Uudised

29. aug 2008

Märgukiri Keskkonnaministeeriumile: Looduskaitsesüsteemi tuleb arendada teadmistepõhiselt

Täna saatsid Keskkonnaministeeriumile ühise märgukirja Eesti TA Looduskaitse Komisjon ja Eesti Looduseuurijate Selts:




Keskkonnaministeerium
Narva mnt. 7A
Tallinn 15172

29.08.2008.


MÄRGUKIRI KESKKONNAMINISTEERIUMILE

Looduskaitsesüsteemi tuleb arendada teadmistepõhiselt


Keskkonnaministeerium on läbi aegade teinud koostööd akadeemiliste loodushoiu-organisatsioonidega ja loodusteadlastest ekspertidega, kaasates neid arengukavade tegemisse ning pidades dialoogi Eesti loodushoiu tulevikku puudutavate strateegiliste sammude osas.

Ka Eesti Looduseuurijate Selts ja Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon on omalt poolt palju panustanud koostöösse riikliku looduskaitsesüsteemiga. Korraldatud on ühisseminare ja ümarlaudu, samuti aga nii teoreetilisi kui praktilisi õppepäevi ja mõttetalguid, kaasates Keskkonnaministeeriumi süsteemi kolleege. Selline lähenemisviis tagab vajaliku kompetentsi kaasamise ning arengustsenaariumite teadmistepõhise analüüsi.

Eeltoodut arvestades teeb meid ärevaks nii praegune looduskaitsesüstemi reformi protsess kui selle võimalikud stsenaariumid, millest mõned näevad ette senise looduskaitsehalduse terviklikkuse lõhkumist ning selle osade üleandmist Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK).

Peamised avalike arutelude etapid juba läbinud RMK arengukava, mis on plaanis kinnitada 12. septembril 2008 ning millele Internetis ettepanekute tegemise lõpptähtaeg on 1. september, ei sisalda looduskaitse ega loodushariduse komponente.

Arengukava projekti kohaselt (www.rmk.ee/arengukava) on RMK "1999. aastal Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille ülesandeks on riigimetsa majandamine ning mitme-külgseks kasutamiseks võimaluste loomine." (vt. lisas toodud väljavõtteid RMK arengukava projektist).

RMK ellukutsumise eesmärkidest, senisest tegevusest ning arengukavast ei ilmne, et RMK-l oleks piisav kompetents ja kogemus looduskaitsealaste tegevuste arendamiseks. Samuti tuleb arvestada huvide konflikti võimalusega ärihuvide ja looduskaitsetegevuste arendamise vahel.

Samal ajal on Keskkonnaministeeriumi poolt 2005. a. Riigikogule esitatud eelnõus "Riiklik Looduskaitse Arengukava aastani 2035" ning Keskkonnahariduse Kontseptsioonis ekspertide poolt Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel põhjalikult analüüsitud Eesti looduskaitse arengustsenaariumeid ning nähtud ette Riikliku Looduskaitsekeskuse võtmeroll riigi esindajana vastavates koostöövõrgustikes ning riikliku looduskaitse elluviimisel.

Kõigi olulisemate arengustsenaariumite puhul on jõutud järeldusele, et Eesti vajab tugevat ja järjepidevat riiklikku looduskaitsesüsteemi, kus töötavad pädevad inimesed ning mis tagab looduskaitse nii mehitatud kui mehitamata kaitsealadel ning väljaspool kaitsealasid. Vaatamata sellele, et eelmisest reformist kosumine võttis aega, on alates 2006. aasta jaanuarist toimiv Riiklik Looduskaitsekeskus praegu selline organisatsioon ning tal on kõik eeldused veelgi tugevneda.

Eestis on juba arutatud riiklike looduskaitseülesannete RMK alluvusse viimist, kui 2004. aastal toimus uue ja ühtse kaitsealade valitsemise organisatsiooni loomine. Toonane protsess ehitati üles kõigi osapoolte kaasamisele ning paljude ekspertide ühistöö tulemusena sündis Riiklik Looduskaitsekeskus oma praeguses vormis. Otsuse langetamisel lähtuti selgest tõdemusest, et organisatsiooni vorm, alluvussuhted ning töökorraldus on määravad selle töö efektiivsuse ja tõhususe kujunemisel. Variant rakendada looduskaitset RMK alluvuses sai aga üheselt negatiivse hinnangu põhjustel, mis on tänagi aktuaalsed: looduskaitset ei saa juhtida äriühing, mille üheks eesmärgiks on olla tulu tootev; ei saa anda eramaade (aga Eestis on palju looduskaitsealuseid maid eraomanduses) üle otsustamise pädevust konkureeriva firma (erametsaomanikud vs. RMK) allüksuse kätte; RMK-d juhib nõukogu, mille otsused on heitlikud, liikmeskond sageli vahetuv ja tihti selgelt poliitilisi huvisid esindav, mis kõik kokku ei taga looduskaitsetöös hädavajalikku stabiilsust; küsitav on õiguslik olukord, kus tulundusasutus hakkaks täitma riigivalitsemise funktsioone jne. 2004. aastal paljude ekspertide ühistööna valminud otsuste kahtluse alla seadmine oludes, kus otsused on end igati õigustanud, näitab lugupidamatust kõigi eelmainitud kavade koostamises osalenute ning saavutatud kokkulepete suhtes.

