Keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorralduse variandid

Riigikogu liige hr Valdur Lahtvee edastas Loodusajale Keskkonnaministeeriumi 04.09.2008.a kirja nr 1-2/39285-2 Riigikogule, millega Keskkonnaministeerium vastas hr Valdur Lahtvee poolt 21.08.2008.a esitatud kirjalikele küsimustele (kiri nr 1-9/82).

Loodusaeg on alati pidanud oluliseks looduskaitseprotsesside (ka looduskaitsehaldusreform) avatust ning dialoogi edendamist Århusi konventsiooni vaimus. Kõnealune dokument ei sisalda ka ühtegi juurdepääsu- ega avaldamispiirangut. Seetõttu peab Loodusaeg oluliseks antud dokumendi kättesaadavaks tegemise kõigile huvilistele.

Keskkonnaministeeriumi 04.09.2008.a kiri nr 1-2/39285-2:


Edastame Teile vastused Riigikogu liikme Valdur Lahtvee poolt esitatud kirjalikele küsimustele.

1. Milliseid variante Keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorraldamiseks on praeguseks juhtgrupp arutanud?

Keskkonnahalduse ümberkorraldamise ettevalmistamiseks moodustas minister juhtgrupi ja töögrupi. Töögrupi ülesanne oli kaardistada Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala täitev-korraldavad funktsioonid, analüüsida nende teostuse korraldust ning teha saadud andmete alusel juhtgrupile ettepanekud funktsioonide teostamise parendamiseks. Töögrupp analüüsis kuut võimalikku alternatiivi (vt lisa):

• I alternatiiv - niinimetatud miinimumalternatiiv, mis sisaldab KKM keskkonnateenistusteja KKM osakondade baasil uue valitsusasutuse moodustamist. Kõik teised asutused jätkaksid tegevust endisel kujul ja endiste funktsioonidega;
• II alternatiiv - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse lubade- kooskõlastuste andmisega seotud funktsioonid, teise asutusse järelevalve funktsioonid ning kolmandasse asutusse suurem osa andmekogude pidamise, seireandmete kogumise, andmeanalüüsi ja aruandlusega seotud funktsioone. Muudatused ei mõjutaks Riikliku Looduskaitsekeskuse praeguseid funktsioone;
• III alternatiiv - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse täitevvõimu funktsioonid (load, kooskõlastused, järelevalve), teise asutusse andmehõive ja seirega seotud funktsioonid ning kolmandasse asutusse looduskaitsega seonduvad korraldavad funktsioonid;
• IV alternatiiv - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse täitevvõimu funktsioonid (välja arvatud kaitsealade valitsemine), teise asutusse andmehõive ja seirega seotud funktsioonid ning kolmandasse asutusse kõik looduskaitsega seonduvad funktsioonid;
• V alternatiiv - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse täitevvõimu funktsioonid ja teise asutusse andmehõive ja seirega seotud funktsioonid. Looduskaitsetööde teostamine ja külastuse korraldamine antakse Riigimetsa Majandamise Keskusele;
• VI alternatiiv - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse täitevvõimu funktsioonid ning andmehõive ja seirega seotud funktsioonid. Maa-ametisse antakse üle keskkonnaandmekogude ja infosüsteemidega seotud funktsioonid ning Riigimetsa Majandamise Keskusele looduskaitsetööde teostamine ja külastuse korraldamine.

Eeltoodud alternatiivide analüüsimise järgselt pakkus töögrupp võimalike lahendustena välja kolm alternatiivi (vt lisa):

• I alternatiiv - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse lubade- kooskõlastuste andmisega seotud funktsioonid, kaitsealade valitsemise ja korraldamisega seotud funktsioonid, andmehõive ja seirega seotud funktsioonid ning teise asutusse keskkonnajärelevalve funktsioonid;
• II alternatiiv - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse täitevvõimu funktsioonid (välja arvatud kaitsealade valitsemine), andmehõive ja seirega seotud funktsioonid (välja arvatud looduskaitsega seotud andmehõive ja seire) ning teise asutusse kõik looduskaitsega seonduvad funktsioonid;
• III alternatiiv - alternatiiv, milles koondatakse ühtse asutusse täitevvõimu funktsioonid (load, kooskõlastused, järelevalve), andmehõive ja seirega seotud funktsioonid ning kõik looduskaitsega seotud funktsioonid.

2. Millist varianti ja millistel kaalutlustel peetakse praegu sobivamaks?

Juhtgrupp eelistab mõningate täienduste ja muudatustega VI alternatiivi, ehk võimalust, et üheks asutuseks liidetakse keskkonnateenistused, Riiklik Looduskaitsekeskus, Keskkonnainspektsioon ja Kiirguskeskus ning kaitsekorralduskavades määratud looduskaitsetööde teostamise ja külastuskorralduse funktsioonid pannakse Riigimetsa Majandamise Keskusele. Juhtgrupi hinnangul tuleks Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus kaasata ümberkorraldustesse kaheetapiliselt, sest andmekogude ja infosüsteemide põhjalikuks analüüsiks on vaja lisaaega.

Juhtgrupi arvamus on, et nimetatud alternatiiv võimaldab kõige paremini lahendada keskkonnahalduse praegusest korraldusest tulenevaid probleeme. Ehk ühtse asutuse loomine aitaks vältida tööülesannete dubleerimist ja killustatust, parendaks spetsialistidevahelist infovahetust ning süsteem muutuks Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega suhtlevate inimestele ja ettevõtjatele lihtsamini mõistetavaks. Funktsioonide süsteemsem korraldus ning ühise tugistruktuuri loomine võimaldaks seadusest tulenevaid funktsioone täita ka kahaneva riigieelarve tingimustes.


