Loodusaja peegeldus

Loodusaja ajaveebis ilmunud artiklid on peegeldatud nüüd ka Teet Koitjärve kodulehel www.koitjarv.pri.ee.

Otselink: http://www.koitjarv.pri.ee/index.php/et/ajaveeb-menyy/loodusaeg-peegeldus

Peegeldusel on ka oma rss-voog.


Head lugemist!

Soome looduse seisundi portaal (luonnontila.fi)

Soome Keskkonnaministeerium ja Soome Keskkonnakeskus (SYKE) on avanud Soome looduse seisundi portaali luonnontila.fi. Portaali eesmärk on anda teadustööl põhinevat ja ajakohast teavet Soome looduse seisundi ja selle muutumise kohta. Mitmed esitatud andmed on avalikkuse ees esmakordselt.

Portaalis esitatud looduse seisundit kirjeldavad mõõdikud on valitud teadusasutuste, ametnike, kõrgkoolide ja mittetulundussektori koostöö tulemusena. Valiku eesmärgiks oli saada võimalikult põhjalik ja kõikehõlmav pilt Soome loodusest. Kõnealustel mõõdikutel on ka igapäevaelus oluline roll, sest nende alusel saab teha otsuseid, kuidas tulevikus looduse seisundit parandada.

Muuhulgas näitavad mõõdikud selgelt, et Soome pole senini suutnud täita Euroopa Liidu poolt võetud eesmärki - lõpetada loodusliku mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks. Samas on suurenenud võimalus, et see eesmärk saavutatakse 2020. või 2050. aastaks, kui kliimamuutus siin omi korrektuure ei tee.

Soome looduse seisundi mõõdikud on jaotatud 12 rühma:

• mets
• soo
• Läänemeri
• sisevesi
• põllumajanduskeskkond
• tundra
• tehiskeskkond
• rand
• kalju ja vallseljak
• kliimamuutus
• võõrliigid
• rahvusvahelised mõõdikud.

Näiteks metsade osas võetakse arvesse nii metsast väljaveetavat puitu, pinnasetöid raielangil, metsauuendust, metsateid kui ka liigirikkust (sh ohustatud liike), elustikku, fragmenteerumist  jms - kokku 17 erinevat mõõdikut.

Ühtekokku on erinevaid mõõdikuid umbes 100.

Portaal on valminud ÜRO rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse aasta (2010) raames. Aasta jaoks on Soomes kasutusele võetud ka oma logo.

Hundid Yellowstone rahvuspargis

Ajakirja National Geographic märtsinumbri (2010) esikaanelugu on huntidest maailma esimeses, Yellowstone rahvuspargis ja selle lähiümbruses Kaljumäestikus (Glacier'i rahvuspark, Grand Teton'i rahvuspark, Clearwater'i rahvusmets).

Huntidest, nende hävitamisest, tagasitoomisest, kaitsest ja... uuesti küttimisest.

Lihtsalt on aga ära seletatud hundi roll Yellowstone ökoloogilises süsteemis. Joonis Enne & pärast hunte näitab piltlikult, mis hundist tegelikult sõltub.

Algupärane pilt: http://ngm.nationalgeographic.com/2010/03/wolf-wars/wolf-illustration

Pildid: nationalgeographic.com 


Vt ka:

• Yellowstone veebikaamerad
• Yellowstone hundid

Kõre Vikerraadios (ERR)

Tänases Vikerraadio saates Labor rääkis Riinu Rannap kõredest (varasema nimega juttselg-kärnkonn) - nende levikust, elupaikadest ja kaitsest.

Oma praeguse nime on kõre saanud isasloomade pulmahäälitsuse järgi. Rohkem sellest huvitavast loomast kuula aga saate Labor arhiivist.

Head kuulamist!

Kõrelinke:

• Kõre.
• Tegevuskava kõre Bufo calamita kaitseks Eestis (Keskkonnaministeerium, 2004).
• AmphibiaWeb.
  