Väga oluline on Riiklikule Looduskaitsekeskusele osaks saanud tunnustus akadeemiliste koostööpartnerite poolt. Riikliku Looduskaitsekeskus osaleb nii Eesti-sisestes kui rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning on usaldusväärseks partneriks ülikoolidele ja loodushoiuorganisatsioonidele nii riiklikes kui rahvusvahelistes projektides, mille sisuks on looduskaitse ja loodushariduse edendamine. Selle sotsiaalse kapitali ja hästi toimivate koostöövõrgustike väärtus on hindamatu, sest see on võimaldanud Eesti riikliku looduskaitsesüsteemi edendamisse kaasata Eesti teadlaste kompetentsi.

Peame vajalikuks rõhutada, et riikliku looduskaitsesüsteemi, ülikoolide ning akadeemiliste loodushoiuorganisatsioonide koostöö sidusus on üks riigi tugevuse alustalasid. Seda koostööd häirivad sammud nõrgestavad riigi arengusse panustavate teaduses ja kolmandas sektoris tegutsevate inimeste koostöö motivatsiooni riigi institutsioonidega ning nõrgestavad Eesti riiki kui tervikut. Ettevaatamatud sammud mõjuksid katastroofiliselt nii riiklikule looduskaitsele mitte ainult ministeeriumi haldusalas, vaid oleksid palju laiema sotsiaalse mõjuga, purustades ka järk-järgult üles ehitatud koostöövõrgustikud, mis põhinevad partneritevahelisel usaldusel ja lugupidamisel.

Eeltoodust lähtudes teevad Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon ja Eesti Looduseuurijate Selts Keskkonnaministeeriumile järgmised ettepanekud:

(1) peatada looduskaitsehalduse reformi eelnõu valitsusse suunamine;
(2) esitleda selle eelnõu projekti kirjalikult TA looduskaitse komisjonile, Eesti Looduseuurijate Seltsile, HTM-KKM keskkonnahariduse arengukava töörühmale, akadeemilistele ringkondadele ning, vastavalt Aarhusi konventsioonile, ka avalikkusele;
(3) esitleda eelnõu projekti TA looduskaitse komisjoni ja Eesti Looduseuurijate Seltsi ühiskoosolekul.


Lugupidamisega,


Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees - Tõnu Viik, Eesti Looduseuurijate Seltsi president



LISA:

Väljavõtted RMK arengukava projektist:


RMK on 1999. aastal Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille ülesandeks on riigimetsa majandamine ning mitmekülgseks kasutamiseks võimaluste loomine. RMK juhtimise korraldus ning õigused ja kohustused metsa majandajana on kindlaks määratud Metsaseadusega. Lisaks on Riigikogus kokku lepitud, et eesmärgid riigimetsa majandamisele määratletakse riikliku metsanduse arengukavaga. Kehtiv Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010 sõnastabki RMK eesmärkidena metsa ja metsasaaduste võimalikult mitmekülgse kasutamise, kusjuures:

a)sotsiaalseteks eesmärkideks on riigimetsa kasutamine igaüheõiguse alusel ning mitmekülgse tööhõive tagamine, samuti riigikaitse;

b) keskkonnakaitselisteks eesmärkideks on riigimetsa pindala viimine vähemalt 20%-le maismaast, seatud kaitsepiirangute jälgimine metsade majandamisel ning metsakaitseliste nõuete jälgimine ning sellega metsakahjustuste vähendamine;

c) majanduslikeks eesmärkideks on riigitulu teenimine, metsa majandamise saaduste müük turuhinnaga ning riigimetsa majandamiseks vajalike tööde teostamine eraettevõtetega võrreldavas ökonoomsuses.