3. Milliseid spetsialiste ja eksperte on juhtgrupi töösse kaasatud?

Juhtgrupi hinnangul tunnevad keskkonnahalduse kitsaskohti kõige paremini Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas töötavad inimesed. Sellest tulenevalt moodustati juhtgrupi ettepanekul keskkonnaministri käskkirjaga töögrupp kuhu kuuluvad Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni asedirektor Agu Leivits, Keskkonnainspektsiooni analüüsi ja planeerimise osakonna juhataja Katri Känkinen, Jõgevamaa keskkonnateenistuse keskkonnakorralduse spetsialist Helen Manguse ning ministeeriumi nõunik Kristina Grau. Töögrupp kaasas funktsioonide kaardistamisse ning funktsioonide täitmise korralduse analüüsimisse kõik puudutatud asutused ning ministeeriumi osakonnad ja keskkonnateenistused. Seega on väga suur hulk spetsialiste ja eksperte andnud oma hinnangu, millised on keskkonnahalduse probleemid ning millised võiksid olla lahendused.


4. Milliseid variante pidasid sobivmaks eksperdid?

Keskkonnahalduse parendamise võimalikke alternatiive on arutanud juhtgrupp ja töögrupp. Alates käesolevast nädalast toimuvad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasisesed ja -välised arutelud.


5. Kas minister on rahul juhtgrupi tööga ja kavatseb selle tööd arvestada?

Keskkonnahalduse ümberkorraldamise protsess on pooleli ja lõplikud otsused langetamata, mistõttu on vara lõplikke hinnanguid anda.


Lugupidamisega

Jaanus Tamkivi
Minister


Lisa: keskkonnahalduse ümberkorraldamise alternatiivid 9 lehel 1 eks

Kristina Grau 626 2847



LISAD:

TÖÖGRUPIS ARUTLUSEL OLNUD ALTERNATIIVID

I ALTERNATIIV - miinimumalternatiiv, mis sisaldab KKM keskkonnateenistuste ja KKM osakondade baasil uue valitsusasutuse moodustamist. Kõik teised asutused jätkavad tegevust endisel kujul ja endiste funktsioonidega.

II ALTERNATIIV - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse lubade- kooskõlastuste andmisega seotud funktsioonid, teise asutusse järelevalve funktsioonid ning kolmandasse asutusse suurem osa andmekogude pidamise, seireandmete kogumise, andmeanalüüsi ja aruandlusega seotud funktsioonid. Muudatused ei mõjuta Riikliku Looduskaitsekeskuse funktsioone.

III ALTERNATIIV - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse täitevvõimu funktsioonid (load, kooskõlastused, järelevalve), teise asutusse andmehõive ja seirega seotud funktsioonid ning kolmandasse asutusse looduskaitsega seonduvad korraldavad funktsioonid.
IV ALTERNATIIV - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse täitevvõimu funktsioonid (välja arvatud kaitsealade valitsemine), teise asutusse andmehõive ja seirega seotud funktsioonid ning kolmandasse asutusse kõik looduskaitsega seonduvad funktsioonid.

V ALTERNATIIV - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse täitevvõimu funktsioonid ja teise asutusse andmehõive ja seirega seotud funktsioonid. Looduskaitsetööd ja külastuse korraldamine antakse Riigimetsa Majandamise Keskusele.
VI ALTERNATIIV - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse täitevvõimu funktsioonid ning andmehõive ja seirega seotud funktsioonid. Maa-ametisse antakse üle keskkonnaandmekogude ja infosüsteemidega seotud funktsioonid ning Riigimetsa Majandamise Keskusele looduskaitsetööde teostamine ja külastuse korraldamine.


TÖÖGRUPI ETTEPANEKUD JUHTGRUPILE

I ALTERNATIIV - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse lubade- kooskõlastuste andmisega seotud funktsioonid, kaitsealade valitsemise ja korraldamisega seotud funktsioonid, andmehõive ja seirega seotud funktsioonid ning teise asutusse keskkonnajärelevalve funktsioonid

II ALTERNATIIV - alternatiiv, milles koondatakse ühte asutusse täitevvõimu funktsioonid (välja arvatud kaitsealade valitsemine), andmehõive ja seirega seotud funktsioonid (välja arvatud looduskaitsega seotud andmehõive ja seire) ning teise asutusse kõik looduskaitsega seonduvad funktsioonid.

III ALTERNATIIV - alternatiiv, milles koondatakse ühtse asutusse täitevvõimu funktsioonid (load, kooskõlastused, järelevalve), andmehõive ja seirega seotud funktsioonid ning kõik looduskaitsega seotud funktsioonid.

Soome rahvusparkides piisab külastajaid (refereering)

Värske Soome Metsaameti (Metsähallitus) infoleht metsä.fi (august (4), 2008) avaldab sellise pealkirja all artikli, kus märgitakse, et Metsähallituse rahvusparkides käis 2007. aastal 1,6 miljonit külastajat - 6% eelmisest aastast rohkem. 15 aasta jooksul on külastajate arv kolmekordistunud. Kõige soositumad on Põhja-Soome suured rahvuspargid, milledele järgneb pealinnalähedane Nuuksio.

Loodusturism on Soomes kõige kiiremini kasvav turismiliik. Põhiosa külastajaid piirdub Lõuna-Soome ja turismikeskuste vahetus läheduses olevate rahvusparkidega. Üha kasvavate masside teenindamiseks ja ohjamiseks vajatakse spetsiaalset struktuuri. Rahvusparkide hoidmise hulka kuulub muuhulgas ka matkaonnide ja lõkkeplatside hooldamine, infotahvlite ja matkaradade ehitamine ja hooldamine, samuti põletispuude olemasolu tagamine ja jäätmemajandus. Aastal 2007 olid Metsähallituse loodusteenuste kogukulud 54,5 miljonit eurot.

Keerulisemaks muutuv finantsolukord sunnib pidevalt hindama, milliseid teenuseid kasutab võimalikult suurem hulk inimesi ja milliseid võib kärpida. Olemasolevad teenused on plaanis ka edaspidi säilitada külastajaile tasuta kättesaadavatena.

Pidevalt kasvavad külastajatehulgad tekitavad lisapingeid rahvusparkide kaitsekorralduskavade koostamisel ja looduse säästlikul kasutamisel. Kaitsealade kaitse-eesmärkidest peetakse aga jätkuvalt kõvasti kinni. Üheks oluliseks võtteks siinjuures on inimeste suunamine väljaehitatud ja märgitud loodusradadele.


