Uudised

17. nov 2008

Bioneeri intervjuud: Teet Koitjärv

Ajaveebis Bioneer on võimalik lugeda Bioneeri toimetaja Katrin Lipu intervjuud allakirjutanuga "Teet Koitjärv: Keskkonnateadlikuna elamine on tänapäeval palju keerulisem kui varem".

Head lugemist!

Teet Koitjärv

Postitaja: Unknown kell 11:54
Sildid ,

16. nov 2008

Looduskaitse haldusreform 2008. Artiklid, dokumendid, vastukajad...

Alusteave:


Looduskaitsehalduse järjekordne reformimine on tekitanud mitmeid vastukajasid. Protsesside paremaks jälgimiseks hakkan siinkohal ära tooma olulisemaid neist:

Postitaja: Unknown kell 23:11
Sildid , ,

Avalik pöördumine. Seaduseelnõu 367 SEI menetlemine on vaja peatada

Riigikogu Keskkonnakomisjon
Eesti Keskerakonna fraktsioon
Eesti Reformierakonna fraktsioon
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Lossi plats 1a
15165 Tallinn

Koopia: Keskkonnaminister


12.11.2008, Tartus


Seaduseelnõu „367 SEI, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv vabariigi valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ menetlemine on vaja peatada, et sellest kõrvaldada ohud loodus- ja keskkonnakaitse jätkusuutlikkusele



Lugupeetud keskkonnakomisjon, lugupeetud Riigikogu fraktsioonid.

Arutasime Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduseeelnõu 367 SEI teksti ja seletuskirja avalikul koosolekul 03.11. Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi majas. Arutelu tulemusel jõudsime järgmisele järeldusele:

Eelnõu on koostatud kitsas ametkondlikus ringis. Selle valmimisse pole kaasatud piisavalt eksperte väljastpoolt Keskkonnaministeeriumi süsteemi, kes oleksid hinnanud laiemalt kavandatud muutuste vajadusi, nende läbiviimise võimalusi ja prognoosida muutuste võimalikke mõjusid.

Ehkki alternatiivsete lahenduste väljatöötamiseks kutsuti ministri poolt kokku töögrupp, kelle töö tulemuste põhjal olevat toimunud muudatuste analüüs, on ka selle töögrupi tööst mööda vaadatud. Nimetatud pädeva töögrupi esitatud töö tulemust pole ministeerium lihtsalt arvestanud ja reformi teostamiseks on valitud töögrupi poolt väljapraagitud versioon. See tähendab, et Keskkonnaministeeriumis puudub selge tegevusplaan kavandatud ameti sisuliseks ja efektiivseks rakendamiseks.

Eelnõu läheb vastuollu looduskaitses valitsevate rahvusvaheliste heade tavadega. Samuti oleme seisukohal, et Vabariigi Valitsus (sh Keskkonnaministeerium) pole lähtunud nii kaasamise heast tavast kui ka valitsusliidu programmist aastateks 2007-2011. Peame oluliseks märkida, et keskkonnaministeerium ei ole andnud keskkonnaühendustele teavet reformide kavandamisest omapoolsel algatusel – avalikkuse, huvigruppide ja isegi enamuse looduskaitsesüsteemis töötavate spetsialistide teavitamine on toimunud alles pärast järelpärimiste ja avalike pöördumiste esitamist. Seetõttu hindame protsessi läbiviimist keskkonnaministeeriumi poolt mitterahuldavaks ja ohtlikuks demokraatliku kodanikuühiskonna arengule.

Kui eelnõu praegusel kujul jõustada ja seletuskirjas näidatud viisidel ellu viia, on ohus loodus- ja keskkonnakaitse jätkusuutlikkus. Toome järgnevalt välja eelnõus sisalduvad probleemid.

Kiirguskeskuse ühendamine loodava ametiga.

1. Kiirgusohutus ja veel enam tuumaohutus on rahvusvaheliselt tugevalt koordineeritav selgelt oma spetsiifikaga valdkond, kus ebakompetentsus ja isetegevus pole lubatav.

2. Kiirgus- ja tuumaohutust reguleerivaid pädevasutusi pole üheski teadaolevas riigis integreeritud keskkonna- või looduskaitse ametkonna koosseisu – tegevusvaldkonda on raske ühitada keskkonna- ning looduskaitsega liiga ilmse huvide konflikti ja otsuste sõltuvuse tõttu ebakompetentsest juhtkonnast.

3. Kavandatud ametis on raske tagada kiirgusalaste otsustuste sõltumatust ja erapooletust. Seda eelkõige olukorras, kus loodava ameti tähelepanu võib hajuda erinevate funktsioonide täitmise korraldamisel või fokuseerida vaid seniste keskkonnateenistuste ja looduskaitse funktsioonide täitmisele.

4. Kavandatav reform on vastuolus riikliku kiirgusohutuse arengukavaga, milles on tehtud järgmised ettepanekud:

4.1. Kaaluda nn. lahususe printsiibi eiramist - kooskõlas valdkonna rahvusvaheliste tavadega, eriti väikeriikides (piiratud kiirgustegevuste ring ja kiirgusohutuse kompetents); analoogiad naaberriikidest on olemas: Soome, Rootsi jpt.