Piiravate tingimustena on riiklikus arengukavas sõnastatud keeld muuta iseseisvalt riigimetsamaa sihtotstarvet (vältimaks olukorda, kus RMK võiks metsa majandamise asemel hakata tegelema tulutoovamate maakasutusviisidega) ning osaleda puidu töötlemises. Suurema efektiivsuse saavutamiseks ning majandustegevuse parema jälgitavuse tagamiseks on riikliku arengukavaga sätestatud võimalus moodustada RMK-le kuuluvaid äriühinguid; RMK jätkab oma põhitegevuses riigitulundusasutusena.
...

3.2. Metsa elurikkuse säilitamine

Eesti metsi, sh riigimetsi iseloomustab nende suur mitmekesisus ning liigirikkus. Kuigi riigimetsi on aastakümneid majandatud suurte massiividena, on puistute takseertunnustest tuleneva jaotuse alusel ka riigimetsades eraldise suurus keskmiselt ainult 2,5 hektarit. Metsade selline liigendatus loob võimaluse ülemineku- ja puhvertsoonide tekkimise läbi mitmekesiste koosluste tekkeks, samas seab majandamistegevusele kõrgendatud nõudmised. Siiski tuleb just sellise, meile omase metsa elurikkuse säilitamist lugeda RMK põhiliseks ülesandeks, ning seada looduse hoidmiseks kehtestatud majandamispiirangutest kinnipidamine ning ettenähtud -tegevuste täitmine teistele ülimuslikuks eesmärgiks. Eesmärgi täitmist hinnatakse raiutavate alade suurusepiiramisega; loodus- ja keskkonnakaitseliste piirangute järgimist õigusnormide rikkumiste arvuga (tk). Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olemasolevate üldiste keskkonnamonitooringu vahenditega hinnatakse piirangute ja tegevuste ulatuse piisavust ning kehtestatakse vajadusel uusi.
...

4.2. Loodushoiu tegevusvaldkond

Loodushoiu tegevusvaldkonna eesmärgiks on aidata oma tegevustega kaasa elanikkonna loodusteadlikkuse ning -hoidlikkuse kasvatamisele, vähendada selle kaudu metsa kasutamisega kaasnevaid mõjusid metsa ökosüsteemile, parandada inimeste tervist ning pakkuda rahuldust läbi igaüheõigusel tugineva looduses liikumise võimaldamise.


Eesmärgiks on suurenev metsakülastajate arv, mis peaks kasvama 850000 inimeselt 2009. aastal 1 miljoni inimeseni 2012. aastal.

27. aug 2008

Kuhu ikkagi suundub looduskaitsehaldus? Avalik pöördumine

Oma 12. juuni kirjutises tundsin muret ootamatult algava looduskaitsehalduse reformi pärast. Pean vajalikuks veelkord ära tuua juba kord esitatud mõtte:

Olen üldiselt olnud seisukohal, et institutsiooni reformimine on vastava organisatsiooni oma sisemine asi, sisemine arengustrateegia, mida ei ole vaja pidevalt laia avalikkusega arutada ja diskuteerida. Praegused arengud aga näitavad, et olen sügavalt eksinud. Vaid avalik mõttevahetus ning erinevate huvigruppide ja sidusrühmade kaasamine saab tagada looduskaitsehalduse tasakaalustatud ja mitut pidi läbi mõeldud arengut. Kabinetivaikuses sündinud kokkulepetest sünnib vaid segadust.

Ja nüüd ongi segadus käes! Täna õhtupoolikul jõudis Loodusajani Riikliku Looduskaitsekeskuse juhtide, tuntud ja austatud looduskaitsjate murest murtud pöördumine, mille toon omapoolsete kommentaarideta järgnevalt Teie ette:


AVALIK PÖÖRDUMINE

Eesti looduskaitsehalduse reformist

Lp. peaminister
Lp. keskkonnaminister
Lp. valitsuse liikmed
Lp. Riigikogu keskkonnakaitse komisjon

Käesolev pöördumine on ajendatud murest Eesti, meie ühise kodu tuleviku pärast. Loodushoiu tulevikust sõltub meie tervis ja elukvaliteet ning loodusega ümberkäimisest ja valitsemise tavadest ka Eesti riigi maine.

Hetkel on Eesti looduskaitsesüsteem jagatud mitme organisatsiooni vahel – üksteisest on lahutatud valitsemine, kaitse korraldamine, järelevalve, registri pidamine. Töökorralduse parendamiseks moodustas keskkonnaminister käesoleva aasta 2. juunil oma käskkirjaga nr 645 juhtgrupi, kelle ülesandeks sai ette valmistada Keskkonnaministeeriumi (KKM) haldusala ümberkorraldamine. Vastavalt sellele käskkirjale peab haldusala ümberkorraldamise ettevalmistamine lõpule jõudma hiljemalt 31. augustiks 2008.

