Uudised

11. juuli 2008

Mis toimub enne pardipesu?

Mõttevahetustest pardipesu (kas pole tore sõna?) teemadel on koorunud välja küsimus, et mida siis ikka riiklik looduskaitse teeb õlireostuse ennetamiseks. Olen teadlikult senini vältinud Loodusajas tehnilisi mereohutuse teemasid, kuid ilmselt asjata.

Olen korra juba maininud ajaveebis, et mereohutus ja merekeskkonna kaitse hõlmab endas kompleksi õiguslikke, halduslikke ja tehnilisi meetmeid, kuhu on kaasatud reeglina mitmeid erinevaid erinevate riikide ametkondi (ka välisteenistused). Samas olen jätkuvalt arvamusel, et mereohutus ei ole looduskaitseküsimus. Vaatame nüüd lühidalt, mis meie kodusel Läänemerel toimub. Erilist rõhku on senini pööratud Soome lahele, kus laevaliiklus on võtnud kesklinna autoliiklusega võrreldava ilme.

Keskne merereostuse avastamise ja likvideerimise kohustus on meil Piirivalveametil, kes teeb selleks koostööd erinevate sise- ja välismaiste institutsioonidega. 2000. aastal anti nii kohustused kui ka vajalikud vahendid Keskkonnainspoektsioonilt üle Piirivalveametile. Vt üldülevaadet siit. Lisaks tegeleb Piirivalveamet ka otsingu- ja päästetegevusega. Jätkuvalt teeb Piirivalveametiga koostööd Keskkonnainspektsioon.

Mereohutuse ja laevaliikluse korraldamisega tegeleb meil Veeteede Amet. Arvestades Soome lahel üha tiheneva laevaliiklusega, on Soome, Eesti ja Venemaa asutanud ühise Soome lahe laevaettekannete süsteemi GOFREP, mis on leidnud huvi ja tunnustamist mitmelt poolt. Laevaliikluse korraldamine koosneb peale GOFREPi omakorda ka Laevaliiklusteenindusest VTS. Vt antud temaatika kohta järgmisi linke:

ametkonnad:

artiklid:
Väikese ülevaate tehnilistest mere jälgimise vahenditest saab Mereblogist.

Meelega puudutasin selles väikeses ülevaates vaid mõningaid haldus- ja tehnilisi lahendusi. Samuti jätsin kõrvale keskkonnavastutuse ja -hüvitamise valdkonna. Omaette suur teema on aga ka rahvusvaheline mere- ja keskkonnaõigus, samuti ühepõhjaliste tankerite liikumiskeelu küsimused Läänemeres.

Võib arvata, et peale Soome lahe laevaliikluse korraldussüsteemi lõplikku käivitumist, võib kõne alla kerkida ka sarnase süsteemi plaanimine kogu Läänemere jaoks.

Kõik see kokku peab vähendama tunduvalt suurte mereõnnetuste riski Läänemeres tervikuna, eriti aga Soome lahes.

Aga Keskkonnaministeerium koos Riikliku Looduskaitsekeskusega? Keskkonnaministeeriumile jääbki peale üldise keskkonnaseire koordineerimise justnimelt reostuse likvideerimine. Sarnane on tööjaotus ka mitmel pool mujal, kui tegemist on nii keeruka süsteemiga nagu seda meri on.

Siit tulenevalt ongi tähtis selgeks vaielda, et millal on mõistlik parti pesta ja millal mitte, kui palju riiklikul tasandil sellesse panustada ning mis on kogu aktsiooni mõte.


Foto: Teet Koitjärv.
Fotol on Pilppa kanal Soomes (Lõuna-Savo, Heinävesi vald).