Metsanduse visioonikonverents 2008 Tartus

Jõudsin äsja tagasi Tartust, Metsanduse visioonikonverentsilt. Muljed on head – ette kanti mitmeid erinevaid vaatenurki – poliitik, eraettevõtja, teadlane, ametnik, kodumaine, välismaine.

Mis silma ja kõrva jäi? Esiteks erinevus kodumaise ja välismaise vahel. Mitmed (mitte kõik) kodumaised ettekandjad rõhutasid metsa tähtsust energeetilise toorainebaasina ning peaprobleemina meie liiga väikseid raiemahte viimastel aastatel ning raiejäätmete mittekasutamist toorainena. Välismaised ettekandjad tõid välja metsamajanduse- ja -tööstuse problemaatika kogu kirjususes – globaliseerumisest tulenev paberi- ja tselluloosi vajaduse suurenemine, ebaseaduslikud raied, maailmaturu kasv, kliimamuutused, samuti turgude globaliseerumine, tarbimise piirideta suurenemine Hiinas jm. ning metsamajandamiseks sobiva maa hulga piiratus. Seda kõike siis maailma ja Euroopa, mitte vaid Eesti kontekstis.

Prof. Sten Nilsson (IIASA) rõhutas kolme F-i, mis mõjutavad metsapoliitikaid: Food, Fiber, Fuel. Sellega seltsib veel viis erinevat julgeolekuprobleemi: Food, Energy, National, Environmental & Political Security. Ja kõik see puudutab ka meid, ei jätnud ettekandja rõhutamata…

Erik Kosenkranius (EUSTAFOR) tõi kuulajate ette välja Euroopa metsandust mõjutavad müüdid, mis on moonutanud eurooplaste massiteadvust metsade olukorrast. Müüdid tekitasid ka diskussiooni, mida oleks sobilik jätkata Loodusaja raameski – kas ettekandes esitatud müüdid on tegelikult müüdid või on müütidest omakorda müüt tekkinud?

Taavi Veskimägi (Riigikogu) ja Tiit Kolk (AS Repo Vabrikud)) rõhutasid oma ettekande alguses tõsisemateks uurimisteks vajalike Eesti andmete puudumist või puudulikkust. Andres Onemar (RMK) rääkiski metsateaduse edendamise ning metsandusliku teabekeskuse loomise vajadusest.

Mis veel silma hakkas? Konverentsil osalejate hulk oli aukartust äratav, kuid looduskaitsega seotud inimesi võis ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ehk seetõttu mainiski metsakaitsealasid vaid prof. Sten Nilsson ning kahe ettekandja väite üle, et metsi tuleb kiiresti intensiivsemalt majandama hakata, mõttevahetust ei tekkinudki.

Naljakas, et konverentsiga samal ajal tekkis Loodusaja listis mõttevahetus, kas RMK majandusliku sisuga teateid on üldse Loodusaja lugejaile vaja saata.

Ka möödunud suvel toimunud looduskaitsekonverentsil Pärnus ei räägitud metsade kaitsest meie kaitsealadel. Juttu oli küll niitudest ja luhtadest, kultuurmaastikest jms. Lisaks on ka uuest metsaseaduse eelnõust välja jäetud metsakategooriad, sest looduskaitseseadus ja selle elluviimiseks määratud institutsioonid ajavat kõik ilma nendetagi korda. Nõnda arvavad eelnõu autorid.

Ehk on sellest kõigest looduskaitsjailegi tõsist mõtlemisainet.

Seniks aga lugege visioonikonverentsi materjale siit ja tasuks ka mõelda meie pidevalt muutuva maailma üle järele…

Tere tulemast Loodusaja blogisse!

Loodusaeg on meedia, mis refereerib peamiselt Eesti ajakirjanduses (üleriigilistes ja kohalikes ajalehtedes ning ajakirjades) ilmunud või Eestit puudutavaid artikleid looduskaitse, maareformi, muinsuskaitse, planeerimise jms. kohta.

Loodusaeg võimaldab lugejal luua ise pilti meie loodusest ja selle kaitsest. Loodusaeg püüab loodus- ja muinsuskaitset näidata ühiskonnaelu aktiivse osana, mitte nukataguse nokitsejana. Lisaks on Loodusaeg loodusest ja looduskaitsest huvitatud inimestele suhtluskanaliks ja diskussiooniruumiks.

Loodusaega hoiavad elus meie lugejad ja aktiivsed mõttevahetajad ning MTÜ Loodusaeg.