Lingid:

• Loodusesse (Luontoon). Metsähallituse looduses liikumise portaal (soome, rootsi, inglise ja saami keeles)
• Soome rahvuspargid
  

Märgukiri Keskkonnaministeeriumile: Looduskaitsesüsteemi tuleb arendada teadmistepõhiselt

Täna saatsid Keskkonnaministeeriumile ühise märgukirja Eesti TA Looduskaitse Komisjon ja Eesti Looduseuurijate Selts:




Keskkonnaministeerium
Narva mnt. 7A
Tallinn 15172

29.08.2008.


MÄRGUKIRI KESKKONNAMINISTEERIUMILE

Looduskaitsesüsteemi tuleb arendada teadmistepõhiselt


Keskkonnaministeerium on läbi aegade teinud koostööd akadeemiliste loodushoiu-organisatsioonidega ja loodusteadlastest ekspertidega, kaasates neid arengukavade tegemisse ning pidades dialoogi Eesti loodushoiu tulevikku puudutavate strateegiliste sammude osas.

Ka Eesti Looduseuurijate Selts ja Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon on omalt poolt palju panustanud koostöösse riikliku looduskaitsesüsteemiga. Korraldatud on ühisseminare ja ümarlaudu, samuti aga nii teoreetilisi kui praktilisi õppepäevi ja mõttetalguid, kaasates Keskkonnaministeeriumi süsteemi kolleege. Selline lähenemisviis tagab vajaliku kompetentsi kaasamise ning arengustsenaariumite teadmistepõhise analüüsi.

Eeltoodut arvestades teeb meid ärevaks nii praegune looduskaitsesüstemi reformi protsess kui selle võimalikud stsenaariumid, millest mõned näevad ette senise looduskaitsehalduse terviklikkuse lõhkumist ning selle osade üleandmist Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK).

Peamised avalike arutelude etapid juba läbinud RMK arengukava, mis on plaanis kinnitada 12. septembril 2008 ning millele Internetis ettepanekute tegemise lõpptähtaeg on 1. september, ei sisalda looduskaitse ega loodushariduse komponente.

Arengukava projekti kohaselt (www.rmk.ee/arengukava) on RMK "1999. aastal Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille ülesandeks on riigimetsa majandamine ning mitme-külgseks kasutamiseks võimaluste loomine." (vt. lisas toodud väljavõtteid RMK arengukava projektist).

RMK ellukutsumise eesmärkidest, senisest tegevusest ning arengukavast ei ilmne, et RMK-l oleks piisav kompetents ja kogemus looduskaitsealaste tegevuste arendamiseks. Samuti tuleb arvestada huvide konflikti võimalusega ärihuvide ja looduskaitsetegevuste arendamise vahel.

Samal ajal on Keskkonnaministeeriumi poolt 2005. a. Riigikogule esitatud eelnõus "Riiklik Looduskaitse Arengukava aastani 2035" ning Keskkonnahariduse Kontseptsioonis ekspertide poolt Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel põhjalikult analüüsitud Eesti looduskaitse arengustsenaariumeid ning nähtud ette Riikliku Looduskaitsekeskuse võtmeroll riigi esindajana vastavates koostöövõrgustikes ning riikliku looduskaitse elluviimisel.

Kõigi olulisemate arengustsenaariumite puhul on jõutud järeldusele, et Eesti vajab tugevat ja järjepidevat riiklikku looduskaitsesüsteemi, kus töötavad pädevad inimesed ning mis tagab looduskaitse nii mehitatud kui mehitamata kaitsealadel ning väljaspool kaitsealasid. Vaatamata sellele, et eelmisest reformist kosumine võttis aega, on alates 2006. aasta jaanuarist toimiv Riiklik Looduskaitsekeskus praegu selline organisatsioon ning tal on kõik eeldused veelgi tugevneda.

Eestis on juba arutatud riiklike looduskaitseülesannete RMK alluvusse viimist, kui 2004. aastal toimus uue ja ühtse kaitsealade valitsemise organisatsiooni loomine. Toonane protsess ehitati üles kõigi osapoolte kaasamisele ning paljude ekspertide ühistöö tulemusena sündis Riiklik Looduskaitsekeskus oma praeguses vormis. Otsuse langetamisel lähtuti selgest tõdemusest, et organisatsiooni vorm, alluvussuhted ning töökorraldus on määravad selle töö efektiivsuse ja tõhususe kujunemisel. Variant rakendada looduskaitset RMK alluvuses sai aga üheselt negatiivse hinnangu põhjustel, mis on tänagi aktuaalsed: looduskaitset ei saa juhtida äriühing, mille üheks eesmärgiks on olla tulu tootev; ei saa anda eramaade (aga Eestis on palju looduskaitsealuseid maid eraomanduses) üle otsustamise pädevust konkureeriva firma (erametsaomanikud vs. RMK) allüksuse kätte; RMK-d juhib nõukogu, mille otsused on heitlikud, liikmeskond sageli vahetuv ja tihti selgelt poliitilisi huvisid esindav, mis kõik kokku ei taga looduskaitsetöös hädavajalikku stabiilsust; küsitav on õiguslik olukord, kus tulundusasutus hakkaks täitma riigivalitsemise funktsioone jne. 2004. aastal paljude ekspertide ühistööna valminud otsuste kahtluse alla seadmine oludes, kus otsused on end igati õigustanud, näitab lugupidamatust kõigi eelmainitud kavade koostamises osalenute ning saavutatud kokkulepete suhtes.

Väga oluline on Riiklikule Looduskaitsekeskusele osaks saanud tunnustus akadeemiliste koostööpartnerite poolt. Riikliku Looduskaitsekeskus osaleb nii Eesti-sisestes kui rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning on usaldusväärseks partneriks ülikoolidele ja loodushoiuorganisatsioonidele nii riiklikes kui rahvusvahelistes projektides, mille sisuks on looduskaitse ja loodushariduse edendamine. Selle sotsiaalse kapitali ja hästi toimivate koostöövõrgustike väärtus on hindamatu, sest see on võimaldanud Eesti riikliku looduskaitsesüsteemi edendamisse kaasata Eesti teadlaste kompetentsi.