4.2. Koondada kõik kiirgusohutusega seonduv Kiirguskeskusesse muutes ta pädevaks valitsusasutuseks, mille funktsioonideks
a) kiirgustegevuslubade väljastamine;
b) kiirguskaitset puudutava seadusandluse ettevalmistamine ja kiirgusohutuse järelevalve;
c) karistamine võimalikus koostöös Keskkonnainspektsiooniga;
d) meditsiinikiirituste osas koostöö Tervishoiuametiga, sh võimalus ressursse optimaalselt kasutada, ühitades kiirgustegevus- ja tervishoiuteenuse lubasid.

5. Arvestades tuumaenergeetika plaane on tuumaohutust reguleeriva asutuse ülesehitamist on sobilik alustada Kiirguskeskuse baasilt.

6. Meie hinnangul ei teki kiirguskeskuse ühendamisel loodava asutusega uut sünergeetilist kvaliteeti, sest sisuline kokkupuude Looduskaitsekeskusega ja Keskkonnateenistustega puudub. Mittevajalike lisakäsuliinide tekkimise tõttu võib häiruda kiirgusohutuse spetsialistide võimalus vajadusel operatiivselt ja sõltumatult tegutseda.

Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) plaanitud looduskaitsetööd.

1. Tuleb tunnustada Keskkonnaministeeriumi püüdlust vähendada looduskaitsetööde sõltuvust projektidest ja viia seda stabiilsemale alusele. Paraku pole seaduseelnõu seletuskirjas mainitud plaanitud tööde rahalist mahtu.

2. Paljude RMK-le plaanitud tööde teostamiseks on Looduskaitsekeskus viimastel aastatel kasutatud PRIA rahalisi vahendeid. Kuidas kasutatakse PRIA vahendeid edaspidi, seda eelnõus ei käsitleta.

3. Riigikogu keskkonnakomisjonis öeldud keskkonnaministri suulise informatsiooni alusel on RMK-le plaanitud kohustuste maht 40 miljonit krooni aastas. Koos 2009.a. Riigieelarve projektiga tähendab see, et sisuliselt plaanitakse RMK-st 2009.a. otseselt või kaudselt riigi tuludesse kanda 720 miljonit krooni.

4. Täielikult on läbi analüüsimata RMK-le majandusliku lisakohustuse panemisega kaasnevad võimalused ja ohud.

5. RMK arengukava aastateks 2009-2012 ei näe ette täiendavate ülesannete lisandumist ja/või nende finantseerimist.

6. RMK nõukogu, kui RMK eelarve kujunemise eest vastutav kogu pole seaduseelnõus toodud kohustuste lisandumisega seonduvat üldse arutanud ega pole esitanud oma seisukohta. Ka on praegune RMK nõukogu koosseis esimene, kuhu keskkonnaminister pole kaasanud looduskaitseringkondade esindajat.

7. RMK saab põhilise osa tulust puidu müügist. RMK arengukavas on lähtutud keskmisest puidu hinnast 800 kr/tm aastas. Käesolevas majandussituatsioonis on tõenäoline, et see prognoos vajab korrigeerimist ja vastavalt tuleb muuta ka RMK eelarvet. Näiteks on lähitulevikuks prognoositud vähemalt kahekordset nõudluse- ja hinnalangust Põhjamaade paberipuiduturul. Eelnõu koostajad pole esitanud ühtegi majanduslikku kalkulatsiooni, mis veenaks kavandatud finantseerimise jätkusuutlikkuses ja et looduskaitsetööde finantseerimine ei satu ohtu.

8. Pannes RMK-le kohustuse finantseerida oma tuludest looduskaitsetöid läheme vastuollu arenenud riikides toimiva hea tavaga. Looduskaitsetegevuse finantseerimine ei tohi sõltuda vahetult loodusressursi tarbimisest. Nii pole välistatud looduskaitsjate sattumine olukorda, kus põlismetsa kaitsmiseks tuleb see kõigepealt maha raiuda. Kui metsatulust looduskaitset ka finantseeritakse, näiteks Soomes, siis liigub raha looduskaitsesse kaudselt, läbi riigieelarve.

9. RMK kohustuseks kavandatud enamiku ülesannete teostamist on seni teostatud sisseostetud teenustena. Nii Looduskaitsekeskusel kui ka RMK-l puudub endal tööjõud nimetatud tööde tegemiseks. Praegu kavandatud skeemi järgi tekib olukord, kus plaanitav Keskkonna- ja Looduskaitseamet vastutab, kuid töö tellimiseks tuleb seda teha täiendava vahendaja kaudu. See tekitab mittevajaliku dubleerimise, milles omakorda võib tekkida informatsioonilünki ja seeläbi kannatada looduskaitsetööde kvaliteet.