• Rainer Kerge. Kõret kaitstakse buldooseri ja lehmaga (Loodusesõber 5/2002).
• Riinu Rannap. Kõre - hääbuv liik rannaniitudel (Eesti Loodus 9/1998). 

Kõrge autasu Soome Metsaameti looduskaitsedirektorile

Täna, Soome iseseisvuspäeval, on Soome Vabariigi President Tarja Halonen andnud Valge Roosi Rüütelkonna I klassi teenetemärgi Soome Metsaameti (Metsähallitus) looduskaitsedirektor Rauno Väisäsele (Rauno Väisänen).

Loodusaeg õnnitleb Rauno Väisäst kõrge aumärgi saamise puhul ning soovib õnne ja edu looduskaitse edendamisel!

Foto: Rauno Väisänen seminaril Lahemaa Looduskeskuses Palmses (08.09.2005). Autor: Teet Koitjärv

UNESCO maailmapärand Googles

Google on koostöös UNESCOga toonud oma kaardirakendustesse (Google Earth, Google Maps, Street View) virtuaalretked UNESCO maailmapärandiobjektidel. Esialgu on võimalik teha virtuaalretki vaid nende riikide maailmapärandiobjektidel, kus tänavavaated (Street View) on juba kogutud."Praegu on tegemist 19 erineva objektiga," teatab Google oma ajaveebis. Lähikuudel valik kindlasti laieneb.

Alusta UNESCO maailmapärandiobjektide virtuaalretki siit.

Uus Selkämeri rahvuspark on Soomes asutamisel

Juba pikka aega on arutatud uue rahvuspargi asutamise üle Lääne-Soome rannikule, nn rahvuspargitule alale Põhjalahe rannikul. 02.10.2009.a tegigi Soome valitsus oma väljasõiduistungil Turus põhimõttelise otsuse Selkämeri rahvuspargi asutamise kohta. Esimese ettepaneku rahvuspargi asutamiseks Rauma lähistele on teinud aga Soome Looduskaitseliidu Satakunna piirkondlik organisatsioon juba 1995. aastal. Hiljem võimalikku ala laiendati ning Soome valitsus loodab, et Soome parlament võtab Selkämeri rahvuspargi seaduse vastu 2010. aasta jooksul, millega rahvuspark siis ka tegelikult asutatakse.
Tulevase rahvuspargi piirid on esialgu veel täpsemalt määratlemata, kuid park hakkab hõlmama tõenäoliselt mereala Merikarviast Põhja-Satakunnas kuni Kustavini Päris-Soomes (Varsinais-Suomi). Rahvuspark, olles ligi 200 km pikkune, haaraks endasse põhjaosas karget põhjamaist loodust okaspuudega ning lõunas keskeuroopalikke tammesalusid. Selkämeri rahvuspargiga hakkaks vahetult piirnema tuntud turismimagnet Reposaari ning UNESCO maailmapärandinimestikus olev Rauma vanalinn. Parki jäävad mitmed saarestikud (Oura, Luvia, Rauma, Kustavi) ning peale merelooduse, geoloogiliste mälestusmärkide ja elustiku kaitse saab olulise koha ka omapärase kultuuripärandi kaitse.

Tulevane rahvuspark piirneb ka meile ajalooliselt olulise Uusikapunki linnaga, kus sõlmiti 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel rahuleping, millega Eesti alad läksid Venemaa koosseisu.