Peame vajalikuks rõhutada, et riikliku looduskaitsesüsteemi, ülikoolide ning akadeemiliste loodushoiuorganisatsioonide koostöö sidusus on üks riigi tugevuse alustalasid. Seda koostööd häirivad sammud nõrgestavad riigi arengusse panustavate teaduses ja kolmandas sektoris tegutsevate inimeste koostöö motivatsiooni riigi institutsioonidega ning nõrgestavad Eesti riiki kui tervikut. Ettevaatamatud sammud mõjuksid katastroofiliselt nii riiklikule looduskaitsele mitte ainult ministeeriumi haldusalas, vaid oleksid palju laiema sotsiaalse mõjuga, purustades ka järk-järgult üles ehitatud koostöövõrgustikud, mis põhinevad partneritevahelisel usaldusel ja lugupidamisel.

Eeltoodust lähtudes teevad Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon ja Eesti Looduseuurijate Selts Keskkonnaministeeriumile järgmised ettepanekud:

(1) peatada looduskaitsehalduse reformi eelnõu valitsusse suunamine;
(2) esitleda selle eelnõu projekti kirjalikult TA looduskaitse komisjonile, Eesti Looduseuurijate Seltsile, HTM-KKM keskkonnahariduse arengukava töörühmale, akadeemilistele ringkondadele ning, vastavalt Aarhusi konventsioonile, ka avalikkusele;
(3) esitleda eelnõu projekti TA looduskaitse komisjoni ja Eesti Looduseuurijate Seltsi ühiskoosolekul.


Lugupidamisega,


Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees - Tõnu Viik, Eesti Looduseuurijate Seltsi president



LISA:

Väljavõtted RMK arengukava projektist:


RMK on 1999. aastal Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille ülesandeks on riigimetsa majandamine ning mitmekülgseks kasutamiseks võimaluste loomine. RMK juhtimise korraldus ning õigused ja kohustused metsa majandajana on kindlaks määratud Metsaseadusega. Lisaks on Riigikogus kokku lepitud, et eesmärgid riigimetsa majandamisele määratletakse riikliku metsanduse arengukavaga. Kehtiv Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010 sõnastabki RMK eesmärkidena metsa ja metsasaaduste võimalikult mitmekülgse kasutamise, kusjuures:

a)sotsiaalseteks eesmärkideks on riigimetsa kasutamine igaüheõiguse alusel ning mitmekülgse tööhõive tagamine, samuti riigikaitse;

b) keskkonnakaitselisteks eesmärkideks on riigimetsa pindala viimine vähemalt 20%-le maismaast, seatud kaitsepiirangute jälgimine metsade majandamisel ning metsakaitseliste nõuete jälgimine ning sellega metsakahjustuste vähendamine;

c) majanduslikeks eesmärkideks on riigitulu teenimine, metsa majandamise saaduste müük turuhinnaga ning riigimetsa majandamiseks vajalike tööde teostamine eraettevõtetega võrreldavas ökonoomsuses.

Piiravate tingimustena on riiklikus arengukavas sõnastatud keeld muuta iseseisvalt riigimetsamaa sihtotstarvet (vältimaks olukorda, kus RMK võiks metsa majandamise asemel hakata tegelema tulutoovamate maakasutusviisidega) ning osaleda puidu töötlemises. Suurema efektiivsuse saavutamiseks ning majandustegevuse parema jälgitavuse tagamiseks on riikliku arengukavaga sätestatud võimalus moodustada RMK-le kuuluvaid äriühinguid; RMK jätkab oma põhitegevuses riigitulundusasutusena.
...

3.2. Metsa elurikkuse säilitamine

Eesti metsi, sh riigimetsi iseloomustab nende suur mitmekesisus ning liigirikkus. Kuigi riigimetsi on aastakümneid majandatud suurte massiividena, on puistute takseertunnustest tuleneva jaotuse alusel ka riigimetsades eraldise suurus keskmiselt ainult 2,5 hektarit. Metsade selline liigendatus loob võimaluse ülemineku- ja puhvertsoonide tekkimise läbi mitmekesiste koosluste tekkeks, samas seab majandamistegevusele kõrgendatud nõudmised. Siiski tuleb just sellise, meile omase metsa elurikkuse säilitamist lugeda RMK põhiliseks ülesandeks, ning seada looduse hoidmiseks kehtestatud majandamispiirangutest kinnipidamine ning ettenähtud -tegevuste täitmine teistele ülimuslikuks eesmärgiks. Eesmärgi täitmist hinnatakse raiutavate alade suurusepiiramisega; loodus- ja keskkonnakaitseliste piirangute järgimist õigusnormide rikkumiste arvuga (tk). Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olemasolevate üldiste keskkonnamonitooringu vahenditega hinnatakse piirangute ja tegevuste ulatuse piisavust ning kehtestatakse vajadusel uusi.
...

4.2. Loodushoiu tegevusvaldkond

Loodushoiu tegevusvaldkonna eesmärgiks on aidata oma tegevustega kaasa elanikkonna loodusteadlikkuse ning -hoidlikkuse kasvatamisele, vähendada selle kaudu metsa kasutamisega kaasnevaid mõjusid metsa ökosüsteemile, parandada inimeste tervist ning pakkuda rahuldust läbi igaüheõigusel tugineva looduses liikumise võimaldamise.


Eesmärgiks on suurenev metsakülastajate arv, mis peaks kasvama 850000 inimeselt 2009. aastal 1 miljoni inimeseni 2012. aastal.