10. Eriti tundlikud lisavahendaja kaasamisele on elupaikade ja maastike hooldamine ja liigikaitselised tööd. Nende tööde teostamine peab toimuma looduskaitse eest vastutava asutuse vahetul kontrollil. Seaduseelnõus viidatud kaitsekorralduskavad enamikel kaitsealadel täna puuduvad ja neid ei saa kasutada tööülesannete määramisel. Ka olemasolevaid kaitsekorralduskavasid tuleb pidevalt monitoorida ja loodusest saadud tagasiside kaudu vajadusel operatiivselt korrigeerida. Lisavahendaja lisamisel süsteemi satub ohtu tööde kvaliteet ja looduskaitsetööde ökoloogiline terviktsükkel.

11. Me ei näe otseseid vastuolusid, kui RMK hakkab tegelema kaitstavate objektide tähistamisega ja kaitsealade külastust võimaldava infrastruktuuri ehitamise ja hooldamisega. Seni igaüheõiguse objektide ehitamise- ja hooldamisega on RMK toime tulnud. Samuti aitab looduskaitseobjektide tähistamine kaasa, et metsade majandajal on olemas adekvaatne info kaitstavatest objektidest ja majandajad ei satu looduskaitsega vastuollu. Kindlasti on vajalik selle kohustuse täitmine eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida, et objektide hulk, asukohad ja külastuskoormused oleksid optimeeritud ning nende ehitamine ja hooldamine lahendatud terviklikult.

12. Lisaks eelnõus mainitud kohustustele tuleb käesoleva reformi käigus kindlasti analüüsida RMK kui metsateede hooldaja tegevuse mõju looduskaitsele. Metsateede seisukorrast sõltub otseselt looduskaitsetöötajate ligipääs paljudele objektidele.

13. On kahetsusväärne, et riiklikul tasandil käsitletakse RMK-d vaid täiendava rahaallikana eelarve täitmisel ning organisatsioonina, millele on võimalik anda igasuguseid lisakohustusi. Omaaegsete (poliitiliste) kokkulepete tulemusel piirdub RMK põhitulu toov tegevus piltlikult palgi saekaatri ukse taha viimisega. Majanduses saab väärindamata tooraine müüja alati väikseima kasumi. Selline suhtumine võis olla põhjendatud ajal, kui saekaatreid omasid maapiirkondades mitmeid Eesti kapitalil põhinevaid väikeettevõtteid ja lisakasum jäi meie ühiskonda. Tänaseks on see olukord muutunud. On viivitamatult vajalik algatada arutelu, kuidas RMK-st kujundada puidu teadmistepõhist väärindamist arendav innovatiivne ettevõte. Vastasel korral satub pikemas perspektiivis ohtu RMK kui kogu organisatsiooni jätkusuutlikkus. Teisalt, kui RMK hakkaks välja töötama, juurutama ja turustama uusi innovaatilisi puidu väärindamise võimalusi, suureneks nii metsatulu kui ka ühiskonda jääv tulu, mis omakorda võimaldab paremini finantseerida ka looduskaitsetöid.

Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK) ja keskkonnateenistused (KKT).

1. LKK ja KKT tegevuse ühisosa on väiksem, kui esmapilgul välja paistab. Ei saa välistada, et nimetatud funktsioonide läbimõeldud ühendamisel on võimalik tekitada sünergiat, kuid ei sa välistada võimalust, et täielik ühendamiskava on ennatlik.

2. Praeguste reformikavade juures lähtutakse justkui eeldusest, et KKT-de tegevuseks on eelkõige mitmesuguste lubade väljastamine. See on liialt ühekülgne vaatenurk. KKT-de poolt pakutav teenus on oluliselt laiem ja vajab eraldi senisest täpsemat määratlemist.

3. LKK tegutseb regioonipõhiselt, KKT-d maakonnapõhiselt. Enne mistahes ühendamiskavasid tuleb eelnevalt leida optimaalne lahendus, viia KKT-de tegevus vastavusse tulevikku planeeritud struktuurile ja alles siis asutused ühendada.

4. Oleme saanud signaale, et uue struktuuri loomisel on tekkinud surve 15 maakonnaga struktuuri säilitamiseks. Silmas pidades töökorraldust teistes riiklikes ametites ning tulevikus sees seisvat haldusreformi, oleks maakonnapõhisele tegevusele üleminek killustav ja riigile kahjulik.

5. Kogu maailmas on valdavaks kaitsealade haldamise vormiks valitsejapõhine tööde teostamine ja korraldamine, kus vastava kompetentsiga töötajad teostavad või tellivad otse tööd teostavatelt alltöövõtjatelt enamiku kaitsekorralduslikke töid. Kaitsealad on looduslikest ja administratiivsetest iseärasustest lähtuvate kindlate piiride ja eesmärkidega terviklikud majandusüksused, millel mistahes tegevuste läbiviimisel peavad olema väga selged otsustus-, käsu- ja vastutusliinid, et kindlustada kaitse-eesmärkide saavutamine. Eestis asuva 3386 riikliku kaitse all oleva objekti (sh mitmete maakonnaüleste) kaitse korraldamine eeldab eelkõige regionaalset lähenemist.


