eraldi senisest täpsemat määratlemist.<br /><br />3. LKK tegutseb regioonipõhiselt, KKT-d maakonnapõhiselt. Enne mistahes ühendamiskavasid tuleb eelnevalt leida optimaalne lahendus, viia KKT-de tegevus vastavusse tulevikku planeeritud struktuurile ja alles siis asutused ühendada.<br /><br />4. Oleme saanud signaale, et uue struktuuri loomisel on tekkinud surve 15 maakonnaga struktuuri säilitamiseks. Silmas pidades töökorraldust teistes riiklikes ametites ning tulevikus sees seisvat haldusreformi, oleks maakonnapõhisele tegevusele üleminek killustav ja riigile kahjulik.<br /><br />5. Kogu maailmas on valdavaks kaitsealade haldamise vormiks valitsejapõhine tööde teostamine ja korraldamine, kus vastava kompetentsiga töötajad teostavad või tellivad otse tööd teostavatelt alltöövõtjatelt enamiku kaitsekorralduslikke töid. Kaitsealad on looduslikest ja administratiivsetest iseärasustest lähtuvate kindlate piiride ja eesmärkidega terviklikud majandusüksused, millel mistahes tegevuste läbiviimisel peavad olema väga selged otsustus-, käsu- ja vastutusliinid, et kindlustada kaitse-eesmärkide saavutamine. Eestis asuva 3386 riikliku kaitse all oleva objekti (sh mitmete maakonnaüleste) kaitse korraldamine eeldab eelkõige regionaalset lähenemist.<br /><br /><br /><span style="font-weight: bold;">Üldised märkused:</span><br /><br />1. Kavandatud reformi juures pole analüüsitud kõiki loodus- ja keskkonnakaitses liikuvaid rahalisi vahendeid. Täielikult on käsitlemata PRIA vahendite kasutamine tulevius, samuti ei arvestata loodus- ja keskkonnakaitsesse kavandatud Euroopa Liidu rahaliste vahenditega.<br /><br />2. On kahetsusväärne, et uut reformi planeeritakse ilma kolm aastat tagasi läbi viidud kaitsealade valitsemise korraldamise reformi kogemusi ja Riikliku Looduskaitsekeskuse senise tegevuse sisulisi tulemusi analüüsimata.<br /><br />3. Väga erinevate funktsioonide kokkupanek hägustaks ühiskonna arusaamist tänapäevasest loodus- ja keskkonnakaitsest.<br /><br />4. Asutuste loomisel ja suuremal reorganiseerimisel on loomulik, et uued juhid valitakse ametisse avaliku konkursi korras. Selle käigus arutatakse läbi nii juhile esitatavad pädevusnõuded kui ka vajalikud isikuomadused.<br /><br />5. Esitatud eelnõu praegusel kujul hääletamisel pole selge, mille poolt Riigikogu tegelikult hääletab.<br /><br />Selleks, et vältida riske Eesti elukeskkonnale ja ühiskonna arengule palume Riigikogul kuni eelpool viidatud probleemide ja alternatiivide teadmistepõhise analüüsini ning põhjendatud lahenduste leidmiseni peatada puudulikult ettevalmistatud looduskaitsehalduse reformiga seotud seaduse-eelnõude menetlemine, saata need tagasi Keskkonnaministeeriumisse ning nõuda laiapõhjalist, eksperte kaasavat analüüsi ja arutelu.<br /><br /><br /><br />Lugupidamisega,<br /><br /><br />Tõnu Viik <br />Eesti Looduseuurijate Seltsi president<br /><br /><br />Urmas Tartes <br />Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees<br /><br /><br />Andres Kalamees<br />Eesti Ornitoloogiaühingu direktor<br />Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordineeriv organisatsioon<br /><br /><br /><span style="font-size:85%;"><span style="font-style: italic;">Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni:</span><br /><span style="font-style: italic;">Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring.</span></span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-82846937768869130312008-11-09T19:43:00.007+02:002008-11-09T20:15:24.568+02:00Riigi ja ametnike roll ühiskonna teenimiselNeljapäeval-reedel (6.-7.11.2008) toimus Tartus järjekordne <a href="http://www.avalikteenistus.ee/?id=14466">Riigiametnike Foorum</a> <span style="font-style: italic;">Riigi ja ametnike roll ühiskonna teenimisel - eile, täna ja homme</span>. Kuigi enamus looduskaitsjaist pole riigiametnikud, ei tasu Riigiametnike foorumist rääkimisest Loodusajas ära ehmatada, sest enamus meist, olemata avalikus teenistuses, teenivad ühiskonda.