Kuhu ikkagi suundub looduskaitsehaldus? Avalik pöördumine

Oma 12. juuni kirjutises tundsin muret ootamatult algava looduskaitsehalduse reformi pärast. Pean vajalikuks veelkord ära tuua juba kord esitatud mõtte:

Olen üldiselt olnud seisukohal, et institutsiooni reformimine on vastava organisatsiooni oma sisemine asi, sisemine arengustrateegia, mida ei ole vaja pidevalt laia avalikkusega arutada ja diskuteerida. Praegused arengud aga näitavad, et olen sügavalt eksinud. Vaid avalik mõttevahetus ning erinevate huvigruppide ja sidusrühmade kaasamine saab tagada looduskaitsehalduse tasakaalustatud ja mitut pidi läbi mõeldud arengut. Kabinetivaikuses sündinud kokkulepetest sünnib vaid segadust.

Ja nüüd ongi segadus käes! Täna õhtupoolikul jõudis Loodusajani Riikliku Looduskaitsekeskuse juhtide, tuntud ja austatud looduskaitsjate murest murtud pöördumine, mille toon omapoolsete kommentaarideta järgnevalt Teie ette:


AVALIK PÖÖRDUMINE

Eesti looduskaitsehalduse reformist

Lp. peaminister
Lp. keskkonnaminister
Lp. valitsuse liikmed
Lp. Riigikogu keskkonnakaitse komisjon

Käesolev pöördumine on ajendatud murest Eesti, meie ühise kodu tuleviku pärast. Loodushoiu tulevikust sõltub meie tervis ja elukvaliteet ning loodusega ümberkäimisest ja valitsemise tavadest ka Eesti riigi maine.

Hetkel on Eesti looduskaitsesüsteem jagatud mitme organisatsiooni vahel – üksteisest on lahutatud valitsemine, kaitse korraldamine, järelevalve, registri pidamine. Töökorralduse parendamiseks moodustas keskkonnaminister käesoleva aasta 2. juunil oma käskkirjaga nr 645 juhtgrupi, kelle ülesandeks sai ette valmistada Keskkonnaministeeriumi (KKM) haldusala ümberkorraldamine. Vastavalt sellele käskkirjale peab haldusala ümberkorraldamise ettevalmistamine lõpule jõudma hiljemalt 31. augustiks 2008.

Ümberkorraldusplaanidest teavitati KKM Infokirjas ka ministeeriumi ja selle allasutuste töötajaid ning lubati tagada kõigile võimalus protsessis kaasa rääkida. Nüüd, kui protsessi lõpuni on jäänud alla ühe nädala, ei ole meil mingisugust informatsiooni tehtud töö tulemustest ja kavandatavatest tegevustest. Võimalus kaasa rääkida puudub, sest juhtgrupi liikmetel on keelatud informatsiooni jagada. Seega puudub võimalus tekkinud küsimustele vastust saada.

25. augustiks 2008 kutsus KKM kantsler, kes ühtlasi on ka juhtgrupi juhataja, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) ja Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) esindajad koosolekule, mis siiski tühistati ning uut kohtumise aega ei ole tänaseni pakutud. Meile teeb muret koosolekuks välja pakutud teema: LKK ja RMK vaheline tööülesannete jagunemine.

Eespool viidatud koosoleku teema annab alust arvata, et Eesti looduskaitse on kitsas ametnike ringis otsutatud lõhkuda mitme organisatsiooni vahel, millest üks on ärilise suunitlusega ning mis seetõttu seab kahtluse alla looduskaitse sõltumatu rahastamise ja arengu.

Keskkonnaministeeriumi Infokirjas on viidatud, et ümberkorralduste eesmärgiks on muu hulgas seatud protsesside tervikjuhtimine. Seni on rõhutud peamiselt kolme asutuse, keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Keskkonnainspektsiooni töö optimeerimisele. RMK kaasamisega tundub, et looduskaitselised tegevused on kavas jagada erinevate asutuste vahel. Seega looduskaitse osas kavatsetakse tegevused hajutada.

Juhime tähelepanu asjaolule, et kavandatavad muudatused ei ühti mitte ühegi juba valminud arengukavaga

Enam kui saja Eesti looduskaitse- ja loodushariduse-eksperdi töö tulemusena valmisid 2005. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel Riiklik Looduskaitse Arengukava aastani 2035 ning Riiklik Keskkonnahariduse Kontseptsioon, mis üldistavad Eesti looduskaitse ja loodushariduse arendamise strateegilised põhimõtted. Looduskaitse arengukava kinnitas Keskkonnaministeerium ning see on läbinud eelmises riigikogus ühe lugemise. Keskkonnahariduse kontseptsiooni on kinnitanud valitsuskabinet ning riigikantselei on sellele viidanud kui vastavate tegevuste alusdokumendile.

Informatsiooni puudumisel ei ole ka teada, kas kavandatavatele muudatustele on tehtud majanduslik analüüs, mis hõlmaks ka pikaajalist mõju looduskaitsealustele piirkondadele, sealhulgas elurikkuse kaitsele ning ökosüsteemi teenustele, mida rõhutavad Euroopa Liidu direktiivid ja dokumendid.

Tundub, et muutusi plaanitakse kiirustades, ilma analüüsita ja eksperte kaasamata ning vastuolus ekspertide koostatud arengukavadega. Oleme teadmatuses, kuidas need kavad on kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa prioriteetidega, sh. bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, Euroopa Liidu linnu- ja elupaigadirektiiviga ning Euroopa Liidu kommünikeega peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010.

Eeltoodust lähtudes palume valitsusel vastutustundlikult kaaluda järgmisi Eesti riigi loodushoiu tulevikku mõjutavaid samme:

(1) Peatada eelpoolkirjeldatud reformikava, mille kavandamisse ei ole kaasatud valdkondlikke eksperte.
(2) 2009. aasta riigieelarves säilitada Riikliku Looduskaitsekeskuse ja teiste looduskaitsestruktuuride eelarveread.
(3) Tagada ümberkorralduste alternatiivide põhjalik analüüs ning avalik arutelu.