Üldised märkused:

1. Kavandatud reformi juures pole analüüsitud kõiki loodus- ja keskkonnakaitses liikuvaid rahalisi vahendeid. Täielikult on käsitlemata PRIA vahendite kasutamine tulevius, samuti ei arvestata loodus- ja keskkonnakaitsesse kavandatud Euroopa Liidu rahaliste vahenditega.

2. On kahetsusväärne, et uut reformi planeeritakse ilma kolm aastat tagasi läbi viidud kaitsealade valitsemise korraldamise reformi kogemusi ja Riikliku Looduskaitsekeskuse senise tegevuse sisulisi tulemusi analüüsimata.

3. Väga erinevate funktsioonide kokkupanek hägustaks ühiskonna arusaamist tänapäevasest loodus- ja keskkonnakaitsest.

4. Asutuste loomisel ja suuremal reorganiseerimisel on loomulik, et uued juhid valitakse ametisse avaliku konkursi korras. Selle käigus arutatakse läbi nii juhile esitatavad pädevusnõuded kui ka vajalikud isikuomadused.

5. Esitatud eelnõu praegusel kujul hääletamisel pole selge, mille poolt Riigikogu tegelikult hääletab.

Selleks, et vältida riske Eesti elukeskkonnale ja ühiskonna arengule palume Riigikogul kuni eelpool viidatud probleemide ja alternatiivide teadmistepõhise analüüsini ning põhjendatud lahenduste leidmiseni peatada puudulikult ettevalmistatud looduskaitsehalduse reformiga seotud seaduse-eelnõude menetlemine, saata need tagasi Keskkonnaministeeriumisse ning nõuda laiapõhjalist, eksperte kaasavat analüüsi ja arutelu.



Lugupidamisega,


Tõnu Viik
Eesti Looduseuurijate Seltsi president


Urmas Tartes
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees


Andres Kalamees
Eesti Ornitoloogiaühingu direktor
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordineeriv organisatsioon


Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni:
Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring.

Postitaja: Unknown kell 22:57
Sildid , ,

9. nov 2008

Riigi ja ametnike roll ühiskonna teenimisel

Neljapäeval-reedel (6.-7.11.2008) toimus Tartus järjekordne Riigiametnike Foorum Riigi ja ametnike roll ühiskonna teenimisel - eile, täna ja homme. Kuigi enamus looduskaitsjaist pole riigiametnikud, ei tasu Riigiametnike foorumist rääkimisest Loodusajas ära ehmatada, sest enamus meist, olemata avalikus teenistuses, teenivad ühiskonda.

Mis foorumil kõrva hakkas? Esiteks:

  1. ennetava (proaktiivse) mudeli rakendumisest kõikides õigujärelevalvevaldkondades (mina laiendasin seda oma mõttes ka keskkonnajärelevalvele) rääkis Õiguskantsleri nõunik Monika Mikiver (vt ettekande pdf-i),
  2. Monika Mikiver toonitas, et põhiõigused (sh õigus heale haldusele) tuleb tagada kõigile (minul tuli kohe pähe küsimus, et kas praeguses keskkonnaasutuste reformis on see põhimõte ikka reformijatel meeles),
  3. Lisaks jäi kuulajaile mulje, et Siseministeeriumi süsteemis ei tehta reforme nii rutakalt kui Keskkonnaministeeriumis; konkreetselt oli juttu Politseiameti, Piirivalveameti ning Kodakondus- ja Migratsiooniameti liitmisest üheks asutuseks,
  4. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar (vt ettekande pdf-i) rääkis kaasamisest - kõigest sellest, mida ka keskkonnahalduse reformimisel tuleks arvestada.
See kõik oli vaid ühe töötoa Keskkonna muutus kui võimalus teenuste arendamiseks raames.

Lisaks oli palju mõtlemapanevat avaliku halduse arengust, teenustest, e-riigist ja ametnike vastutusest, lisaks põiked Suurbritanniasse ja Rootsi.

Foorumi materjalid on loetavad Avaliku teenistuse veebist.

Postitaja: Unknown kell 19:43
Sildid

7. nov 2008

Ilmus "Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse"

Eile tehti Eestis looduskaitseajalugu - esitleti Richard B. Primacki, Rein Kuresoo ja Marek Sammuli raamatut Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tegemist on Richard B. Primacki populaarse raamatu A Primer of Conservation Biology 3. trüki Eesti oludele kohandatud tõlkega.

Richard B. Primack pole ka senini olnud Eestis tundmatu, kuna on esinenud loengutega nii Tartus kui Tallinnas.

Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse toob Eesti lugeja ette tänapäeva looduskaitse alused esmakordselt meie emakeeles. Tagasihoidlikult on autorid nimetanud raamatut õpikuks, mis mõeldud eelkõige kõrgkoolidele, aga sobib täiendama ka gümnaasiumi- ja kutseharidust. Tegelikult on selle raamatuga tutvumine hädavajalik ja peaks olema lausa kohustuslik kõigile looduskaitsjaile - looduskaitsetöötajaile, keskkonna- ja looduskaitseametnikele, loodushuvilistele, poliitikuile...

