Kuhu ikkagi suundub looduskaitsehaldus? Avalik pöördumine

Oma 12. juuni kirjutises tundsin muret ootamatult algava looduskaitsehalduse reformi pärast. Pean vajalikuks veelkord ära tuua juba kord esitatud mõtte:

Olen üldiselt olnud seisukohal, et institutsiooni reformimine on vastava organisatsiooni oma sisemine asi, sisemine arengustrateegia, mida ei ole vaja pidevalt laia avalikkusega arutada ja diskuteerida. Praegused arengud aga näitavad, et olen sügavalt eksinud. Vaid avalik mõttevahetus ning erinevate huvigruppide ja sidusrühmade kaasamine saab tagada looduskaitsehalduse tasakaalustatud ja mitut pidi läbi mõeldud arengut. Kabinetivaikuses sündinud kokkulepetest sünnib vaid segadust.

Ja nüüd ongi segadus käes! Täna õhtupoolikul jõudis Loodusajani Riikliku Looduskaitsekeskuse juhtide, tuntud ja austatud looduskaitsjate murest murtud pöördumine, mille toon omapoolsete kommentaarideta järgnevalt Teie ette:


AVALIK PÖÖRDUMINE

Eesti looduskaitsehalduse reformist

Lp. peaminister
Lp. keskkonnaminister
Lp. valitsuse liikmed
Lp. Riigikogu keskkonnakaitse komisjon

Käesolev pöördumine on ajendatud murest Eesti, meie ühise kodu tuleviku pärast. Loodushoiu tulevikust sõltub meie tervis ja elukvaliteet ning loodusega ümberkäimisest ja valitsemise tavadest ka Eesti riigi maine.

Hetkel on Eesti looduskaitsesüsteem jagatud mitme organisatsiooni vahel – üksteisest on lahutatud valitsemine, kaitse korraldamine, järelevalve, registri pidamine. Töökorralduse parendamiseks moodustas keskkonnaminister käesoleva aasta 2. juunil oma käskkirjaga nr 645 juhtgrupi, kelle ülesandeks sai ette valmistada Keskkonnaministeeriumi (KKM) haldusala ümberkorraldamine. Vastavalt sellele käskkirjale peab haldusala ümberkorraldamise ettevalmistamine lõpule jõudma hiljemalt 31. augustiks 2008.

Ümberkorraldusplaanidest teavitati KKM Infokirjas ka ministeeriumi ja selle allasutuste töötajaid ning lubati tagada kõigile võimalus protsessis kaasa rääkida. Nüüd, kui protsessi lõpuni on jäänud alla ühe nädala, ei ole meil mingisugust informatsiooni tehtud töö tulemustest ja kavandatavatest tegevustest. Võimalus kaasa rääkida puudub, sest juhtgrupi liikmetel on keelatud informatsiooni jagada. Seega puudub võimalus tekkinud küsimustele vastust saada.

25. augustiks 2008 kutsus KKM kantsler, kes ühtlasi on ka juhtgrupi juhataja, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) ja Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) esindajad koosolekule, mis siiski tühistati ning uut kohtumise aega ei ole tänaseni pakutud. Meile teeb muret koosolekuks välja pakutud teema: LKK ja RMK vaheline tööülesannete jagunemine.

Eespool viidatud koosoleku teema annab alust arvata, et Eesti looduskaitse on kitsas ametnike ringis otsutatud lõhkuda mitme organisatsiooni vahel, millest üks on ärilise suunitlusega ning mis seetõttu seab kahtluse alla looduskaitse sõltumatu rahastamise ja arengu.

Keskkonnaministeeriumi Infokirjas on viidatud, et ümberkorralduste eesmärgiks on muu hulgas seatud protsesside tervikjuhtimine. Seni on rõhutud peamiselt kolme asutuse, keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Keskkonnainspektsiooni töö optimeerimisele. RMK kaasamisega tundub, et looduskaitselised tegevused on kavas jagada erinevate asutuste vahel. Seega looduskaitse osas kavatsetakse tegevused hajutada.

Juhime tähelepanu asjaolule, et kavandatavad muudatused ei ühti mitte ühegi juba valminud arengukavaga

Enam kui saja Eesti looduskaitse- ja loodushariduse-eksperdi töö tulemusena valmisid 2005. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel Riiklik Looduskaitse Arengukava aastani 2035 ning Riiklik Keskkonnahariduse Kontseptsioon, mis üldistavad Eesti looduskaitse ja loodushariduse arendamise strateegilised põhimõtted. Looduskaitse arengukava kinnitas Keskkonnaministeerium ning see on läbinud eelmises riigikogus ühe lugemise. Keskkonnahariduse kontseptsiooni on kinnitanud valitsuskabinet ning riigikantselei on sellele viidanud kui vastavate tegevuste alusdokumendile.

Informatsiooni puudumisel ei ole ka teada, kas kavandatavatele muudatustele on tehtud majanduslik analüüs, mis hõlmaks ka pikaajalist mõju looduskaitsealustele piirkondadele, sealhulgas elurikkuse kaitsele ning ökosüsteemi teenustele, mida rõhutavad Euroopa Liidu direktiivid ja dokumendid.

Tundub, et muutusi plaanitakse kiirustades, ilma analüüsita ja eksperte kaasamata ning vastuolus ekspertide koostatud arengukavadega. Oleme teadmatuses, kuidas need kavad on kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa prioriteetidega, sh. bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, Euroopa Liidu linnu- ja elupaigadirektiiviga ning Euroopa Liidu kommünikeega peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010.

Eeltoodust lähtudes palume valitsusel vastutustundlikult kaaluda järgmisi Eesti riigi loodushoiu tulevikku mõjutavaid samme:

(1) Peatada eelpoolkirjeldatud reformikava, mille kavandamisse ei ole kaasatud valdkondlikke eksperte.
(2) 2009. aasta riigieelarves säilitada Riikliku Looduskaitsekeskuse ja teiste looduskaitsestruktuuride eelarveread.
(3) Tagada ümberkorralduste alternatiivide põhjalik analüüs ning avalik arutelu.

Eesti loodushoiu ja turvalisuse pärast muret tundes,


Lugupidamisega,

LKK Peadirektor Jaanus Tuusti
LKK Harju-Rapla regiooni direktor Riho Männik
LKK Pärnu-Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste
LKK Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman
LKK Saare regiooni direktor Tõnu Talvi
LKK Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht
LKK Taru-Jõgeva regiooni direktor Toomas Võime
LKK Ida-Viru regiooni direktor Kaili Viilma
LKK Järva-Lääne-Viru direktor Arvi Põldaas
LKK kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür
LKK kaitse ja tulemuslikkuse hindamise peaspetsialist Riina Martverk
LKK liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste
LKK loodushariduse ja külastuskorralduse peaspetsialist Taime Puura
LKK loodushoiu ja –toetuste peaspetsialist Kaidi Jakobson
LKK maa ja planeeringu peaspetsialist Katrin Teder