<br /><br />Mis foorumil kõrva hakkas? Esiteks:<br /><ol><li>ennetava (proaktiivse) mudeli rakendumisest kõikides õigujärelevalvevaldkondades (<span style="font-style: italic;">mina laiendasin seda oma mõttes ka keskkonnajärelevalvele</span>) rääkis Õiguskantsleri nõunik Monika Mikiver (vt <a href="http://www.avalikteenistus.ee/public/03_Mikiver.pdf">ettekande pdf-i</a>),</li><li>Monika Mikiver toonitas, et põhiõigused (sh <span style="font-weight: bold;">õigus heale haldusele</span>) tuleb tagada kõigile (<span style="font-style: italic;">minul tuli kohe pähe küsimus, et kas praeguses keskkonnaasutuste reformis on see põhimõte ikka reformijatel meeles</span>),</li><li>Lisaks jäi kuulajaile mulje, et Siseministeeriumi süsteemis ei tehta reforme nii rutakalt kui Keskkonnaministeeriumis; konkreetselt oli juttu Politseiameti, Piirivalveameti ning Kodakondus- ja Migratsiooniameti liitmisest üheks asutuseks,</li><li>Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar (vt <a href="http://www.avalikteenistus.ee/public/03_Kybar.pdf">ettekande pdf-i</a>) rääkis kaasamisest - kõigest sellest, mida ka keskkonnahalduse reformimisel tuleks arvestada.</li></ol>See kõik oli vaid ühe töötoa <span style="font-style: italic;">Keskkonna muutus kui võimalus teenuste arendamiseks</span> raames.<br /><br />Lisaks oli palju mõtlemapanevat avaliku halduse arengust, teenustest, e-riigist ja ametnike vastutusest, lisaks põiked Suurbritanniasse ja Rootsi.<br /><br />Foorumi materjalid on loetavad <a href="http://www.avalikteenistus.ee/?id=14466">Avaliku teenistuse veebist</a>.Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-46895739838065631902008-11-07T21:55:00.006+02:002008-11-07T22:53:38.947+02:00Ilmus "Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse"<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAfP_xCNeu8iFCRvNZC9tWsO_VwCCekLFyVQVdQKViPEL-oOtXLI13HwAhePLFWValCNnoXuL6Y8LQlLJyF1LW0Zq5Zr8cEhTS35lfVd9kOvxyIvZfn_hDtstkcNtCQOHDALDjPfrvPObL/s1600-h/looduskaitsebioloogia.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAfP_xCNeu8iFCRvNZC9tWsO_VwCCekLFyVQVdQKViPEL-oOtXLI13HwAhePLFWValCNnoXuL6Y8LQlLJyF1LW0Zq5Zr8cEhTS35lfVd9kOvxyIvZfn_hDtstkcNtCQOHDALDjPfrvPObL/s400/looduskaitsebioloogia.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5266017050788762754" border="0" /></a>Eile tehti Eestis looduskaitseajalugu - esitleti Richard B. Primacki, Rein Kuresoo ja Marek Sammuli raamatut <a href="http://www.emu.ee/?class=document&action=print&section=416970"><span style="font-style: italic;">Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse</span></a>. Tegemist on Richard B. Primacki populaarse raamatu <a href="http://www.amazon.com/Primer-Conservation-Biology-Fourth/dp/0878936920/ref=sr_1_1?ie=UTF8&s=books&qid=1226087916&sr=1-1"><span style="font-style: italic;">A Primer of Conservation Biology </span></a>3. trüki Eesti oludele kohandatud tõlkega.<br /><br />Richard B. Primack pole ka senini olnud Eestis tundmatu, kuna on esinenud loengutega nii <a href="http://www.ajaleht.ut.ee/45343">Tartus</a> kui <a href="http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja48.html">Tallinnas</a>.<br /><br /><span style="font-style: italic;">Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse</span> toob Eesti lugeja ette tänapäeva looduskaitse alused esmakordselt meie emakeeles. Tagasihoidlikult on autorid nimetanud raamatut õpikuks, mis mõeldud eelkõige kõrgkoolidele, aga sobib täiendama ka gümnaasiumi- ja kutseharidust. Tegelikult on selle raamatuga tutvumine hädavajalik ja peaks olema lausa kohustuslik kõigile looduskaitsjaile - looduskaitsetöötajaile, keskkonna- ja looduskaitseametnikele, loodushuvilistele, poliitikuile...