Marek Sammul on öelnud ajalehele Tartu Postimees (04.11.2008): "Oleme lisanud raamatusse võrdlusi siinse loodusega. Mõni peatükk on originaaliga võrreldes üsna suures ulatuses ümber kirjutatud."

Tõtt öeldes on juba pikka aega olnud raske Eesti loodussõbrale seletada kaasaegse looduskaitse arenguid, sest ei mõisteta terviklikult seda teoreetilist vundamenti, millel tänapäeva looduskaitse püsib ja toimib. Mis veel hullem - eesti keeles pole olnud senini isegi kõiki hädavajalikke termineid, sõnu, millega kõike lahti seletada.

Autorid ja mugandajad on hakkama saanud tööga, mille tähtsust on raske ülehinnata:

  1. tõlgitud ja kohandatud on üks tänapäeva looduskaitse põhialuseid tutvustav baastekst,
  2. loodud on palju minu meelest õnnestunud termineid, mis on eraldi peatükis (Sõnaseletusi) ka lahti seletatud,
  3. loodud on alus kaasaegse looduskaitsemõtte edasisele arengule Eestis.
Raamatu tagakaanel on kirjas:
Looduskaitsebioloogia on elurikkuse hoidmise teadus, mis pakub juhiseid ohtu sattunud liikide, koosluste ja looduslike protsesside hoidmiseks, nende seisundi parandamiseks ja viimase võimalusena ka taastamiseks. Kuidas loodust targasti kaitsta? Kuidas looduse kahjustamist vältida?
Huvi äratamiseks toon siinkohal ära raamatu sisukorra:
  1. Looduskaitsebioloogia ja bioloogiline mitmekesisus
  2. Elurikkust ohustavad tegurid
  3. Looduskaitse populatsiooni ja liigi tasemel
  4. Looduskaitse kaitsealadel
  5. Looduskaitse ja säästev areng
Sissejuhatuse looduskaitsebioloogiasse on toimetanud Marek Sammul ja Asko Lõhmus.

Raamat on ilmunud Eesti Maaülikooli ja Eesti Loodusfoto OÜ koostöös, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Euroopa Liidu toetusel.

Head lugemist!

Postitaja: Unknown kell 21:55
Sildid ,

3. nov 2008

Keskkonnaministeeriumi haldusala reform. Arutelu 03.11.2008

Eesti TA Looduskaitse Komisjon, Eesti Looduseuurijate Selts ja Eesti Keskkonnaühenduste
Koda korraldasid 03. novembril Tartus ELUS-i majas Struve tn. 2 arutelu teemal:

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse
Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv vabariigi valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus.


Päevakord:

  • Reformid ja kaasamise hea tava. Jüri-Ott Salm (pdf)
  • Kiirguskeskus ja Keskkonna- ja Looduskaitseamet. Enn Realo (pdf)
  • Looduskaitsekeskus ja Keskkonnateenistused. Teet Koitjärv (pdf)
  • RMK ja Looduskaitsekeskus. Urmas Tartes (pdf)
  • Reform ja riskianalüüs Ivar Puura
  • Arutelu.

Postitaja: Unknown kell 22:35
Sildid , ,

19. okt 2008

Parkide konverents "21. sajandi park Ida-Euroopas - varemetest uuestisünnini"

Aega parkide konverentsist on merre voolanud juba kaks nädalat, kuid kiire elutempo ja kõike enda alla matva Keskkonnaministeeriumi allasutuste ohjeldamatu reformi jälgimine pole jätnud aega kirjutamiseks. Eks nõndaviisi on saanud ka mõtted selgineda.

1.-3. oktoobril toimus Eesti Maaülikooli Põllumajanduse- ja Keskkonnainstituudi korraldamisel esinduslik parkide konverents pealkirjaga 21. sajandi park Ida-Euroopas - varemetest uuestisünnini. Lisaks toimusid 4.-5. oktoobril väljasõidud erinevatesse parkidesse. Kuna siinkirjutaja ekskurseerimas ei käinud, siis räägin vaid kolmest esimesest päevast.

Pargid ühendavad arhitektuuri ja loodust, tehis- ja looduskeskkonda, muinsus- ja looduskaitset, minevikku ja tänapäeva, Eestit ja Euroopa kultuuri... Siinjuures pole keegi senini eriti selgitanud, et kuidas ikkagi pargimood Eesti- ja Liivimaale jõudis. Epi Tohvri ettekanne (Inglise park ei alga Eestis. Filantropiini mõju Eesti pargikunstile) Toomel Ajaloomuuseumi võlvide all, akna taga iidsete pargipuude kollased lehed, lõi kauni algusakordi kogu konverentsile ja tegi esimesi samme sel põneval teel. Siinjuures tahan rõhutada, et tegemist on tõesti esimeste sammudega Balti kubermangude ja Kesk-Euroopa vaheliste tihedate sidemete (taas)avastamisel - Jean-Jacques Rousseau Émile'st ja Johann Bernhard Basedow Elementarwerks'ist alates.