Eesti loodushoiu ja turvalisuse pärast muret tundes,


Lugupidamisega,

LKK Peadirektor Jaanus Tuusti
LKK Harju-Rapla regiooni direktor Riho Männik
LKK Pärnu-Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste
LKK Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman
LKK Saare regiooni direktor Tõnu Talvi
LKK Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht
LKK Taru-Jõgeva regiooni direktor Toomas Võime
LKK Ida-Viru regiooni direktor Kaili Viilma
LKK Järva-Lääne-Viru direktor Arvi Põldaas
LKK kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür
LKK kaitse ja tulemuslikkuse hindamise peaspetsialist Riina Martverk
LKK liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste
LKK loodushariduse ja külastuskorralduse peaspetsialist Taime Puura
LKK loodushoiu ja –toetuste peaspetsialist Kaidi Jakobson
LKK maa ja planeeringu peaspetsialist Katrin Teder

Läti looduspargid

Kevadel 2008 nägi ilmavalgust Läti päevalehe Latvijas Avīze teemaleht nr 5 (Lauku Avīzes tematiskā avīze) Läti looduspargid. Aktiivse puhkuse kohtadest kuni vaiksete loodusnurgakesteni (Latvijas dabas parki. No aktīvas atpūtas līdz klusiem dabas stūrīšiem) Anita Banziņa sulest.

Vaatamata oma vihikulaadsele vormile on tegemist kaunis ülevaatliku üllitisega, mis kõik Läti looduspargid maakondade kaupa loodushuvilise ette toob. Iga kaitseala kohta on olemas väike asukohakaart koos üldandmetega: asukoht, pindala, asutamisaasta koos rahvusvahelise staatusega (Ramsari-ala vms), infopunkti kontaktandmed ja kodulehe aadress. Neid andmeid mõistab loodushuviline lugeja ka suurema läti keele oskuseta.

Sellele järgneb tutvustav tekst koos illustreerivate fotodega, kus iga looduspark piisavalt ülevaatlikku iseloomustamist leiab.

Siinkohal tasub eraldi esile tõsta Vidzemes (Liivimaal) Eesti piirile kõige lähemal asuvat Salatsi oru loodusparki (Salacas ielejas dabas parks), mis kaitseb kaunist Salatsi (Salaca) jõe orgu Väike-Salatsi (Mazsalaca) ja Salatsi (Salacgrīva), kus jõgi Liivi lahte voolab, vahel. Salatsi oru looduspark asub omakorda Põhja-Vidzeme biosfäärikaitsealal. Siia pole ka Eesti loodushuvilisel pikk maa sõita, kui juba Pärnumaal ollakse.

Väljaanne on ka praegu veel müügil Läti ajalehekioskites.

Head tutvumist Läti loodusega!

Samas sarjas on ilmunud ka Läti ajaloolisi maakondi ning samuti ka Eestit (Apceļo Baltiju! Igaunija) tutvustav teemaleht.


Lingid:

• Läti looduspargid internetis (läti keeles)
• Viki: looduspark (läti keeles)
• Salatsi org (Euroopa Liidu tähtsad linnualad Lätis. Riia, 2004. ISBN 9984-9747-0-7) (läti keeles, pdf)

Merekeskus Vellamo - uus muuseumikeskus Kotkas

Üleeile (11.07.2008) avati Kotkas, siinsamas Virumaa ranna vastas üle Soome lahe, uus suurepärane näitusekeskus - Merekeskus Vellamo, kus on ühe katuse all koos Meremuuseum, Kymioru (Kymenlaakso) Maakonnamuuseum ja Teabekeskus Vellamo. Täna oli mul võimalus seda kõike oma silmaga Kotka sadamas (kantasatama) vaatamas käia.

Keskuse arhitektuurse lahenduse jaoks korraldati 2005. aastal avalik rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis arhitektuuriprofessor Ilmari Lahdelma (Arhitektuuribüroo Lahdelma & Mahlamäki). Hoones on pinda 15 000 m2 ja maksma läks kompleks ligi 48 miljonit eurot.

Hoone kujutab endast tsunamit, mille sees on vajalikud näituse-, konverentsi- ja tööruumid ning mille katusel saab kõndida. Hoone kõrval on kai muuseumilaevade ja sadamakraanadega. Lisaks autoparklale on muuseumikülastajaid ootamas ka omad paadikohad.

Hoone jättis imposantse ilme ning sulandus kenasti olemasolevasse sadamamiljöösse. Lisaks avanes tsunaami harja alt suurepärane vaade Kotka linnale. Ka keskuse kõrval olevate sadamakraanade kõrgelt vaatamine andis hoopistükis uue ettekujutuse neist.

Hoones endas on meremuuseumi saalides üleval ekspositsioon merendusest Soomes (ja ka Läänemerel) aegade algusest tänapäevani - stendid, oskuslikult valitud esemed ja videod vahelduvad elusuuruses eksponaatidega - laevakajutite ja laevade endiga. Finnjeti algupärane originaalkajut, aurulaeva Vellamo kaptenikajut 1920ndaist aastaist on vaid ühed silme ette kerkivad näited. Lisaks piirivalve mereekspositsioon eraldi suures saalis. Õues on kai ääres seismas mitmed alused ja juba eelmainitud sadamakraanad. Eraldi äramärkimist tasub jäämurdja Tarmo, mida külastajad ka seest vaadata saavad.

Siinkohal tuleb märkida, et Soome Piirivalveamet on üks Kotka meremuuseumi koostööpartneritest.

Kogu ekspositsioon saab täielikult valmis alles sügiseks, kui täitub veel üks suur hall keskuses.

Ka Kymioru Maakonnamuuseum ei jää oma suuremast vennast sugugi maha - ülevaade maakonna möödanikust ja inimestest oli muljetavaldav. Lisaks oli muuseumis avatud näitus aja mõõtmisest ja ajamõõtjatest läbi aegade.

Sõnades on ühte kaasaegset muuseumikeskust raske kirjeldada - seda tasub kindlasti ise vaatama minna.

Merekeskuse Vellamo näol on saanud Kotka linn lisaks kuulsale Maretariumile juurde olulise mitmefunktsioonilise kultuurikeskuse.