Kui Satakunna maakonnaliit on algusest peale rahvuspargi asutamist toetanud ja selle eest ka võidelnud, siis lõunapoolne Päris-Soome maakonnaliit ja sealsed omavalitsused on olnud projekti vastu pehmelt öeldes kriitilised. Satakunnas hinnatakse rahvuspargi turismi elavdavat mõju ning peetakse seda oluliseks arengumootoriks. Päris-Soomes aga peljatakse, et rahvuspark hakkab takistama piirkonnale olulist tööstuslikku kalapüüki. Viimased aastad, eriti aga viimased kuud, ongi kulunud Soome Metsaameti (Metsähallitus) ja rahvuspargi idee eestkõnelejate suhtlemisele erinevate skeptiliste huvirühmadega Päris-Soomes, et vähendada vastuseisu rahvuspargile.

Vt ka:

• Juhani Korpinen. Kansallispuistosta lisäväriä Selkämerelle (pdf)
• Selkämeren kansallispuisto HETI. YLE Satakunta, 29.10.2009
• Maakuntapomot eivät laajentaisi kansallispuistoa Vakka-Suomeen. Turun Sanomat, 19.10.2009
• Ympäristöministeriö esittää Selkämeren kansallispuiston perustamista ensi vuonna. YLE, 16.09.2009 
• Selkämeri saa uuden kansallispuiston. Helsingin Sanomat, 02.10.2009
  
• Pääkirjoitus. Kansallispuiston laajennuksesta myrskyvaroitus Selkämerelle. Turun Sanomat, 07.09.2009
  

Foto: Vana Rauma. Autor Teet Koitjärv

Euroopa kaitsealade päev - 24. mai

Euroopa looduskaitse pühitseb täna suurt tähtpäeva - 100 aastat tagasi, 24. mail 1909, asutas Rootsi Riigipäev korraga 9 rahvusparki. Üheksa esimest rahvusparki Euroopas - Abisko, Ängsö, Garphyttan, Gotska Sandön, Hamra, Pieljekaise, Sånfjället, Sarek ja Stora Sjöfallet. Rootsis tähistatakse suurt sündmust täna Skanseni vabaõhumuuseumis Stockholmis kui ka mujal ning 9. septembril Strömstadi vallas, kus kuningas Carl XVI Gustaf avab Rootsi uusima, 29. rahvuspargi - Kosterhaveti.

Föderatsiooni Europarc eestvedamisel tähistati 24. mail Euroopa kaitsealade päeva esmakordselt kümme aastat tagasi - tõstmaks esile kaitsealade, sealhulgas rahvusparkide, tähtsust looduskaitses ning tuletamaks meelde üleeuroopalisi looduskaitsearenguid. Tänavuse Euroopa kaitsealade päeva teema on "Noored - meie kaitsealade tulevik".

Kui möödunud aastal pidin Loodusaja ajaveebis 24. mail kurvalt tõdema, et Euroopa kaitsealade päeva Eestis keegi suurt ei tähista, siis käesoleval aastal on tunda muutusi. Keskkonnaamet ja Keskkonnaameti regioonid on juba varakult teada andnud mitmetest üritustest, mis muuhulgas Euroopa kaitsealade päeva tähistamiseks on mõeldud.

Head Euroopa kaitsealade päeva!


Lingid:

• Looduse aasta 2009 (Naturens år 2009)
• Föderatsiooni Europarc teemalehekülg
• Soome Metsaamet tähistab Euroopa kaitsealade päeva
  

Timo Tanninen hommikutelevisioonis (refereering)

Soome Ringhäälingu (YLE) esimese kanali hommikuprogrammile Ykkösen aamu-tv andis täna intervjuu Soome Keskkonnaministeeriumi Looduskeskkonna osakonna värske juhataja Timo Tanninen.

Timo Tanninen asub ametisse kuu aja pärast, 1. aprillil 2009.

Uus osakond kannab Looduskeskkonna osakonna nime seetõttu, et Soome Keskkonnaministeeriumis on juba ammu olemas ka Tehiskeskkonna osakond.