Järgmised konverentsipäevad kulgesid Eesti Maaülikooli järjekordse peahoone aulas.

Konverents keskendus ehk liigagi palju mõisaparkidele, mis on samas aga igati arusaadav, sest just see pargiliik viib meid kõige kaugematesse aegadesse. Tekkis tunne, et eestlane ei suuda veel 21. sajandi alguseski üheselt suhtuda meie ühisesse minevikku baltlastega, so baltisakslastega. Üha uuesti ja uuesti tõusis konverentsisaalis üles küsimus - kas mõisapargid ikka on juba muutunud meie omadeks? Kas see on meie kultuur ja meie ajalugu? Siinkirjutajale jäid need, eriti noorema põlve uurijate suust kõlanud kõhklused vähekene arusaamatuks ja isegi anakronistlikeks. Park kui välismaa - lisas õli tulle Mart Külvik. Siinkirjutajas tekkis seepeale hoopiski vastuoluline tunne: kui minu jaoks on ka park kodumaa, siis kas kõik, mis parki ümbritseb, on välismaa???

Ülle Tarkiainen (Mõisad Eesti asustuspildis 17. sajandil) rändas vanasse heasse Rootsi aega 17. sajandil, mil paljusid mõisasüdamed ehitama ja kujundama hakati. Sellest ajast on pärit hulgaliselt vähe uuritud allikmaterjali (muuhulgas maakaarte), mille põhjal annab edaspidigi põnevaid uurimusi kirjutada.

Heldur Sander (Puud mõisahaljastuses läbi aegade - mitmekesisus ja loodushoid) tõi muhedal moel kuulajate ette meie parkide liigirikkuse - ilma üleliigse pateetika ja romantikata. Siinkirjutajale avaldas muljet mitmete mõisaparkide reas seisnud mitmekesise taimestikuga Rohu mõisa park ja allee Laekvere vallas Lääne-Virumaal.

Siinjuures tahan välja tuua huvitava tendentsi. Aegade jooksul on jäänu mulje, et Liivimaad on Eestimaaga võrreldes palju rohkem uuritud - ilmselt on Liivimaa juurtega ajaloolasi meil lihtsalt rohkem. Kui Epi Tohvri rõhutas uute pargimoe- ja haridusvoolude esmast jõudmist Riiga ja mujale Liivimaale (muuhulgas Põltsamaale), siis Ülle Tarkiainen tõdes, et just Eestimaale kerkisid uhkemad häärberid ja moodsamad pargid. Vähemalt minu silmis on siin väikene vastuolu - ilmselt polnud ka Eestimaa ideede poolest mahajäänud kant. Kindlasti tasuks Eestimaa ajalooga rohkem tegeleda.

Nüüd vajab täpsustamist, millest üldse jutt käib - Eestimaa (keskusega Tallinnas) ja Liivimaa (keskusega Riias) all mõistetakse omaaegseid kubermange, millede suhet tänapäeva maakondadesse illustreerin väikese kaardiga (kubermangud 1897 ja maakonnad 2008). Liivimaa hõlmas ka Põhja-Lätit. Kaardil on märgitud kubermangud vaid tänapäeva Eesti piires.

Mõisaparkide käsitlemisel jäid mitmed kõnelejad hätta terminoloogiaga - mõistet mõis käsitleti kord mõisasüdame, kord peahoone (häärber), kord maastikukujundusliku objekti mõistes. Drastilisematel juhtudel käsitleti ühes ettekandes läbisegi mitut erinevat mõistet, mõiste sisu üldse täpsustamata. Mõis on keeruline mõiste ja terminoloogias tasub täpne olla! Vt ka portaali "Eesti mõisad".

Eestis on aga muidki parke - linnaparke, kalmistuparke, puiesteid ja esplanaade. Ehk sobib sellesse ritta ka puisniit kui talurahva park - viskas Hendrik Relve (Üle puisniidu metsast parki) õhku kinda. Peale Hendrik Relve laiendas parkide ringi aedadega John Watkins Inglismaalt (Paradiisi taastamine - mõtteid aedade taastamisest ja esitlemisest English Heritage'i viimase kümnendi praktikas) ja Pertti Pyhtilä Soomest/Eestist (Ajaloolised võõrliigid Soome parkides). Esimene peatus klassikalistel Inglise aedadel-parkidel, teine aga muuhulgas Soome rahvusluuletaja Johan Ludvig Runebergi ja tema abikaasa Fredrika Runebergi koduaial.

Sõnajärg jõudis kätte ka praktikutele. Urve Sinijärv (Parkide kui elavate kunstiteoste restaureerimine) rõhutas parkide kaitsmisel ja restaureerimisel kaitse-eesmärgist, juhtideest kinnipidamise olulisust. Üldjoontes on pargid arhitektuursed kogumid, mida pelgalt looduskaitsepõhimõtete järgi käsitleda ei saa. Samas aga, kui looduskaitseväärtused on olulised, tuleb ka neid arvestada.

