Uudised

6. veebr 2011

Ärge toitke veelinde

Veelindude normaalne käitumine on rändamine lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Läänemeri pole kinni külmunud ja linnud saaksid praegu veel lõuna poole vabasse vette toiduotsingutele rännata. Seetõttu pole mõistlik asulates toita sinikael-parte ja kühmnokk-luiki, meelitades neid paigale jääma.

„Linde talvel toites meelitame neid muutma oma käitumisharjumusi, see aga on halb ja kohati ka ohtlik nii lindudele kui ka inimestele,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi.

Inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest. Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ja levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad haiged linnud lähedase kontakti tõttu samuti ohtlikuks muutuda, põhjustades sanitaarselt ja ka otseselt (õrn jää, liiklusohud) ohtlikke olukordi.

Inimesed pakuvad lindudele enamasti saiatooteid, mis on lindude jaoks täiesti võõras toit ja kahjustab nende seedeorganeid ja üldist tervist.

Tehisliku ning lindude tervisele otseselt kahjuliku toiduga parte ja luiki toites käitub inimene väga lühinägelikult, nõrgestatakse oluliselt nende lindude lennuvõimekust ja pikemas perspektiivis ka kevadist sigimisedukust.

Veelindude jaoks on parim käituda oma aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele. Linde toites toetab inimene looduses erandeid, ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist.


Lisainfo: Tõnu Talvi, keskkonnaameti looduskaitse bioloog, tel 5016869, tonu.talvi@keskkonnaamet.ee


Vt veel:

    30. apr 2010

    Metsandus ja visioonid





    Nädal tagasi, 23. aprillil korraldas Eesti Metsaselts Eesti Maaülikooli peamajas järjekordse metsanduse visioonikonverentsi. Seekordne teema oli Võtame metsa kasutusse.

    Ettekandeid oli, nagu visioonikonverentsidel kombeks, nii kodu- kui välismaalt. Üks läbivaid teemasid oli uute toodete, mida metsast saada, teadvustamine, väärtustamine ja leidmine. Olgu need siis nutikad sildid laomajanduses või puhkemajandus. Ka säästev metsamajandus on üks olulisi märksõnu.

    Kuna üritasin konverentsisaalis olulisemaid lühimõtteid jooksvalt Twitterisse toksida, siis tooksin need siinkohal ka veelkord ära (kronoloogiliselt on säutsud tagurpidi - viimasest esimeseni):

    Lingid:

    5. apr 2010

    Lastekas looduskaitsest

    Populaarne lasteportaal Lastekas on möödunud aastal üllitanud 8-osalise multikaseeria Jussiga looduses, mille kaheksas osa oli kaitsealadest.

    Käesoleva aasta veebruaris on aga samas portaalis ilmunud looduskaitse juubeliaasta multikas Jussi loodusviktoriin. Vaadake ja nautige ning jätke tarkuseterad meelde.




    4. apr 2010

    Tuhala nõiakaev

    Tuhala nõiakaev tulvab:































    Pilte Tuhalast vt siit.

    Fotod: Teet Koitjärv

    2. märts 2010

    Loodusaja peegeldus

    Loodusaja ajaveebis ilmunud artiklid on peegeldatud nüüd ka Teet Koitjärve kodulehel www.koitjarv.pri.ee.

    Otselink: http://www.koitjarv.pri.ee/index.php/et/ajaveeb-menyy/loodusaeg-peegeldus

    Peegeldusel on ka oma rss-voog.


    Head lugemist!

    23. veebr 2010

    Soome looduse seisundi portaal (luonnontila.fi)


    Soome Keskkonnaministeerium ja Soome Keskkonnakeskus (SYKE) on avanud Soome looduse seisundi portaali luonnontila.fi. Portaali eesmärk on anda teadustööl põhinevat ja ajakohast teavet Soome looduse seisundi ja selle muutumise kohta. Mitmed esitatud andmed on avalikkuse ees esmakordselt.

    Portaalis esitatud looduse seisundit kirjeldavad mõõdikud on valitud teadusasutuste, ametnike, kõrgkoolide ja mittetulundussektori koostöö tulemusena. Valiku eesmärgiks oli saada võimalikult põhjalik ja kõikehõlmav pilt Soome loodusest. Kõnealustel mõõdikutel on ka igapäevaelus oluline roll, sest nende alusel saab teha otsuseid, kuidas tulevikus looduse seisundit parandada.

    Muuhulgas näitavad mõõdikud selgelt, et Soome pole senini suutnud täita Euroopa Liidu poolt võetud eesmärki - lõpetada loodusliku mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks. Samas on suurenenud võimalus, et see eesmärk saavutatakse 2020. või 2050. aastaks, kui kliimamuutus siin omi korrektuure ei tee.

    Soome looduse seisundi mõõdikud on jaotatud 12 rühma:
    • mets
    • soo
    • Läänemeri
    • sisevesi
    • põllumajanduskeskkond
    • tundra
    • tehiskeskkond
    • rand
    • kalju ja vallseljak
    • kliimamuutus
    • võõrliigid
    • rahvusvahelised mõõdikud.
    Näiteks metsade osas võetakse arvesse nii metsast väljaveetavat puitu, pinnasetöid raielangil, metsauuendust, metsateid kui ka liigirikkust (sh ohustatud liike), elustikku, fragmenteerumist  jms - kokku 17 erinevat mõõdikut.

    Ühtekokku on erinevaid mõõdikuid umbes 100.

    Portaal on valminud ÜRO rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse aasta (2010) raames. Aasta jaoks on Soomes kasutusele võetud ka oma logo.

    20. veebr 2010

    Hundid Yellowstone rahvuspargis


    Ajakirja National Geographic märtsinumbri (2010) esikaanelugu on huntidest maailma esimeses, Yellowstone rahvuspargis ja selle lähiümbruses Kaljumäestikus (Glacier'i rahvuspark, Grand Teton'i rahvuspark, Clearwater'i rahvusmets).

    Huntidest, nende hävitamisest, tagasitoomisest, kaitsest ja... uuesti küttimisest.

    Lihtsalt on aga ära seletatud hundi roll Yellowstone ökoloogilises süsteemis. Joonis Enne & pärast hunte näitab piltlikult, mis hundist tegelikult sõltub.


    Algupärane pilt: http://ngm.nationalgeographic.com/2010/03/wolf-wars/wolf-illustration

    Pildid: nationalgeographic.com 


    Vt ka:

    24. jaan 2010

    Kõre Vikerraadios (ERR)


    Tänases Vikerraadio saates Labor rääkis Riinu Rannap kõredest (varasema nimega juttselg-kärnkonn) - nende levikust, elupaikadest ja kaitsest.

    Oma praeguse nime on kõre saanud isasloomade pulmahäälitsuse järgi. Rohkem sellest huvitavast loomast kuula aga saate Labor arhiivist.

    Head kuulamist!

    Kõrelinke:


      6. dets 2009

      Kõrge autasu Soome Metsaameti looduskaitsedirektorile

      Täna, Soome iseseisvuspäeval, on Soome Vabariigi President Tarja Halonen andnud Valge Roosi Rüütelkonna I klassi teenetemärgi Soome Metsaameti (Metsähallitus) looduskaitsedirektor Rauno Väisäsele (Rauno Väisänen).

      Loodusaeg õnnitleb Rauno Väisäst kõrge aumärgi saamise puhul ning soovib õnne ja edu looduskaitse edendamisel!




      Foto: Rauno Väisänen seminaril Lahemaa Looduskeskuses Palmses (08.09.2005). Autor: Teet Koitjärv