Uudised

21. juuli 2008

Läti looduspargid

Kevadel 2008 nägi ilmavalgust Läti päevalehe Latvijas Avīze teemaleht nr 5 (Lauku Avīzes tematiskā avīze) Läti looduspargid. Aktiivse puhkuse kohtadest kuni vaiksete loodusnurgakesteni (Latvijas dabas parki. No aktīvas atpūtas līdz klusiem dabas stūrīšiem) Anita Banziņa sulest.

Vaatamata oma vihikulaadsele vormile on tegemist kaunis ülevaatliku üllitisega, mis kõik Läti looduspargid maakondade kaupa loodushuvilise ette toob. Iga kaitseala kohta on olemas väike asukohakaart koos üldandmetega: asukoht, pindala, asutamisaasta koos rahvusvahelise staatusega (Ramsari-ala vms), infopunkti kontaktandmed ja kodulehe aadress. Neid andmeid mõistab loodushuviline lugeja ka suurema läti keele oskuseta.

Sellele järgneb tutvustav tekst koos illustreerivate fotodega, kus iga looduspark piisavalt ülevaatlikku iseloomustamist leiab.

Siinkohal tasub eraldi esile tõsta Vidzemes (Liivimaal) Eesti piirile kõige lähemal asuvat Salatsi oru loodusparki (Salacas ielejas dabas parks), mis kaitseb kaunist Salatsi (Salaca) jõe orgu Väike-Salatsi (Mazsalaca) ja Salatsi (Salacgrīva), kus jõgi Liivi lahte voolab, vahel. Salatsi oru looduspark asub omakorda Põhja-Vidzeme biosfäärikaitsealal. Siia pole ka Eesti loodushuvilisel pikk maa sõita, kui juba Pärnumaal ollakse.

Väljaanne on ka praegu veel müügil Läti ajalehekioskites.

Head tutvumist Läti loodusega!

Samas sarjas on ilmunud ka Läti ajaloolisi maakondi ning samuti ka Eestit (Apceļo Baltiju! Igaunija) tutvustav teemaleht.


Lingid:

Postitaja: Unknown kell 23:14
Sildid ,

13. juuli 2008

Merekeskus Vellamo - uus muuseumikeskus Kotkas

Üleeile (11.07.2008) avati Kotkas, siinsamas Virumaa ranna vastas üle Soome lahe, uus suurepärane näitusekeskus - Merekeskus Vellamo, kus on ühe katuse all koos Meremuuseum, Kymioru (Kymenlaakso) Maakonnamuuseum ja Teabekeskus Vellamo. Täna oli mul võimalus seda kõike oma silmaga Kotka sadamas (kantasatama) vaatamas käia.

Keskuse arhitektuurse lahenduse jaoks korraldati 2005. aastal avalik rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis arhitektuuriprofessor Ilmari Lahdelma (Arhitektuuribüroo Lahdelma & Mahlamäki). Hoones on pinda 15 000 m2 ja maksma läks kompleks ligi 48 miljonit eurot.

Hoone kujutab endast tsunamit, mille sees on vajalikud näituse-, konverentsi- ja tööruumid ning mille katusel saab kõndida. Hoone kõrval on kai muuseumilaevade ja sadamakraanadega. Lisaks autoparklale on muuseumikülastajaid ootamas ka omad paadikohad.

Hoone jättis imposantse ilme ning sulandus kenasti olemasolevasse sadamamiljöösse. Lisaks avanes tsunaami harja alt suurepärane vaade Kotka linnale. Ka keskuse kõrval olevate sadamakraanade kõrgelt vaatamine andis hoopistükis uue ettekujutuse neist.

Hoones endas on meremuuseumi saalides üleval ekspositsioon merendusest Soomes (ja ka Läänemerel) aegade algusest tänapäevani - stendid, oskuslikult valitud esemed ja videod vahelduvad elusuuruses eksponaatidega - laevakajutite ja laevade endiga. Finnjeti algupärane originaalkajut, aurulaeva Vellamo kaptenikajut 1920ndaist aastaist on vaid ühed silme ette kerkivad näited. Lisaks piirivalve mereekspositsioon eraldi suures saalis. Õues on kai ääres seismas mitmed alused ja juba eelmainitud sadamakraanad. Eraldi äramärkimist tasub jäämurdja Tarmo, mida külastajad ka seest vaadata saavad.

Siinkohal tuleb märkida, et Soome Piirivalveamet on üks Kotka meremuuseumi koostööpartneritest.

Kogu ekspositsioon saab täielikult valmis alles sügiseks, kui täitub veel üks suur hall keskuses.