Karin Bachmann (Raadi maastik. Lennuväljast muuseumiks) tõi sisse väga tänapäevase mõõtme - endise mõisapargi ja seda ümbritseva ala, mis vahepeal oli militaarmaastik, muutmine tänapäevaseks muuseumimaastikuks. Samas on muuseumi eesmärk peegeldada meie minevikku. Siinjuures tõi Karin Bachmann sisse üllatava mõiste - vaimne reostus. Esimesest ehmatusest toibudes mõjus just Raadi, aga mitte ainult, puhul selline lähenemine väga värskena. Ruumilises planeerimises on üllatavalt tihti eesmärgiks ju mingi kandi maine parandamine, vaimne puhastamine. Meil on palju endisi militaar- või ka kolhoosivaremete "parke", mida esmajoones vaimselt puhastama peaks.

Olev Suuder (Elu ja surm pargis. Varemete poeesia) aga vastupidiselt poetiseeris varemeid, kutsus üles neid säilitama. Parem vareme säilitamine kui laguneva hoone lammutamine, võiks lihtsustatult siinkohal resümeerida.

Mida kokkuvõtteks öelda? Ettekandjaid oli palju rohkem, kui käesolevas artiklis märkimist on leidnud. Samuti kohtuti kohvilauas kolleegidega, sobitati uusi tutvusi, vahetati mõtteid... Tegemist oli teedrajava ja ametkondlikke piire lõhkuva üritusega - loodame, et esimesele järgneb pikk rida pargikonverentse järgmistel aastakümnetel.

Eraldi tuleb aga ära märkida prof Juhan Maiste rolli kogu konverentsi kooshoidmisel ja suunamisel, samuti konverentsi algatamisel.

Aitäh korraldajaile!


Fotod ja kaart: Teet Koitjärv

Postitaja: Unknown kell 19:58
Sildid , ,

8. okt 2008

Urmas Tartes: Kas keskkonnaminister valetab?

Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimehe Urmas Tartese järgnev artikkel on kirjutatud nädalapäevad tagasi.


29.09. avaldati e-õiguse portaalis http://eoigus.just.ee/ eelnõu projekt nimega "Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja looduskaitseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus". Avades faili, mis kannab nime eelnõu.pdf, loeme kahelt esimeselt realt järgmist: „Eelnõu, 02.09.2008“. Seega on tegemist on eelnõuga, mille koostamine on lõpetatud nimetatud kuupäevaga.

15.09. kohtusid keskkonnaminster ja kantsler Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni (TA LKK), Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUS) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) esindajatega, et arutada plaanitavaid reforme. Kohtumisel ütles minister, et keskkonnaministeeriumi töörühm on suvel palju töötanud ja välja on pakutud mitmeid reformivariante, mille vahel nüüd tuleb teha valik. Ettepanekud on oodatud ja otsuse tahaks teha septembri lõpuks, kuid mingit asjatut kiirustamist samuti pole vaja. Meie palvele saada täpsemaid alusmaterjale plaanitud muudatuste kohta öeldi, et neid veel pole ja väga palju detaile tuleb veel töö käigus täpsustada.

25.09. toimus ELUS ja TA LKK ühine koosolek, kus arutati looduskaitse reformikavadega seonduvaid küsimusi. Koosoleku lõppedes ootas meid ees keskkonnaministeeriumi pressiteade, et samal päeval toimunud valituse istungil kiideti ministeeriumi poolt esitatud reformikava heaks. Kusjuures informatsiooni, et nimetatud küsimus valitsuse istungi päevakorda võetakse, eelnevalt valitsuse briifinguruumis ei olnud. Tähendab, küsimuse otsustamisega hakkas miskipärast väga kiire.

Tulles tagasi eelnõu koostamise kuupäeva, 02.09.2008 juurde selgub, et 15.09. toimunud kohtumine oli vaid kaasamise immiteerimine juba varem siseringis tehtud otsuste läbisurumiseks. Täpne reformikava oli olemas juba 02.09. Rääkida siinkohal Aarhusi konventsiooni täitmisest oleks enesepett. Kas aga ministeeriumi töörühmad üldse sisulist tööd tegid, selles osas tekib pigem kahtlus. Kõige kahetsusväärsem on aga asjaolu, et TA LKK, ELUS ja EKO esindajatega kohtudes esitas minister meile teadlikult valeinformatsiooni väites, et täpsemaid taustamaterjale kavandatavate muudatuste kohta veel olemas pole. Rahvakeeles öeldakse selle kohta, et minister valetas.

On loomulik, et tekib küsimus: Miks looduskaitse reformi sellise kiirusega, varjatult ja suletud uste taga läbi surutakse? Seosed hakkavad paika loksuma, kui panna kõrvuti mõned faktid.