<br /><br />Marek Sammul on öelnud ajalehele <a href="http://tartu.postimees.ee/041108/tartu_postimees/uudised/343898.php?ule-hulga-aja-ilmub-eestis-looduskaitseopik"><span style="font-style: italic;">Tartu Postimees</span> (04.11.2008)</a>: "Oleme lisanud raamatusse võrdlusi siinse loodusega. Mõni peatükk on originaaliga võrreldes üsna suures ulatuses ümber kirjutatud."<br /><br />Tõtt öeldes on juba pikka aega olnud raske Eesti loodussõbrale seletada kaasaegse looduskaitse arenguid, sest ei mõisteta terviklikult seda teoreetilist vundamenti, millel tänapäeva looduskaitse püsib ja toimib. Mis veel hullem - eesti keeles pole olnud senini isegi kõiki hädavajalikke termineid, sõnu, millega kõike lahti seletada.<br /><br />Autorid ja mugandajad on hakkama saanud tööga, mille tähtsust on raske ülehinnata:<br /><ol><li>tõlgitud ja kohandatud on üks tänapäeva looduskaitse põhialuseid tutvustav baastekst,</li><li>loodud on palju minu meelest õnnestunud termineid, mis on eraldi peatükis (<span style="font-style: italic;">Sõnaseletusi</span>) ka lahti seletatud,</li><li>loodud on alus kaasaegse looduskaitsemõtte edasisele arengule Eestis.</li></ol>Raamatu tagakaanel on kirjas:<br /><blockquote><span style="font-style: italic;">Looduskaitsebioloogia on elurikkuse hoidmise teadus, mis pakub juhiseid ohtu sattunud liikide, koosluste ja looduslike protsesside hoidmiseks, nende seisundi parandamiseks ja viimase võimalusena ka taastamiseks. Kuidas loodust targasti kaitsta? Kuidas looduse kahjustamist vältida?</span><br /></blockquote>Huvi äratamiseks toon siinkohal ära raamatu sisukorra:<br /><ol><li>Looduskaitsebioloogia ja bioloogiline mitmekesisus</li><li>Elurikkust ohustavad tegurid</li><li>Looduskaitse populatsiooni ja liigi tasemel</li><li>Looduskaitse kaitsealadel</li><li>Looduskaitse ja säästev areng</li></ol><span style="font-style: italic;">Sissejuhatuse looduskaitsebioloogiasse</span> on toimetanud Marek Sammul ja Asko Lõhmus.<br /><br />Raamat on ilmunud <a href="http://www.emu.ee/">Eesti Maaülikooli</a> ja <a href="http://www.loodusfoto.ee/">Eesti Loodusfoto OÜ</a> koostöös, <a href="http://www.kik.ee/">SA Keskkonnainvesteeringute Keskus</a> ja <a href="http://www.struktuurifondid.ee/">Euroopa Liidu</a> toetusel.<br /><br />Head lugemist!Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2159118537926598169.post-17697572580815623652008-11-03T22:35:00.006+02:002008-11-04T19:50:10.228+02:00Keskkonnaministeeriumi haldusala reform. Arutelu 03.11.2008Eesti TA Looduskaitse Komisjon, Eesti Looduseuurijate Selts ja Eesti Keskkonnaühenduste<br />Koda korraldasid 03. novembril Tartus ELUS-i majas Struve tn. 2 arutelu teemal:<br /><br />Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse<br />Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv vabariigi valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus.<br /><br /><br />Päevakord:<br /><ul><li> Reformid ja kaasamise hea tava. <span style="font-weight: bold;">Jüri-Ott Salm</span> (<a href="http://www.koitjarv.pri.ee/elus-lk%20reform%20kaasamine.pdf">pdf</a>)<br /></li><li>Kiirguskeskus ja Keskkonna- ja Looduskaitseamet. <span style="font-weight: bold;">Enn Realo</span> (<a href="http://www.koitjarv.pri.ee/elus-Kiirguskeskus%20ja%20uus%20amet.pdf">pdf</a>)</li><li>Looduskaitsekeskus ja Keskkonnateenistused. <span style="font-weight: bold;">Teet Koitjärv</span> (<a href="http://www.koitjarv.pri.ee/elus-Looduskaitsekeskus%20ja%20keskkonnateenistused.pdf">pdf</a>)<br /></li><li>RMK ja Looduskaitsekeskus. <span style="font-weight: bold;">Urmas Tartes</span> (<a href="http://www.koitjarv.pri.ee/elus-LK_ja_RMK.pdf">pdf</a>)<br /></li><li>Reform ja riskianalüüs <span style="font-weight: bold;">Ivar Puura</span></li><li>Arutelu.<br /></li></ul>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/16150524110620652565noreply@blogger.com