Küsimusele, mis valdkond Timo Tannisele kõige südamelähedasem on, vastas intervjueeritav, et selleks alaks on metsade kaitse, mis johtub tema hariduslikust taustast. Soome metsade olukorrale võib vaadata mitme pilguga, sõltuvalt eesmärgipüstitusest. Kui võrrelda Soome metsade olukorda mitmete teiste maade metsade olukorraga, siis võiks justkui rahul olla. Kui soovitakse aga saavutada pikaajalist Soome metsade säästvat arengut, ökoloogilist kestvust, siis on Soomes arenguruumi veel küllaga.

Tähtsuselt tahapoole ei tohi jätta ka Läänemere küsimusi. Mõnigi teadlane peab Läänemerd maailma saastunuimaks mereks - siin on kõigil küll väga palju veel ära teha. Ka Soomes pole ellu viidud kõiki neid lubadusi, mida Valitsuse tasandilgi on kunagi lubatud. Tehes ära kõik, mis on kunagi otsustatud, oleks iseenesest juba väga suur samm paremuse poole.

Samuti tuleb väga tõsiselt suhtuda Soome lahe põhja gaasitoru (NordStream) ehitamise keskkonnamõjude hindamisse. Kuna merepõhi on meil künklik, siis on eriti suur väljakutse, kuidas saavutatakse toru ehitus (lõhkamised jms), ilma et merekeskkonnale tõsist kahju ei tekitata. Ka poliitikud on öelnud, et kui keskkonnamõjude hindamise tulemusena jõutakse seisukohale, et ehitusega tehakse merekeskkonnale pöördumatut kahju, siis ehitusluba anda pole võimalik. See on väga õige lähenemine antud keskkonnaküsimusele.

Praeguse majanduskriisi olukorras hoiab kokku nii Soome riik kui ka Euroopa Liit ning väga lihtsalt võidakse vähendada ka looduskaitserahastust - hoida kokku ka siin. Samas ma näen ise asju nõnda, et meil on suuri looduskaitselisi väljakutseid ning Soome riik on võtnud rahvusvahelisi kohustusi looduskaitsevallas, mida tuleb täita. Meil pole tegelikult võimalik looduskaitserahastamist lõigata. Vastupidi, rahastamist tuleb lisada, et saavutada ametlik eesmärk - soodne looduskaitseline seisund kõikidele Soome loodustüüpidele ja liikidele.

Loomulikult on looduskaitsetöö efektiivsuse tõstmine igati asjakohane tegevus. Rahastamist ei tohi aga kärpida vaid kärpimise pärast.

Keskkonnahalduse muutused seisavad ees ka Soomes - piirkondlikud keskkonnateenistused ühendatakse piirkondlike töö-ja ettevõtluskeskustega. Oluline on, et reformi käigus säiliks keskkonnavaldkonna iseseisvate otsuste tegemise võime ja õigus. Et ei juhtuks nõnda, kus juht, kes keskkonnavaldkonnas pole üldse pädev, teeks otsuseid üle valdkondliku juhi pea. Keskkonnavaldkonna iseseisvus peaks säilima ka uues struktuuris.

Loomulikult, ka keskkonnainimesed peavad tegema rohkem koostööd muude valdkondade inimestega. Looduskaitseorganisatsioonid, kaasa arvatud WWF, on selle refmori tulemuste üle mures. Kardetakse, et kannatajaks võib jääda Soome loodus ja selle kaitse. Samas sõltub kõik viisist, kuidas reform ellu viiakse.

Koostööd tuleb tõhustada, aga kõike ühte patta kokku panna pole mõtet. Valdkondade vahel peavad säilima selged piirid. Koostöö on aga eriti tähtis, sest Soomes on traditsiooniliselt olnud erinevate ministeeriumide vahel liiga kõrged müürid.

Timo Tanninen viibib ka ise vabal ajal meelsasti looduses - metsas, järvedel, saartel.


Lingid:

• soomekeelne intervjuu YLE Areena kodulehel
• YLE aamu-tv

Foto teleriekraanilt (YLE 1): Teet Koitjärv