Ümberkorraldusplaanidest teavitati KKM Infokirjas ka ministeeriumi ja selle allasutuste töötajaid ning lubati tagada kõigile võimalus protsessis kaasa rääkida. Nüüd, kui protsessi lõpuni on jäänud alla ühe nädala, ei ole meil mingisugust informatsiooni tehtud töö tulemustest ja kavandatavatest tegevustest. Võimalus kaasa rääkida puudub, sest juhtgrupi liikmetel on keelatud informatsiooni jagada. Seega puudub võimalus tekkinud küsimustele vastust saada.

25. augustiks 2008 kutsus KKM kantsler, kes ühtlasi on ka juhtgrupi juhataja, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) ja Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) esindajad koosolekule, mis siiski tühistati ning uut kohtumise aega ei ole tänaseni pakutud. Meile teeb muret koosolekuks välja pakutud teema: LKK ja RMK vaheline tööülesannete jagunemine.

Eespool viidatud koosoleku teema annab alust arvata, et Eesti looduskaitse on kitsas ametnike ringis otsutatud lõhkuda mitme organisatsiooni vahel, millest üks on ärilise suunitlusega ning mis seetõttu seab kahtluse alla looduskaitse sõltumatu rahastamise ja arengu.

Keskkonnaministeeriumi Infokirjas on viidatud, et ümberkorralduste eesmärgiks on muu hulgas seatud protsesside tervikjuhtimine. Seni on rõhutud peamiselt kolme asutuse, keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Keskkonnainspektsiooni töö optimeerimisele. RMK kaasamisega tundub, et looduskaitselised tegevused on kavas jagada erinevate asutuste vahel. Seega looduskaitse osas kavatsetakse tegevused hajutada.

Juhime tähelepanu asjaolule, et kavandatavad muudatused ei ühti mitte ühegi juba valminud arengukavaga

Enam kui saja Eesti looduskaitse- ja loodushariduse-eksperdi töö tulemusena valmisid 2005. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel Riiklik Looduskaitse Arengukava aastani 2035 ning Riiklik Keskkonnahariduse Kontseptsioon, mis üldistavad Eesti looduskaitse ja loodushariduse arendamise strateegilised põhimõtted. Looduskaitse arengukava kinnitas Keskkonnaministeerium ning see on läbinud eelmises riigikogus ühe lugemise. Keskkonnahariduse kontseptsiooni on kinnitanud valitsuskabinet ning riigikantselei on sellele viidanud kui vastavate tegevuste alusdokumendile.

Informatsiooni puudumisel ei ole ka teada, kas kavandatavatele muudatustele on tehtud majanduslik analüüs, mis hõlmaks ka pikaajalist mõju looduskaitsealustele piirkondadele, sealhulgas elurikkuse kaitsele ning ökosüsteemi teenustele, mida rõhutavad Euroopa Liidu direktiivid ja dokumendid.

Tundub, et muutusi plaanitakse kiirustades, ilma analüüsita ja eksperte kaasamata ning vastuolus ekspertide koostatud arengukavadega. Oleme teadmatuses, kuidas need kavad on kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa prioriteetidega, sh. bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, Euroopa Liidu linnu- ja elupaigadirektiiviga ning Euroopa Liidu kommünikeega peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010.

Eeltoodust lähtudes palume valitsusel vastutustundlikult kaaluda järgmisi Eesti riigi loodushoiu tulevikku mõjutavaid samme:

(1) Peatada eelpoolkirjeldatud reformikava, mille kavandamisse ei ole kaasatud valdkondlikke eksperte.
(2) 2009. aasta riigieelarves säilitada Riikliku Looduskaitsekeskuse ja teiste looduskaitsestruktuuride eelarveread.
(3) Tagada ümberkorralduste alternatiivide põhjalik analüüs ning avalik arutelu.

Eesti loodushoiu ja turvalisuse pärast muret tundes,


Lugupidamisega,

LKK Peadirektor Jaanus Tuusti
LKK Harju-Rapla regiooni direktor Riho Männik
LKK Pärnu-Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste
LKK Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman
LKK Saare regiooni direktor Tõnu Talvi
LKK Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht
LKK Taru-Jõgeva regiooni direktor Toomas Võime
LKK Ida-Viru regiooni direktor Kaili Viilma
LKK Järva-Lääne-Viru direktor Arvi Põldaas
LKK kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür
LKK kaitse ja tulemuslikkuse hindamise peaspetsialist Riina Martverk
LKK liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste
LKK loodushariduse ja külastuskorralduse peaspetsialist Taime Puura
LKK loodushoiu ja –toetuste peaspetsialist Kaidi Jakobson
LKK maa ja planeeringu peaspetsialist Katrin Teder