Ka Kymioru Maakonnamuuseum ei jää oma suuremast vennast sugugi maha - ülevaade maakonna möödanikust ja inimestest oli muljetavaldav. Lisaks oli muuseumis avatud näitus aja mõõtmisest ja ajamõõtjatest läbi aegade.

Sõnades on ühte kaasaegset muuseumikeskust raske kirjeldada - seda tasub kindlasti ise vaatama minna.

Merekeskuse Vellamo näol on saanud Kotka linn lisaks kuulsale Maretariumile juurde olulise mitmefunktsioonilise kultuurikeskuse.

Lõpuks tasub mainida, et arhitekt Ilmari Lahdelma projekti alusel valmib Vellamo läheduses ka Kotka uus puupaadikeskus.


Asukoht: N 60° 28' 19,5", E 26° 56' 40,5" (WGS84)




Viited:



Fotod: Teet Koitjärv

Postitaja: Unknown kell 00:04
Sildid , , ,

11. juuli 2008

Mis toimub enne pardipesu?

Mõttevahetustest pardipesu (kas pole tore sõna?) teemadel on koorunud välja küsimus, et mida siis ikka riiklik looduskaitse teeb õlireostuse ennetamiseks. Olen teadlikult senini vältinud Loodusajas tehnilisi mereohutuse teemasid, kuid ilmselt asjata.

Olen korra juba maininud ajaveebis, et mereohutus ja merekeskkonna kaitse hõlmab endas kompleksi õiguslikke, halduslikke ja tehnilisi meetmeid, kuhu on kaasatud reeglina mitmeid erinevaid erinevate riikide ametkondi (ka välisteenistused). Samas olen jätkuvalt arvamusel, et mereohutus ei ole looduskaitseküsimus. Vaatame nüüd lühidalt, mis meie kodusel Läänemerel toimub. Erilist rõhku on senini pööratud Soome lahele, kus laevaliiklus on võtnud kesklinna autoliiklusega võrreldava ilme.

Keskne merereostuse avastamise ja likvideerimise kohustus on meil Piirivalveametil, kes teeb selleks koostööd erinevate sise- ja välismaiste institutsioonidega. 2000. aastal anti nii kohustused kui ka vajalikud vahendid Keskkonnainspoektsioonilt üle Piirivalveametile. Vt üldülevaadet siit. Lisaks tegeleb Piirivalveamet ka otsingu- ja päästetegevusega. Jätkuvalt teeb Piirivalveametiga koostööd Keskkonnainspektsioon.

Mereohutuse ja laevaliikluse korraldamisega tegeleb meil Veeteede Amet. Arvestades Soome lahel üha tiheneva laevaliiklusega, on Soome, Eesti ja Venemaa asutanud ühise Soome lahe laevaettekannete süsteemi GOFREP, mis on leidnud huvi ja tunnustamist mitmelt poolt. Laevaliikluse korraldamine koosneb peale GOFREPi omakorda ka Laevaliiklusteenindusest VTS. Vt antud temaatika kohta järgmisi linke:

ametkonnad:

artiklid:
Väikese ülevaate tehnilistest mere jälgimise vahenditest saab Mereblogist.

Meelega puudutasin selles väikeses ülevaates vaid mõningaid haldus- ja tehnilisi lahendusi. Samuti jätsin kõrvale keskkonnavastutuse ja -hüvitamise valdkonna. Omaette suur teema on aga ka rahvusvaheline mere- ja keskkonnaõigus, samuti ühepõhjaliste tankerite liikumiskeelu küsimused Läänemeres.

Võib arvata, et peale Soome lahe laevaliikluse korraldussüsteemi lõplikku käivitumist, võib kõne alla kerkida ka sarnase süsteemi plaanimine kogu Läänemere jaoks.

Kõik see kokku peab vähendama tunduvalt suurte mereõnnetuste riski Läänemeres tervikuna, eriti aga Soome lahes.

Aga Keskkonnaministeerium koos Riikliku Looduskaitsekeskusega? Keskkonnaministeeriumile jääbki peale üldise keskkonnaseire koordineerimise justnimelt reostuse likvideerimine. Sarnane on tööjaotus ka mitmel pool mujal, kui tegemist on nii keeruka süsteemiga nagu seda meri on.

Siit tulenevalt ongi tähtis selgeks vaielda, et millal on mõistlik parti pesta ja millal mitte, kui palju riiklikul tasandil sellesse panustada ning mis on kogu aktsiooni mõte.


Foto: Teet Koitjärv.
Fotol on Pilppa kanal Soomes (Lõuna-Savo, Heinävesi vald).

Postitaja: Unknown kell 18:42
Sildid ,
Tellimine: Postitused (Atom)