Lõpuks tasub mainida, et arhitekt Ilmari Lahdelma projekti alusel valmib Vellamo läheduses ka Kotka uus puupaadikeskus.


Asukoht: N 60° 28' 19,5", E 26° 56' 40,5" (WGS84)

Viited:

• Merekeskus Vellamo
  
• Arhitektuuribüroo Lahdelma & Mahlamäki
• Museovieraille venepaikkoja. Helsingin Sanomat, 07.07.2008
• Kotkan uusi merimuseo Vellamo on hyökyaallon muotoinen runsaudensarvi. Helsingin Sanomat, 07.07.2008
• Pankkiirin unelmavene elvytti Kotkan puuvenekeskuksen. Helsingin Sanomat, 19.05.2008

Fotod: Teet Koitjärv

Mis toimub enne pardipesu?

Mõttevahetustest pardipesu (kas pole tore sõna?) teemadel on koorunud välja küsimus, et mida siis ikka riiklik looduskaitse teeb õlireostuse ennetamiseks. Olen teadlikult senini vältinud Loodusajas tehnilisi mereohutuse teemasid, kuid ilmselt asjata.

Olen korra juba maininud ajaveebis, et mereohutus ja merekeskkonna kaitse hõlmab endas kompleksi õiguslikke, halduslikke ja tehnilisi meetmeid, kuhu on kaasatud reeglina mitmeid erinevaid erinevate riikide ametkondi (ka välisteenistused). Samas olen jätkuvalt arvamusel, et mereohutus ei ole looduskaitseküsimus. Vaatame nüüd lühidalt, mis meie kodusel Läänemerel toimub. Erilist rõhku on senini pööratud Soome lahele, kus laevaliiklus on võtnud kesklinna autoliiklusega võrreldava ilme.

Keskne merereostuse avastamise ja likvideerimise kohustus on meil Piirivalveametil, kes teeb selleks koostööd erinevate sise- ja välismaiste institutsioonidega. 2000. aastal anti nii kohustused kui ka vajalikud vahendid Keskkonnainspoektsioonilt üle Piirivalveametile. Vt üldülevaadet siit. Lisaks tegeleb Piirivalveamet ka otsingu- ja päästetegevusega. Jätkuvalt teeb Piirivalveametiga koostööd Keskkonnainspektsioon.

Mereohutuse ja laevaliikluse korraldamisega tegeleb meil Veeteede Amet. Arvestades Soome lahel üha tiheneva laevaliiklusega, on Soome, Eesti ja Venemaa asutanud ühise Soome lahe laevaettekannete süsteemi GOFREP, mis on leidnud huvi ja tunnustamist mitmelt poolt. Laevaliikluse korraldamine koosneb peale GOFREPi omakorda ka Laevaliiklusteenindusest VTS. Vt antud temaatika kohta järgmisi linke:

ametkonnad:

• Veeteede Amet. GOFREP
• Veeteede Amet. Meresõiduohutuse teenistus
• Finnish Maritime Administration. Vessel Traffic Management
• Suomen Merimies-Unioni SM-U. Merenkulun turvallisuus
  

artiklid:

• Veeteede amet avas uue keskuse. Postimees, 14.04.2008
• Suomenlahden GOFREP-järjestelmälle vuoden logistiikka-palkinto
• GOFREP to reduce danger of ships colliding in Gulf of Finland. Helsingin Sanomat, 27.10.2004
• Soome lahel käivitub uus laevaseiresüsteem. Eesti Päevaleht. Ärileht, 30.06.2004
  

Väikese ülevaate tehnilistest mere jälgimise vahenditest saab Mereblogist.

Meelega puudutasin selles väikeses ülevaates vaid mõningaid haldus- ja tehnilisi lahendusi. Samuti jätsin kõrvale keskkonnavastutuse ja -hüvitamise valdkonna. Omaette suur teema on aga ka rahvusvaheline mere- ja keskkonnaõigus, samuti ühepõhjaliste tankerite liikumiskeelu küsimused Läänemeres.

Võib arvata, et peale Soome lahe laevaliikluse korraldussüsteemi lõplikku käivitumist, võib kõne alla kerkida ka sarnase süsteemi plaanimine kogu Läänemere jaoks.

Kõik see kokku peab vähendama tunduvalt suurte mereõnnetuste riski Läänemeres tervikuna, eriti aga Soome lahes.

Aga Keskkonnaministeerium koos Riikliku Looduskaitsekeskusega? Keskkonnaministeeriumile jääbki peale üldise keskkonnaseire koordineerimise justnimelt reostuse likvideerimine. Sarnane on tööjaotus ka mitmel pool mujal, kui tegemist on nii keeruka süsteemiga nagu seda meri on.

Siit tulenevalt ongi tähtis selgeks vaielda, et millal on mõistlik parti pesta ja millal mitte, kui palju riiklikul tasandil sellesse panustada ning mis on kogu aktsiooni mõte.


Foto: Teet Koitjärv.
Fotol on Pilppa kanal Soomes (Lõuna-Savo, Heinävesi vald).

Kuhu lähed, praktiline looduskaitse...

Siinkirjutaja arvamus Loomakaitse vs looduskaitse tekitas tulise mõttevahetuse Loodusaja listis. See on tore, sest vaid avalikult arutades saame mitmed asjad selgeks rääkida. Püüan juulikuu jooksul teha ajaveebi ülevaate, mida Loodusajas arvati ja kuhu välja jõuti.

Paar seisukohta on jõudnud juba ka laia avalikkuse ette. Eesti Looduse värskes numbris (6/2008) on tsiteeritud ühte Loodusaja mõttevahetaja arvamust, kes on mures sarnase mõttevahetuse jõudmise pärast laiade rahvamasside ette:

Spetsialistidele sobib nõnda arutada küll, kuid mitte avalikult kogu rahvast kaasates - nii töötaksime vastu neile jõupingutustele, mis on tehtud, et inimesed loodust märkama ja hoidma harjuksid.