  1. Keskkonnaminister on oma suhtumist looduskaitsesse väljendanud suhtumisega Natura aladesse. 11.04.2007 ilmunud artikkel (
    2. http://arileht.ee/?uudised=381524) kandis pealkirja: „Tamkivi: Natura alad on ebaolulised“.
  2. Kiirustades ja salamisi saadakse 25.09.2008. valitsusele heakskiit keskkonnaministeeriumi väga kitsas siseringis valminud ja avalikkuse eest kiivalt varjatud reformikavale, mis muudab oluliselt looduskaitse korraldust.
  3. Ivar Puura analüüs looduskaitses reformi ja sealhulgas lähitulevikus planeeritud EL vahendite osas (vt.
    4. http://www.epl.ee/sartikkel/2270 ja http://www.epl.ee/sartikkel/2272) näitab, et kavandatava reformi tulemusel võib looduskaitse ilma jääda olulises osas eurotoetustest. Teisisõnu, niigi alafinantseeritud looduskaitse olulisus väheneb veelgi ja päris hästi toimima hakanud Riikliku Looduskaitsekeskuse haldussuutlikkus paisatakse taas reformisegadustesse.
Eeltoodut kokku võttes saab teha väga kahetsusväärse järelduse: looduskaitse kui arengu takistus on tarvis muuta kuulekaks käsutäitjaks ja kaasa aitajaks, et Eestis saaks täidetud püha eesmärk saavutada vähemalt viies edetabelikoht mingis riikide pingereas. Kui keegi ministeeriumist hakkab ütlema, et eelnõus olev kuupäev oli näpukas, siis siit tuleb lihtne järeldus, et ilmselt on ka ülejäänud reformimaterjal näpukaid täis või on kogu reform üks näpukas.

Urmas Tartes
Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees

Postitaja: Unknown kell 21:26
Sildid , ,

Pöördumine: Keskkonnaministeeriumi juhtkonna tegevus on keskkonna- ja riigivaenulik

Lp Eesti Vabariigi President
Lp Eesti Vabariigi Valitsus

Keskkonnaministeeriumi juhtkonna tegevus on keskkonna- ja riigivaenulik.


Allakirjutanud Eesti keskkonnaorganisatsioonid peavad keskkonnaministeeriumi praeguse juhtkonna tegevust Eesti elanike heaolu, riigi majanduslikku olukorda ja demokraatlikku riigikorraldust kahjustavaks ning on keskkonnaministeeriumi praeguse juhtkonna suhtes usalduse kaotanud.

Tulenevalt looduskaitse haldusreformi läbiviimise protsessist ja selle käigus selgunud asjaoludest oleme seisukohal, et keskkonnaministeeriumi juhtkonnal puudub pädevus ja usaldusväärsus ministeeriumi haldusala tegevuste juhtimiseks ja korraldamiseks. Nii avalikkusega suhtlemisel kui kohtumisel keskkonnaorganisatsioonidega on ministeeriumi juhtkond looduskaitse haldusreformi selgitamisel teadlikult loonud olukorrast vale ettekujutuse ja varjanud informatsiooni.

Keskkonnaorganisatsioonid ja ministeeriumi juhtkond peavad juba aastaid regulaarselt ümarlauakohtumisi, et arutada aktuaalseid keskkonnaküsimusi. Organisatsioonid ei näe hetkel põhjust kohtumisi jätkata, kui ministeeriumi juhtkond küsimustele ausa vastamise asemel informatsiooni varjab.

Keskkonnaministeeriumi praeguse juhtkonna tegevust on iseloomustanud hoolimatu suhtumine keskkonnaprobleemidesse ja kodanikuühiskonna põhimõtete eiramine. Praeguse looduskaitse haldussüsteemi reformimise kõrval võib näidetena esile tuua veel põlevkivi arengukava, RMK reformi, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise, GMO keskkonda viimise seaduse muutmise, mitmete kõrge looduskaitselise väärtusega alade kaitsestaatuse andmisega põhjendamatu venitamise (nt Ropka-Ihaste ja Suurupi kaitseala) jm.

Käesolevaga palume Vabariigi Valitsusel kuni alternatiivide teadmistepõhise analüüsini peatada puudulikult ettevalmistatud looduskaitsehalduse reformiga seotud seaduse-eelnõude menetlemine, saata need tagasi Keskkonnaministeeriumisse ning nõuda laiapõhjalist, eksperte kaasavat analüüsi ja arutelu.

Ühtlasi pöördume Vabariigi Presidendi poole abipalvega leida võimalus oma nõustajate ning vajadusel täiendavate akadeemiliste ekspertide ja loodushoidjate abiga kutsuda üles valitsust sisuliselt süvenema kavandatavate muudatuste riskidesse, toetades seeläbi haritlasi ja loodushoidjaid kodanikuühiskonna ja Eesti loodusressursside kaitsel.


Lugupidamisega,

Eesti Looduseuurijate Selts
Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon
Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Info:

  • Marek Sammul 527 6204,
  • Urmas Tartes 506 4093


Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni:
Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring.

Koopia:
  • keskkonnaminister Jaanus Tamkivi,
  • keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus

Postitaja: Unknown kell 00:05
Sildid , ,
Tellimine: Postitused (Atom)