Siinkirjutaja aga püüdiski oma ajaveebikirjutises väita, et alati pole tegemist looduskaitsega, kui me looduslikkesse protsessidesse üleliia sekkuda püüame. Siin on (lemmik)loomakaitsele järelemõtlemise koht...

Hoopis sümpaatsem on mulle Riikliku Looduskaitsekeskuse peadirektori asetäitja Leelo Kukke mõtisklus Looduskaitse ja pardipesu ajalehes Eesti Ekspress (20.06.2008).

Julgustan ka ise kõiki avalikule mõttevahetusele - praktilised looduskaitsjad ja looduskaitsebioloogid ei tohi peljata oma põhjendatud mõtteid välja öelda. Vaid nõnda vaidleme selgeks nähtused ja suundumused, mis on juba ammu ilma meie taganttõukamisetagi meediasündmusteks muutunud. Samal ajal edendame ka looduse mõistmist ja loodusharidust.

Quo vadis Eesti looduskaitsehaldus?

Kirjutasin sama pealkirjaga artikli Postimehes 29.10.2003. Äsja oli oma töö lõpetanud Eesti kaitsealade ümarlaud ja üheskoos oli jõutud arusaamani, et Eesti looduskaitsehaldus vajab süsteemsemat lähenemist. Millist, seda siis veel täpselt ei teatud - ümarlaud tuli välja mitme alternatiivse variandiga. Kuid olemas oli selge nägemus, kuidas tööga edasi minna.

Ümarlauale järgnes 2003-2004. a Kaitsealade valitsemise korrastamise projekt (KAVO), millele järgneval aastal võttis Keskkonnaministeerium ohjad oma kätte ning 01.01.2006 alustas tööd Riiklik Looduskaitsekeskus - esimene Teise maailmasõja järgne ühtne riigi looduskaitseorganisatsioon.

Vaatamata sellele, et KAVO-protsess jäi sisuliselt lõpule viimata ja 2005. aastal tehtud otsused ei suutnud seda organisatsiooni ülesehitusetappi korvata, oli tegemist olulise sammuga meie looduskaitsehalduse korrastamisel.

Nüüd on ootamatult selgunud, et Keskkonnaministeerium on mõni nädal tagasi käivitanud Keskkonnaministeeriumi haldusala reformi, milleks on kokku kutsutud esinduslik juhtrühm. Juhtrühm peab suutma tagada ümberkorralduste ettevalmistamise juba hiljemalt 31.augustiks 2008.

Selle asemel, et täpsustada Riikliku Looduskaitsekeskuse ja muude sidusorganisatsioonide omavahelisi suhteid, kõlavad hääled mõneaastase organisatsiooni liitmisest paljude teiste keskkonnaasutustega (vt. Maaleht 12.06.2008). Lugedes keskkonnaministri käskkirja nr 645 (02.06.2008), annab kõige täpsema tegevusjuhise haldusala ümberkorraldamise juhtgrupile kõnealuse käskkirja punkt 1:

moodustada Keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorraldamiseks juhtgrupp, mille ülesandeks on Keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorraldamise ettevalmistamine.

Lihtne ja geniaalne!

Viibides 28.-30. mail Sagadis IV Kõrgematel keskkonnakursustel, kus anti osalejatele suurepärane ülevaade Keskkonnaministeeriumi tegevusest, unustati kahjuks sellest mõne päeva pärast juriidiliselt alguse saavast protsessist rääkida. Ei osanud keegi veel seda küsidagi...

Aga mis toimub tegelikult? Milline peaks olema riigi keskkonna- ja looduskaitsehaldus? Ega sellele polegi lihtne vastata. Ma ei saa olla nõus nendega, kes väidavad, et reformimiseks vajalikud analüüsid on ammuilma tehtud. Kahjuks pole see nii, sest KAVO protsessi ei viidud oma loogilise lõpuni ja praegune olukord vajab kindlasti uut analüüsi - mis on meie looduskaitsehalduses paranenud, mis probleemid on säilinud, mis juurde tekkinud... KAVO protsessi hääbumisest on möödas juba 4 aastat!

Ise ma pean eelmise looduskaitse haldusreformi üheks suuremaks puuduseks kaitsealade valitsemise funktsiooni andmist maakondlikele keskkonnateenistustele. Tollaste otsustajate idee oli justkui loogiline: kaitsealade tegeliku füüsilise kaitse korraldamisega tegeleb uus Riiklik Looduskaitsekeskus, kuid riigi funktsioone täidavad keskkonnateenistused. Võin aga praegu kindlalt väita, et antud lahendus end ei õigusta, mis ongi kaasa toonud süüdistusi Keskkonnaministeeriumi hallatavate asutuste omavahelise kirjavahetuse plahvatuslikust kasvust.

Kaitsealade valitsemise funktsiooni üleandmisel Riiklikule Looduskaitsekeskusele väheneks aga omavaheline bürokraatia tunduvalt. Päris lihtne lahendus, kas pole?

Olen üldiselt olnud seisukohal, et institutsiooni reformimine on vastava organisatsiooni oma sisemine asi, sisemine arengustrateegia, mida ei ole vaja pidevalt laia avalikkusega arutada ja diskuteerida. Praegused arengud aga näitavad, et olen sügavalt eksinud. Vaid avalik mõttevahetus ning erinevate huvigruppide ja sidusrühmade kaasamine saab tagada looduskaitsehalduse tasakaalustatud ja mitut pidi läbi mõeldud arengut. Kabinetivaikuses sündinud kokkulepetest sünnib vaid segadust.

Lootustandev oli keskkonnaministri soov huvirühmi protsessidesse rohkem kaasata, mida ta väljendas eilsel Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil. Aga ma täiendaksin omalt poolt seda mõtet, et ka sisekommunikatsioon on väga oluline - oma haldusala inimeste kaasamine protsessidesse ja nendest piisav teavitamine. Iga organisatsiooni tähtsaim osa on inimene, keda meil polegi ju eriti palju...


Viited:

• Kaitsealade valitsemise korrastamise projekt (2003-2004)